33 Folgen

The pursuit of a Young Scientist from India who is interested in some of the most intricate philosophies and scientific establishments laid out by the oldest civilizations on this planet.

His pursuit will take us into a journey full of wonders misread or unrepresented in daily life.

Follow him for some of the most Phenomenal stories you would ever want to hear about India, its culture and most importantly its science.

Podcast Music: Hindu_Kush - Liquid Frame
Stories Music: Brindavanam - Missamma

Questions Never Asked - Stories Never Heard - YTY Podcast Tejabhiram Yadavalli

    • Wissenschaft

The pursuit of a Young Scientist from India who is interested in some of the most intricate philosophies and scientific establishments laid out by the oldest civilizations on this planet.

His pursuit will take us into a journey full of wonders misread or unrepresented in daily life.

Follow him for some of the most Phenomenal stories you would ever want to hear about India, its culture and most importantly its science.

Podcast Music: Hindu_Kush - Liquid Frame
Stories Music: Brindavanam - Missamma

    Bhumi Charitham

    Bhumi Charitham

    p.p1 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000}
    p.p2 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000; min-height: 14.0px}
    span.s1 {font-kerning: none}



    Bhumi Charitra



    Mana bhumi eppudu form ayyindi. asalu ela forme ayyindi? asalu enduku form ayyindi? ivanni ee roju mana podcast lo telusukundaam



    mana bhumi daadaapuga 4.5 billion years ante 450 kotla samvatsarala kritham form ayindi.



    mana bhumi vayasu, mana bramhandam vayasulo moodo vanthu. ante 1/3rd 



    puttina roju deggira nundi ippatiki mana bhumi lo chalane maarpu vachindi. paiga manchi maarpule anukovali. so mana bhumi good boy/girl anamata.



    mana bhumi solar nebula lonchi form ayyindi - accretion ane process lo. accretion ante accumulation anamata. pogu cheyatam. oka layer meeda inkoka layer form avvadam laaga.



    volcanos - agni parvatalu ninchi vachina poga, mana atmosphere  - vaatavaranam ga form ayyindi. vachina poga lonchi neeru melliga bhumi meeda varsham laaga padindi. kani mana vaatavaranam lo oxygen ledu aa time lo.



    Mana bhumi meeda aa time lo manushulu brathike avakasam elag ledu. continuous ga meteors ninchi, vere pedda pedda raallu bhumi meeda padataa undevi. ilanti oka collision lo ne mana chandrudu form ayyadu telusa?



    melli ga bhumi challarindi, mana bhumi meeda neellu pravahinche avakasam yerpadindi



    350 kotla samvatsarala kritam modati jeevi puttindi, ala melli melli ga chetlu manushulu puttaaru. ivalla manam daani gurinchi matlaadukuntunnam.



    ee process lo modati angam chandrudi formation. aa mundara events ni date cheyadam konchem kastham avtundi. endukante, aa mundaranta mana bhumi oka mandutunna golam laantidi, radioactive isotoping cheyadaniki manaki avakasam ledu. emi evidence dorakadu. kotta techniwues vache daaka, manaki intha varaku ne telusu.



    chandrudu ela puttaadu anedi chala rojulu mystery ga ne undindi. bhumi chuttu unna debris antha melliga chandrudi laaga form ayyindi annadi modati hypothesis



    chandrudu vere ekkado putti, melliga bhumi deggara vachi cheraadu anndi inkoka hypothesis.



    Kaani chandrudu spin, mana spin okate undi - so bhumi ninche putti undaali



    kaani chandrudi iron core chaala chinnadi and daani relative density kuda takkuva - so inkekkado putti mana deggariki vachi undali



    vere solar systems lo ilanti collisions chala common, so chandrudu vachi mana deggira putti undali.



    Kaani chandrudi meeda okka chukka neeru kuda ledu. frozen form lo kuda - So ekkado putti ikkada mana deggira vachi undali



    so ila rakarakala speculations tho godavalu paddaaru.



    ee time lo Dr Wilian K Hartman oka hypothesis velikki loki techadu. rendu Mars size planets collide ayyi, oka moon oka earth form ayyi undachu ani. 



    Kaani idi nammadaaniki evaru ready ga leru aa samayam lo. ee theory ela disprove cheyali anna uthsaaham lo tayaru chesina theoretical models entha accurate ga undinayi ante, William Hartman hypothesize chesindi nijame ayyunddachu anedi rujuvu ayyindi.



    Paiga, moon landing chesi venakki vachina astronauts, moon samples techaaru. 



    chandrudu samples analyze cheyaga, oxygen isotopes evaithe chandrudi meeda unnayo, vaatiki bhumi vaatiki theda ledu. so ila confirm ayyindi chandrudi formation.



    Paiga chandrudiki bhumi ki jarigina collision entha head on collision ante, bhumi motham chittu chitthu avvalsindi. Kaani adi ade roopam lo undadame kaakunda, aa rendava prapanchaanni lopalaki mingesindi. 



    ee minge process lo, mana bhumi surface antha magma - ante silaa dravam neella laaga paarindi. 



    Ee process taravata, oka boring time anamata. Late Heavy bombardment antaru. anni chinna chinna raalu oka 30 kotla samvatssaralu vachi bhumi ki guddhukuntu undevi. mana bhumi ke kaadu, mana solar system lo unna anni planets/grahala ki 



    Anni grahalu mana suryudi chuttu ippatiki kaana chaala deggariga tirugutu undevi. 



    Planetary resonance ane event lo, jupiter and saturn every revolution appu

    • 8 Min.
    Mana Bhumi Mana Suryudu

    Mana Bhumi Mana Suryudu

    In lieu of last podcast on the earths rotation and sphericity, we discuss some more facts about the earth and our sun

    • 11 Min.
    Telugu - Paropakari Papanna 14 - Kukka buddhi Manishi Buddhi

    Telugu - Paropakari Papanna 14 - Kukka buddhi Manishi Buddhi

    Papanna manishi buddhi kante kukka buddhi ae nayam ani telususkuntadu

    • 12 Min.
    Telugu#5 - Manamantha nakshatra dhooli ae kada

    Telugu#5 - Manamantha nakshatra dhooli ae kada

    96





    Normal
    0




    false
    false
    false

    EN-US
    X-NONE
    X-NONE































































































































































































































































































































































































































    /* Style Definitions */
    table.MsoNormalTable
    {mso-style-name:"Table Normal";
    mso-tstyle-rowband-size:0;
    mso-tstyle-colband-size:0;
    mso-style-noshow:yes;
    mso-style-priority:99;
    mso-style-parent:"";
    mso-padding-alt:0in 5.4pt 0in 5.4pt;
    mso-para-margin:0in;
    mso-para-margin-bottom:.0001pt;
    mso-pagination:widow-orphan;
    font-size:12.0pt;
    font-family:Calibri;
    mso-ascii-font-family:Calibri;
    mso-ascii-theme-font:minor-latin;
    mso-hansi-font-family:Calibri;
    mso-hansi-theme-font:minor-latin;}







    New year vacchindi kada. 12 o clock daatangane
    manam raka rakalu ga celebrate cheskunnam, cakes kosam, dance chesam,
    tapakayalu kaalcham, pakkanollani kaugalinchukunnam.


     


    Aithe ee celebration manam enduku cheskuntunnamo
    kada ani bill katti UBER lo intiki vachetappudu naku anipinchindi.


    Ala teerikaga alochinchagaa, thoughts etoo
    vellipoyayi. bhumi entha dooram tirugutundi kada mana suryudi chuttu. asalu aa
    cosmic distances alochiste entha fast ga tirugutundo kada anipichindi. inka
    alochinchaga, suryudi chuttu manam sare, mana suryudu kuda mana galaxy chuttu
    tirugutunnadu kada ani gurtuku vacchindi. mana solar system sare, mana galaxy
    kuda ee akhanda bramhandamlo vipareetha vegam tho tirugutundi kada ani
    gurthukocchindi. 


     


    Nijame kada, bhumi suryudi chuttu 58 kotla
    kilometers tirugutundi oka samvatsaram lo. http://www.physlink.com/education/askexperts/ae548.cfm


     


    Aithe speculations prakaram mana solar system,
    adi unde galaxy antha mana bramhandamlo 1870 kotla kilometers dooram velutundi
    anta. 


    So oka average manishi tana average ga oka
    samvatsaram lo 1870 + 58 = 1926 ante approx 2000 kotla kilometers tirugutaadu
    anamata. ikka paiga nenu mana solar system mana galaxy chttu pradakshnam
    cheyadaniki entha dooram vedutundo calculate cheyaledu.


     


    So Amma, mana jeevitham lo travel chesina
    distances tho compare cheste nenu ekkuva dooram emi vellaledu. pakkane unnanu.
    just 14,000 kilometers aee.


     


    Idantha sare, 


     


    Asalu bhumi enduku tirugutundi?


     


    mana bhumi asalu gudranga enduku undi? ani doubts
    vacchayi naku.


     


    ee roju ee rendu points discuss cheddar ani
    ankuntuannanu


     


    why is the earth round?


    what is round


    round is actually sphere.


    round is more or less a circle.


    sphere ante golakaram antaru telugulo. golakaram
    ki unna speciality enti ante, danni madhyam ninchi daani bahyam ye disha lo
    chusina okate dooram untundi.


    ante daani centre point ninchi daani external
    surface ye direction lo chusina okate distance untundi anamata. https://en.wikipedia.org/wiki/Sphere


    so manaki ippudu golakaram ante ento telusu
    kabatti ippudu aa aakaraniki mana bhumi ki e

    • 19 Min.
    Telugu - Paopakari Papanna#13 - Inti Mahima

    Telugu - Paopakari Papanna#13 - Inti Mahima

    Learn how Papanna's house also helped him 

    • 20 Min.
    2017 New year Announcement

    2017 New year Announcement

    WhileI discuss the greatness of Mokkapati Narasimha Sastry Garu, I am going to make some BIG announcements about some of the work we have been doing in the past one year. Big announcements everyone. Hold on tight



    End Music: Ennio Morricon - Ecstasy of Gold

    • 10 Min.

Top‑Podcasts in Wissenschaft

radioWissen
Bayerischer Rundfunk
Aha! Zehn Minuten Alltags-Wissen
WELT
Sternengeschichten
Florian Freistetter
Quarks Daily
Quarks
KI verstehen
Deutschlandfunk
ZEIT WISSEN. Woher weißt Du das?
ZEIT ONLINE