Äripäeva raadio Äripäev

Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise selles rollis abi paluda. Samuti tuleb juttu Eesti Puuetega Inimeste Koja lähiaja sündmustest, kuhu on oodatud nii erivajadusega inimesed kui nende lähedased.

Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Foto: Äripäev

Enne laenu võtmist kinnisvara tagatisel kaalu hoolega, miks ja milleks ning laenuandjaga tasub koostööd teha teadlikult ja enda riskidega tuleb teha tööd rohkem, märkisid Äripäeva elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju ja 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla.
„Pank tahab laenu anda, aga ta ei taha riski võtta. Riskid on meie eelnevad elu käitumised,“ sõnas 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja lisas: „Kui sul on „tequila“ sees meiliaadressis, … siis kui sa lähed panka taotlema sellelt meiliaadressilt, siis põhjenda ette ära, miks sul seal on „tequila“.“
„Me vaatame esitatud taotlustega inimese loal tema tausta, küsime tema kõikide pangakontode kuue kuu väljavõtted. Paraku peame vaatama ka seda, kas raha ei kulu kasiinos või muu hasartmängu peale“ täiendas Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.
Mida teha, kui saada pangalt, laenuandjalt laenutaotlusele negatiivse vastuse?
„Analüüsige, miks, võtke uuesti ühendust, esitage küsimus uue nurga alt uuesti, räägime selle nurga ka lahti, mida sa tegelikult ise ei rääkinud pangale. Ega pank ole sinu isiklik tuttav,“ selgitas Voogla.
Paju analüüsib saates üksikasjalikult laenu elutsüklit ja laenuga ümberkäimist.
Saates tuleb juttu ka optimaalsest laenuperioodi pikkusest, laenuandja ja laenuvõtja vastusest, aga ka kuidas edaspidist laenamist planeerida.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.

Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev) on 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Alar Voogla ja Hüpoteeklaen AS juhatuse liige Toomas Paju.

Eesti liikuvusstrateegia pika vaate keskmes on raudteeliiklus. Kuigi suuresti on see seotud Rail Balticaga, siis tegeletakse ka raudtee elektrifitseerimisega, tellitud on 16 uut rongi ning ka kaubavedu suunatakse maanteelt enam raudteele.

Saates räägime Euroopa Liidu liikuvusstrateegiast ja rahastusest. Teeme selgeks, millised on Eesti väljakutsed ELi poolt vaadatuna, mis on Eesti liikuvusstrateegias põhisuund ja järgmise kümnendi liikuvuse arengute kese Eestis.

Räägime ka Rail Balticust, mille valmimise tähtaeg on 2030, mil saab Tallinnast Riiga sama kiiresti kui täna Hensingisse. Neile, kes kahtlevad selle liini reisijate arvus, toob Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets võrdlusena Elroni rongiliikluse - heade rongide ja mugavate ühenduste olemasolul suureneb ka tarbija nõudlus.

Saate lõpuosas räägime ka elektriautde laadimistaristust Eestist ja ka sellest, miks täna veel Eestis vesinikuautot tankida ei saa.

Külas on Kliimaministeeriumi Liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar ja Rail Balticu juht Anvar Salomets. Saatejuht on Hando Sinisalu.

Fotol Anvar Salomets.
Foto: Andras Kralla.

Hiljuti aasta ettevõtteks ja aasta innovaatoriks tunnistatud biotehnoloogiaettevõte Icosagen on võtnud eesmärgiks arendada uusi efektiivseid ravimeid. Saates "Fookuses: tark tööstus" räägime ettevõtte käekäigust ja üldisemalt Eesti teadmusmahukast tööstusest. Saatekülalisteks on Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior ja EASi rakendusuuringute osakonna arendusjuht Mart Toots, saadet juhib Toomas Kelt.
Icosageni teadusdirektor Mart Ustav juunior rääkis, et nende suund on ravimiarendus. Praegu on põhiline tegevus lepinguline arendus-teadustegevus. Klientideks on üle maailma farmaatsiaettevõtted, kes tegutsevad peamiselt bioloogiliste ravimite arendusega. 
Icosageni tegevuses on väga oluline ka intellektuaalomandi kaitse. Kahjuks on paljud teadlased jätnud oma uurimistulemuste kaitse unarusse, kuid muutust võib oodata põlvkondade vahetusega.
Igasugune arendustegevus nõuab ka raha, Mart Ustav kinnitas, et investoriks soovijaid ikka käib nende ukse peale koputamas, kuid neile on ära öeldud. Icosagen on aktiivselt osalenud ka EASi rakendusuuringute programmis. EASi esindaja kinnitusel on soov sellesse programmi pääseda aastatega järjest kasvanud.

Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Jõulukingitused on paras peamurdmine nii peredes kui ettevõtetes. Et äri- ja erakingitused asja ette läheksid, jagavad saates kinginõuandeid Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang ja Imelise Ajaloo vastutav väljaandja Rain Väät. Kuna õng on alati parem kingitus kui kala, tuleb juttu raamatutest, mis aitavad investeerida tervisesse ja aktsiatesse, õpetavad mõistlikku majandamist või kiireid eneserahustamisvõtteid ning avardavad silmaringi nii neandertallaste, viikingite kui Eesti maapõues peituvate aarete kohta.

Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Kuni 10. detsembrini kestva laomüügi raamatud leiab aadressilt pood.aripaev.ee/raamatud

Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Eruoopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem.
„Nimetaksime seda sõna otseses mõttes revolutsiooniks kaubavedudes, kus mistahes kaupade vedajad või omanikud sõltumata sellest, millise transpordiga ja millisesse Euroopa riiki kaupu veetakse, saavad vormistada ja allkirjastada kõiki dokumente digitaalselt,“ tõdesid projekti eFTI4EU eestvedaja ja koordinaator Eva Killar ning projekti kaaskoordinaator ja eFTI ekspertgrupi liige Ulrika Hurt saates „Logistikauudised eetris.“
Läinud nädalal toimus Tallinnas projektis osalejate esimene suurem kokkusaamine, kus osalesid üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi esindajad ja Euroopa Komisjoni esindajad, kes vastutavad transpordi digitaliseerimise määruse rakendamise eest EL-is.
eFTI4EU on Eesti eestveetav rahvusvaheline projekt, mis aitab kaasa üleeuroopalise kaubaveo- ja logistikavõrgustiku loomisele. Projekti investeeritakse kokku 28,3 miljonit eurot ning juba tuleval aastal alustatakse testprojektiga, kuhu oodatakse osalema ka meie ettevõtjaid, eeskätt autovedajaid.
Mida eFTI4EU projekt endast täpsemalt kujutab, milline on selle täpne ajakava ja eesmärgid ning keda oodatakse sellega liituma, saates põhjalikumalt räägitaksegi.
Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee
Foto: Ulrika Hurt
Fotol: Ulrika Hurt, Eva Killar ja Tõnu Tramm stuudios enne saate salvestust