Äripäeva arvamusliider Äripäev

Riina Sikkut nahutab kärpimismantra kuulutajaid. Lisaks: mida teeb Ukraina uute relvadega ja kas Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliitu ähvardab Edgar Savisaare järgse Keskerakonna saatus.
“Kui me soovime kõige efektiivsemat viisi vaesuse suurendamiseks, siis tuleks minna pensione kärpima,” lajatas selle nädala “Äripäeva arvamusliidris” terviseminister Riina Sikkut (SDE). 
“See on niivõrd arusaamatu ja absurdne arutelu. Ja me kulutame selle peale aega, lehepinda, emotsionaalset energiat. See peaks olema midagi sellist, mis on laualt maha võetud.”
Küsimus on mõistagi riigieelarves, mis ka parema tahtmise juures tasakaalu suunas ei tüüri. Eelarvepuudujääk on üle 5 protsendi SKTst ja see tuleb kinni taguda üha värskema laenurahaga. Sestap kõlabki arvukalt hääli, mis kutsuvad riiki usinalt kärpima. Sikkut ütleb aga, et see on pealiskaudne lähenemine.
“Oleks siis kuskil midagi üleliia, üleliigset heldust. Näeksime, et inimesed pole huvitatud tööle minemisest või lähevad esimesel võimalusel pensionile, sest pension võimaldab maailmale tiiru peale teha – me oleme sellest väga kaugel. Näiteks pensionäride heaolu puhul oleme tõesti Euroopa põhjakiht.”
Seega usub Sikkut, et tuleb makse tõsta – midagi pole teha. Ta viitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe hiljutisele tõdemusele, et andmeid vaadates kuulub kümnendikule rahvast ligi 60 protsenti varadest.
Sikkut leiab, et kui märkimisväärne osa riigiaparaadist töötab just jõukate inimeste heaks, tuleks neil ka sellesse rohkem panustada. “Näiteks äriregistri teenuseid kasutavad madala sissetulekuga inimesed väga vähe.”
Saate teises pooles selgitas julgeolekuekspert Rainer Saks, mis saab nüüd Ukrainast, kellel on peagi sõdimiseks jälle rohkem moona ja relvastust, sest lõpuks ometi võttis USA kongress vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi.
Ning lõpetuseks mõtiskles jalgpalliajakirjanik Andres Must selle üle, missuguseks kujuneb Aivar Pohlaku pärand jalgpalliliidu eesotsas. Eesti Ekspressist on Pohlak viimastel nädalatel käinud läbi seepärast, et jalgpalliliidu ja Flora jalgpalliklubi ning ka tema isiklik rahakott paistavad olevat taas sassi läinud.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Riina Sikkut. Foto autor: Andras Kralla.

Riik on end ise puudujääki indekseerinud. Lisaks: kas riigikogus toimuv viib põhiseadusliku kriisini ja kas ajakirjandust on hakatud kohtu abil vaigistama.
“Praegune [valitsussektori] puudujääk, mis ka möödunud aastal oli üle 3 protsendi SKTst, ei ole suures ulatuses seotud sellega, et majanduses on nõrk periood,” selgitab Rasmus Kattai. Ta vastutab Eesti Pangas majandusprognooside eest ja nende põhjal on selge, et ka hea aeg meid august välja ei tõsta.
“Erinevus tulude-kulude vahel on püsiv, süsteemne. Ja see on tekkinud lihtsalt kulude suurendamise kaudu,” ütleb Kattai, rõhutades, et paljud riiklikud kulutused on majanduskasvu suhtes indekseeritud ehk hakkavad kohe tõusma kui majandus uuesti kasvule pöörab.
Seega oht, et võlakoorem kuhjub – veel rohkem kui pandeemia aja algusest võlgu võetud 5 miljardit eurot – on reaalne. 
“Me ei peaks mõtlema sellest kui tulevasest ohust, sest juba mitu aastat on see, et võlakoorem kuhjub, reaalsus.”
Seega võlg ei jää mitte meie lastele, vaid näpistab meid juba mõne aasta pärast. Kattai sõnul kulus näiteks Soomel 15 aastat, et paisutada riigivõlg 35 protsendilt SKTst 75 protsendini. Ja nüüd põhjanaabrid kärbivad ja tõstavad makse.
“Mingit müstilist ideaalset aega selleks pole. Need otsused ongi valusad.”
Saate teises pooles diagnoosib riigiõiguse korüfee Jüri Raidla, mis seisus on riigikogu, kus koalitsioon ja opositsioon piltlikult öeldes ühte saali ära ei mahu. Raidla hinnangul on seis väga kehv, aga mõni lahendus ka terendab.
Ning lõpetuseks avab Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tausta kurioossel lool, kus maakohus keelas tal avaldada lugu, mis polnud veel valmiski kirjutatud. Kas ajakirjandust on hakatud tõepoolest vaigistama?
“Äripäeva arvamusliidri” tegid valmis Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Kaja Kallas ja peegelduses Mart Võrklaev. Foto autor: Andras Kralla

Pealinna uus võimuliit loodab pooleteise aastaga jälje maha jätta. Lisaks: kas e-riik vaagub hinge või pingutab avalik arutelu üle ning kas Nevski katedraali aeg on otsa saanud?
Tallinnas saab lähematel päevadel kokku uus võimuliit, mis jätab esimest korda üle kahe kümnendi valitsemisest kõrvale Keskerakonna. 
Sotsiaaldemokraadid, kelle liige Madle Lippus praegust vahevalitsust linnapea kohusetäitjana juhib, usuvad, et pooleteise aastaga, mis on jäänud järgmiste kohalike valimisteni, võiks omajagu asju ka ära teha. Ent miks pole paljusid vajalikke muutusi juba toimunud?
“Järjepidev ühe partei valitsus ei saa põhimõtteliselt innovatsiooni toetada,” vastas Lippus “Äripäeva arvamusliidri” saates. Tema sõnul on veel omaette küsimus, kes olid linnapead neil aastail.
“Aga pole ju mingit põhjust, miks on pidanud innovatsioon toimuma Tallinnas kuidagi hiljem kui Riias või Vilniuses, mis nii ajaloo kui ka asukoha mõttes on meiega väga sarnased,” lisas Lippus. Tema sõnul on mõlemad lõunanaabrid meist kaasaegse linnaruumi arendamisega ees.
Lippus pole seejuures nõus keskerakondlase Vladimir Svetiga, kes veel abilinnapeana ütles paari nädala eest, et rattateed ja parem ühistransport on jäänud ajalooliselt ühiskondliku tellimuse puudumise taha.
“Poliitilise eestvedamise puudus oli suuresti see, miks seda [ühiskondlikku] tellimust ei tekkinud,” arvas Lippus. 
Saates kirjeldab ta, millal uus võimuliit kokku saab ja mida see päriselt plaanib ära teha. Ning lisaks küsime ka: kes siis uueks Tallinna meeriks saab?
Saates tuleb juttu ka IT-ettevõtja, endise majandusministeeriumi asekantsleri ja tüdrukute koodimiskooli eestvedaja Taavi Kotkaga, kellele ei mahu pähe, kuidas avalikus sektoris asju aetakse. Mitte üksnes see, et eksamite infosüsteem vajalikul hetkel kokku kukkus, vaid üleüldine viis, kuidas tööd tehakse ja prioriseeritakse.
Publitsist Jaak Juske selgitab aga, mida võiks viimaste uudiste valguses teha Nevski katedraaliga, milles toimetav Moskva patriarhile alluv õigeusukirik on poliitilise surve all. Kas eestlastel on aeg võtta ka see okupatsioonimonument lõpuks enda kätte?
“Äripäeva arvamusliidri” saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: võimalikud järgmised linnapead Madle Lippus ja Jevgeni Ossinovski. Pildi autor: Liis Treimann.

Marko Mihkelsoni hinnangul pelgavad NATO juhtjõud Ida-Euroopa hoiakut Moskva suhtes. Lisaks: millega veenab Tiit Riisalo rahva ära, et sisserännet kavatada, ja kas rohepööre on läinud pausi peale.
Ukraina täiemahulise sõja algusest saati on olnud jutt: NATO peasekretäriks võiks saada alliansi idatiiva naispoliitik, kelle riik on ka järjekindlalt üle 2 protsendi SKTst kaitsele kulutanud. Mõistagi on siis kummastav, kui favoriidiks on tõusnud Hollandi pikaajaline peaminister Mark Rutte, kes isegi oma armee korduvatest palvetest hoolimata kaitsekuludele liigset tähelepanu ei pööranud.
“Kahjuks näeme eriti Ühendriikide ja Saksamaa puhul – kes ju lõpuks oma hoiakuga määravad ära, kellest saab uus juht NATOs –, et neil on naha vahel päris suur hirm Venemaa ees,” nentis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson “Äripäeva arvamusliidri” saates.
Mihkelsoni sõnul pelgavad alliansi suuremad riigid endiselt seda, et idatiiva poliitilised liidrid võivad Venemaaga konflikti eskaleerida ja seekaudu tekitada pingeid ka NATO sees. “See on väga vale, aga endiselt püsiv kartus.”
Samas nentis Mihkelson, et Rutte on paljuski ka loogiline kandidaat, sest on hoidnud Hollandis pea 15 aastat koos väga eriilmelisi koalitsoone ning ta suutis 2018. aasta pingelisel Brüsseli tippkohtumisel oskuslikult määrida mett mokale ka toonasele USA presidendile Donald Trumpile. Seda oskust võib olla tarvis nüüdki.
Lisaks tuli Mihkelsoniga juttu Ida-Euroopa võimetusest koostööd teha ja Lääne suutmatusest Ukrainat pikaajaliselt aidata.
Saate teises pooles selgitab majandusminister Tiit Riisalo, kuidas ta suudab kõige ja kõigi kiuste võõrtööjõu kvooti kasvatada ja majandust seekaudu paisutada. Ning automüügi tarkvaraettevõtte Modera juht Raido Toonekurg hindab, kas elektriautode suhtes on entusiasm juba raugenud.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.
Fotol: Saksamaa kantsler Olaf Scholz (vasakul) ja USA president Joe Biden, foto autor: dpa/Scanpix

Lõppenud nädal lõhkas tõelise tuumapommi pealinna poliitikas, kus Keskerakond tõugati üle kahe kümnendi võimult. Tallinnas proovivad koalitsiooni moodustada keskparteiga lahku läinud sotsid, Reformierakond, Isamaa ja Eesti 200.
Jüri Ratas, kes kannab nüüd Keskerakonna võistlusvormi asemel Isamaa oma, rõhutab, et koalitsioon tuleb kiiresti kokku saada. Ent veelgi enam: ta ei näe Keskerakonnale ka suurt tulevikku.
“Kui erakonda toetab kolm protsenti eestikeelsest elanikkonnast, siis me ei saa enam rääkida tõsiseltvõetavast erakonnast,” ütles Ratas “Äripäeva arvamusliidri” stuudios.
Eriti kurb on tema sõnul tõsiasi, et endine meer Mihhail Kõlvart on asunud hirmutama ja ähvardama, lausudes, et Porto Franco kaasuses vastutavad isiklikult ka Ratas, Tanel Kiik ja Taavi Aas. Ratas ütleb, et talle meenub aeg, mil ta esimest korda Edgar Savisaare vastu erakonna esimeheks kandideeris.
“Tagasi on hirmutamine, mingite vihjete saatmine. Poliitikas, kui inimene tahab olla tugev, siis ta peab oskama ka kaotada,” lausus Ratas. “Seda sappi mis Kõlvartilt tuli, oli kahju kuulata.”
Saates räägib Ratas, millised peavad olema uue võimuliidu prioriteedid, kui tõenäoliselt liit kokku üldse saab ja mis rolli mängib selles tema.
“Äripäeva arvamusliidri” teises pooltunnis selgitab aga luure ja terrorismi asjatundja Ivo Juurvee, miks ja kuidas džihadistid Venemaad ründasid, mida Moskva veresaun Kremlile tähendab ja kuidas mõjutab see kõik Ukraina sõda.
Ning lõpetuseks prognoosib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, mis suunas tänavu majandus liigub. Mertsina sõnul on kasvu jaoks tarvilik valem lihtne.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Pildil: Mihhail Kõlvart (vasakul) ja Jüri Ratas, foto autor: Liis Treimann.

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on pall sotside käes. Lisaks: kas Eesti kohtusüsteemis on midagi mäda ning kas Soomes alles tulevad suuremat sorti streigid.
“Ma pole loll, näen matemaatikat – tean, kuidas poliitikat tehakse. Inimestel võivad olla aated ja väärtused, aga kui on muutunud rinnamärk pintsakul, siis nad hääletavad teistmoodi,” ütles “Äripäeva arvamusliidris” Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, kelle sõnul pole midagi teha – ilma sotsideta pealinnas võimuliitu ei ole.
“Lõpuks pole küsimus [Igor] Gräzinis, nii nagu polnud see [Tõnis] Mölderis, Jüri Ratases. Küsimus on meie partnerites,” selgitas ta. “Kui nad soovivad koalitsiooni õhku lasta, siis nad lasevad ja me ei saa midagi teha.”
Kriitikasõnu jagus Svetil nii konkurentidele kui ka erakonnakaaslastele, eriti neile, kellele tuli negatiivne kohtuotsus Porto Franco kaasuses suure üllatusena.
Saates kommenteerib kohtuotsust ka endine riigiprokurör, praegune Soraineni advokaat Norman Aas.
Ning saatejuht Indrek Lepik käis Helsingis külas ka suursaadik Sven Sakkovil, kellega lahkas nii Soome aastat NATOs kui ka streike ja üldist majandusseisu.
Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.
Fotol: Vladimir Svet, foto autor: Andras Kralla