Ehitame maja Delfi Meedia

Naturaalsete fassaadikatematerjalide auväärses reas on esindatud lamelltellised, mille kasutusiga hinnatakse 50-le aastale ja enamgi veel. Võrreldes krohvitud pindadega on lamelltellis kolm korda tugevam.

Seekordses saates "Ehitame maja" käis külas Mööbel1 juhatuse liige Sander Kodanik, kes rääkis lähemalt, millise ettevõttega on tegu ja mida klientidele pakutakse.

Kuidas toimib pildiotsing?
Kuidas saja tuhande toote seast just see õige leida?
Kui kaua ettevõte juba turul tegutseb?
Millistele valdkondadele ollakse tootevalikus fokuseeritud?
Kuidas ja kui kiiresti mööbel koduukse taha jõuab?

Need ja mitmed teised küsimused saavad vastuse saates.

Kuula siit:

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro.

„StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad.

Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt.

Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air

Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem.

„Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt.

Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja.

Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks.

Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Kevad läheneb suure hooga, isegi kui hetkel õuest paistev vaade seda arvata ei lubaks. Kevad on aga parim aeg võtta ette uue terrassi ehitus või vana renoveerimine, et saaks suvel seda elutoa ja köögi pikendust täiel rinnal nautida. Aga kust pihta hakata, milline terrass endale ehitada?

Saade „Ehitame maja” keskendub oma uusimas salvestuses just terrassidele, nende õigele ehitusele ja materjalivalikule. Räägime täpsemalt lahti selle, millal, millest ja kuidas oleks mõistlik meie kliimasse terrass ehitada. Lisaks süüvime filosoofiasse, mis see terrass üldse on, mis eesmärki kannab ja kellele on mõeldud.

„Eesti niigi lühikest suve võiks nautida täiel rinnal ja terrass on kindlasti üks lahendus, mis lubab meil seda teha. Võttes arvesse praegust olukorda maailmas, siis annab terrass võimaluse olla õues just turvaliselt ja eraldatult,” ütleb Baltikumi suurima väärispuidu edasimüüja AS MASS esindaja Sven Kirsipuu, lisades, et just nüüd on parim aeg hakata endale unistuste terrassi planeerima, et jõuaks selle enne aasta parimate ilmade saabumist ka valmis ehitada.

Kuigi AS MASS pakub vaid materjali terrasside ehituseks, oskab firma esindaja anda ka nõu, milline üks tänapäevane terrass olema peaks. Kirsipuu ütleb, et ühelt poolt tuleks terrassi kujundamisel lasta oma kujutlusvõimel lennata ja plaanida sellesse eluaseme suvisesse pikendusse kõik, mis tundub vajalik: basseinid, tünnisaunad, kööginurgad, istumisalad, katused, teerajad ja nii edasi.

„Terrass ei pea olema maja küljes, samuti ei pea ta olema maja taga. Nüüd jõuamegi otsapidi planeerimise juurde, mis nõuab tehnilist lähenemist. Terrass peaks arvestama päikese liikumist, et püüda kinni võimalikult palju niigi defitsiitset päikest, samuti peaks vaatama, et terrass ei jääks tuulekoridori. Veel peaks tegema selgeks pinnase, kuhu terrass paigutatakse – kas see kannab raskeid objekte, ei vaju ja nii edasi. Planeerimise puhul on oluline, et kõik algab juba karkassist – aluskate, terrassilaak ja kandurite valik. Kui on teada, kuhu terass tuleb, siis selle järgi saab arvestada vajalikud kõrgused kuni kinnitussüsteemi ja laua paksuse valikuni välja. Planeerimist tuleks alustada justnimelt maapinnast,” selgitab Kirsipuu.

Kui see kõik on tehtud, tulebki minna AS-i MASS lattu – praeguses olukorras nende kodulehele – ja leida terrassi jaoks sobilikud materjalid. Hetkel on terrassiehituses trend kasutada kõvapuitu, sest on aru saadud, et saar, lehis ja mänd, mida tavaliselt terrassi ehituses kasutatakse, on oma tiheduselt keskpärased ja jäävad vastupidavuselt alla kõvapuidust puiduliikidele, nagu ipe, cumaru ja garapa. Näiteks männi, lehise ja termosaare erikaal on ligi 300–600 kg/m3. Võrdluseks: tamm on ligi 600 kg/m3, eksootilised puiduliigid cumaru, ipe, garapa 900–1100 kg/m3. Samuti on trendiks eelistada looduslikke materjale.

Sama oluline, nagu on terrassimaterjali valik, on ka kinnitussüsteem. Aeg on edasi läinud ja turule on jõudnud väga palju erinevaid häid terrassi kinnitussüsteeme, nagu klamberkinnitus, distantsvahe kinnitussüsteem ja nii edasi, seega komposiitmaterjalist terrassi enam nii palju ei eelistata. Kuigi terrassi ehitusega saab hakkama igaüks, kes elus natukene saagi ja haamrit käes on hoidnud, siis Kirsipuu soovitab keerulisemate terrassilahenduste puhul pöörduda ikkagi professionaalide poole.

„Meilt saab osta maailma parimat terrassimaterjali, aga ka kõike muud vajalikku terrassi ehitamiseks. Kaasa arvatud soovitusi, kuidas ehitada endale parim terrass, et nautida tulevat suve täies hiilguses,” mainib Kirsipuu.

Saates rääkis terrassiehitusest AS-i MASS esindaja Sven Kirsipuu. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Kerged ja kiiresti paigaldatavad plastkatused on tulnud selleks, et jääda. Taaskasutatud plastist toodetud katusematerjal ei pruugi küll sobida kõigile või igale hoonele, kuid kindlasti ei tasu uut materjali karta või eirata. Mida aga tegelikult kujutab endast Tšehhist pärit plastkatus, millisel kujul seda materjali saada on ja kuidas plastkatust paigaldatakse?

Juba seitse aastat toob Tanel Kuningas Eestisse Tšehhis toodetud plastkatuseid. Kui algus oli keeruline ja inimestele plastist katusematerjali eeliseid raske selgeks teha, siis nüüd pannakse aastas umbes kümnele majale autotööstuses tekkinud plastijääkidest katused. Eestlane on plastkatuse omaks võtnud.

„Peamiselt müüme Eestis laastukatust, mis sobib põhiliselt ikkagi maamajadele ja suvilatele. Kaugelt vaadates ei oska küll keegi arvata, et katusel on plast. Lisaks sellele, et katus näeb hea välja, on see vastupidav ja kerge ega ole kindlasti kallim muudest sama klassi materjalidest. Lisaks on plastkatuse paigaldus kiire ega erine tavalise laastukatuse majale löömisest,” selgitab Kuningas.

Plastkatuse brändi looja täpsustab, et nemad on keskendunud ikkagi peamiselt täislahenduse pakkumisele – vana katuse lammutus, materjali tarne ja uue katuse ehitus. Kuningas ütleb, et kuigi plastist katuse ehitamises ei ole midagi keerulist, siis kiiremini saab katuse tehtud, kui usaldada see professionaalide hoolde.

„Ise võib kulutada palju aega, lugedes manuaale ja uurides tehase soovitusi materjali õigeks kasutamiseks. Meie paneme uue katuse – olenevalt muidugi suurusest ja keerukusest – majale peale nii kümne päevaga,” selgitab Kuningas ning soovitab täpsema info, piltide ja pakkumise saamiseks pöörduda nende kodulehele www.plastkatus.ee.

Saate „Ehitame maja” uusim salvestus keskendub katustele. Saates rääkis katusematerjalidest ja tulevikuplaanidest Plastkatuse brändi looja ning Tšehhis toodetud katusematerjali maaletooja Tanel Kuningas. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson.

Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Eestlased on läbi aastasadade olnud saunarahvas ning nii on ka loogiline, et klassikalise sauna paremaks muutmise suurim innovatsioon läbi viimase paarisaja aasta tuleb just meilt. 90date lõpus seisus saunaarmastajast insener Andrus Vare oma kodusaunas probleemi ees: kuidas saada leiliruumis olev õhk temperatuurilt ühtlasemaks, nii, et leili visates pea ei põletaks ja jalad ei külmetaks. Välja arendatud lahendus on täna juba üle aasta turul – Saunumi uudsed leiliruumi kliimaseadmed.

“Ehitame Maja” saade on peale mõningast pausi tagasi ja kohe eriti kuuma teemaga, nimelt läheme täna sauna. Uurime lähemalt, millist leiliruumi ja millist leili andvat lahendust võiks meie imaginaarsesse elamusse ehitada. Stuudios on uudse leililahenduse välja töötanud ettevõtte Saunumi juht Henri Lindal. Milles seisneb siis uue lahenduse võlu?

Enam kui 20 aastat tagasi alustas Saunumi idee autor Andrus Vare katsetustega: vaja oli leida viis, kuidas leiliruumis olev õhutemperatuur ühtlasemalt laiali jagada. Nagu leiliruumis teostatud mõõtmistest selgus, siis võis sauna kütmisel olla leiliruumi laealuste ja põrandal oleva õhu temperatuuride vahe teinekord üle 100 kraadi – me kõik oleme ju tundnud, kuidas leili viskamise järel laval istudes pea kuumab, kõrvad tulitavad, kuid varvastel on külm. Kuidagi oleks vaja segada kokku leilist tulev kuum, tuline ja põrandal istuv külm õhk.

Inspiratsiooni sai Vare aga oma vanematekodu igipõlisest suitsusaunast - suitsusaunale on iseloomulik pikk ja pehme leil. „Kunagi saja-aastast suitsusauna külastades jäi selle leili õrnus mulle hinge. Ei läinud kaua, kui soovisin seda tunnet üha uuesti kogeda. Sellest kasvaski väljakutse ehitada kodus olev klassikaline saun ümber,” räägib Vare.

Saunumi kliimaseadme ja keriste rebu seisneb selles, et leili viskamisel kogub leiliruumi seinale kinnitatud (või seina sisse ehitatud) kliimaseade korraga kokku suurema osa nii visatud leilist kui madalal olevast külmast õhust, seade segab need kaks õhku omavahel läbi ja suunab läbi “toru” saunalava alla. Tulemuseks on kordades ühtlasem temperatuurijagunemine kogu leiliruumis ja tunduvalt mahedam, nauditavam, higistama ajavam leil.

“Sekundiks-kaheks jääb ikka laval istudes kestma ka see õige leilisutsakas, kuid sellele järgneb, ühtlasem soojus, mis liigub siis juba alt poolt üles. Tavapärasele täpselt vastupidises suunas. Saunumi toode lahendab tegelikkuses kaks muret, lisaks temperatuuri paremale jagamisele teeb seade sama ka hapnikurikkama õhuga – laval istudes on palju parem hingata. Hing ei jää laval istudes kinni ja leilimõnu pikeneb – kui tavaline leilivõtmine jääb meie uuringute järgi eestlaste puhul 5-7 minuti piiresse, siis Saunumi tehnoloogiaga istutakse laval muretult 15 minutit ja kauem. Ma olen lobisedes istunud laval ka 45 minutit, mis tundub tavalises või klassikalises saunas ju mõeldamatu,” lisab Lindal.

Lisaks kliimaseadmele, mida saab installeerida, kas juba olemaolevasse sauna või ehitada puukütte kerisega saunas leiliruumi seina sisse, on Saunumi tootevalikus ka neli kerisega leililahendust.

Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.