Äripäeva raadio Äripäev

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku ja algatuse reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutavad reklaami mõistet ja põhimõtteid, mõjuisikuid, paremaid kanaliüleseid regulatsioone ja muidugi ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondlike reklaamide regulatsiooni.

Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks ning muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus.

Saates "Eetris on turundusuudised" arutlevad Duo Media Networksi tele- ja raadioreklaami juht Mirjam Viiding ning Saku Õlletehase turundusjuht Eva Maarend reklaamiseaduse eelseisvate muudatuste üle. Esile tõstetakse vajadust muuta praegused kanalipõhised piirangud kanalineutraalseks, et tagada kõikide meediakanalite võrdne kohtlemine. Samuti on teemaks mõjuisikute regulatsioon.

Lisaks käsitletakse, milliseid ühiskondlikke probleeme reklaamiseadus üldse lahendama peaks ja kuidas liialt ranged piirangud võivad viia ülereguleerimiseni. Räägitakse ka sellest, kuidas turuosaliste eneseregulatsioon võiks tulevikus aidata seadusel püsida ajakohane ning kiiremini reageerida muutustele turul ja tehnoloogias.

Saadet juhib Keit Ausner.

Foto: Mirjam Viiding, Eva Maarend ja Keit Ausner. Allikas: Äripäev

Kodused tootmisjaamade omanikud, kes on elektri müümisel liitunud börsipaketiga, neile arvutab uus Alexela äpp välja kõige soodsamad ostu- ja müügihinnad. Kokkuhoidu võib prognoosida lausa kolmandiku võrra.

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ütles eraelektritootmist kommenteerides, et selline energitootmise poliitika õigustab ennast mitmel moel: esiteks annab meile piisava energiajulgeoleku, sest tuhanded eratootjad on sabotaaži korral üsna kaitstud. Samal ajal, kui suurt elektrijaama on kerge rivist välja lüüa.

Teisena tõi Hääl välja kliimamuutustest tingitud ilmastikuolud, mis aina rohkem põhjustavad elektrikatkestusi. Eratootmisjaama omanikud saavad ennast sellistes olukordades kindlalt tunda.

Kuigi tarbijad peaksid enne elektri tootmisjaama soetamist, olgu selleks siis tuulik või päikesepatareid, kokku arvutama oma elektritarbimise kogused. „Majanduslikus mõttes võib anda palju kehvema tulemuse see, kui laod kogu katuse päikesepaneele täis, samal ajal kui piisaks ainult poolest katusest,“ toob Hääl näite.

Kuula saates, miks tasub elektritootmine kodumajapidamises ennast ära, kui tarbimise taga on kas soojupump, elektriauto või muu suurema energiatarbimisega seade ja kui palju Alexela äpp aitab hinnavõitu saada. Saates räägib Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Fotol Marti Hääl.
Foto: Raul Mee.

Eesti majandus vajab hüpet järgmisele arengutasemele, et saaksime müüa tooteid ja teenuseid kallimalt. Selle saavutamisest lahutab aga üks oluline komponent.

Kui liidame kõikide Eesti ettevõtete käibed kokku, saame suurusjärgu 80 miljardit, umbes sama palju käivet teeb Disney Corporation. Kindlasti on Eestis kümme või sadakond vähemalt sama head ideed, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.

Ta nentis saates "Tööandjate tund", et Eesti suur küsimus on, kuidas leida võimalus ja ambitsioon see teoks teha.

„Oleme põhjusega uhked selle üle, et toome aastas 300-400 miljonit eurot välisinvesteeringuid. Aga, kui samal ajal kaks korda nii palju jääb Eestisse tegemata, siis see teeb murelikuks,“ rõhutas Suursoo. „Ja see on majanduskeskkonna küsimus.“

Milline majandusruum on konkurentsivõimeline ja investeeringuid meelitav ning mida peavad selle saavutamiseks tegema ettevõtjad ja riik, sellest räägivad saates Ivo Suursoo, Chemi-Pharmi juht Joonas Lahe ja trüki- ja pakenditööstuse liidu juht Katre Savi.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

Fotol Joonas Lahe, Katre Savi ja Ivo Suursoo.
Foto: Äripäev.

Aina rohkem ettevõtteid võtavad osa mentorluse programmist, et tõsta selle kaudu teeninduse kvaliteeti.

Enda kogemusi teeninduse taseme tõstmisest jagab SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas. Koos Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arulaga räägivad nad saates "Teeninduse teejuht" millist tuge vajavad selleks töötajad.

"Mentorlus on teeninduskvaliteedi kasvatamisel üks võtmetegureid," ütleb SOL Eesti tegevjuht Priit Sipelgas.

Tele2 Eesti tippteenindaja Kristi Arula jagab saates kogemusi Tele2 töötamisest, näiteks toob Arula toob välja, kuidas külg-külje kõrval mentorlus aitab uutel töötajatel paremini ja kiiremini kohaneda ja loob turvatunde.

Sipelgas selgitab, et mentorluse edukus sõltub suuresti mõlema poole ehk mentori ja mentee suhtlusest.

Saates selgub, millised on võimalikud komistuskivid mentorprogrammide läbiviimisel.

Ühtlasi räägime, kuidas muuta ettevõtte teenindust paremaks ja kuidas kasutada mentorlust personalijuhtimises ja arendamises?

Saadet juhib Alyona Stadnik.

Fotol vasakult: Kristi Arula, Priit Sipelgas ja Alyona Stadnik. Allikas: Äripäev

Kuigi Domus Kinnisvara maakler Agur Tammistu rõhutab, et suuri allahindlusi korteriturul oodata pole, märgib ta sellele vaatamata et eriti just järelturul otsitakse müüjaid, kes valmis hinda langetama.
„Ja kui seda ei juhtu, siis vaadatakse teine objekt,“ sõnab Tammistu saates „Ruutmeetrite taga“. Saate teise külalise, 1Partner Kinnisvara kutselise hindaja Hanna Raudmäe sõnul joonistub Tallinna järelturu korterihindades välja uus tendents, mida ostuhuviline peaks kindlasti silmas pidama. Raudmäe sõnul tuleb täna välja, et pakkumishinnad võivad olla ühel tasemel, aga tehinguhinnad on hoopis kõikuvamad.
„Rääkides järelturu tüüpkorteritest Lasnamäel Õismäel või Mustamäel, ulatuvad samaväärsete korterite tehinguhindade kõikumised 10-15 protsendini,“ toob Raudmäe välja.
Seega on turul praegu müüjaid, kes valmis vajaduspõhiselt hinna üle kauplema ning ostjate huvi oleks leida üles sellised müüjad turult üles. Saates avame, millised müüjad on rohkem hinna üle nõus kauplema, lisaks räägime millises suunas on liikumas ostjate huvi võimaliku järelturu korteri kommunaalmaksete osas ning millises mahus näiteks ühistu laenukoormus korterihinda mõjutab. Samuti avame sõnapaari „taskukohane korter“ sisu ning kirjeldame, millise korteri saab praegu turult pealinnas umbes 100 000 euro eest.
Lisaks kirjeldame ja analüüsisime ka uusarendus- aga ka üüriturgu ning külalised avavad milline uus idee võiks konservatiivselt turul üüri-müügiäris Eestis praktikasse jõuda. Saatejuht on Lauri Leet.
Fotol tüüpiline järelturu korter, foto autor Veiko Tõkman.

Europarlamendi saadik Marina Kaljurand tunnistab et sanktsioonidega Euroopas on kuskil midagi valesti ning nende parandamise osas tuleks vaadata, kuidas nendega toimetatakse Ameerika Ühendriigis.

Kaljurand toob saates “Fookuses: Euroopa majandus” välja, et kui Euroopa Liidus tegeleb Venemaale kehtestatud sanktsioonide järel valvamisega vaid paarkümmend inimest, siis USA-s on neid inimesi ligikaudu 500.

“Meil on inimeste vähesus probleemiks,” selgitab Kaljurand ja räägib, et seetõttu ongi Euroopa suutnud kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilimistega toime tulla kehvasti.

Kaubandusembargot energiakandjate osas Venemaaga toetab tema sõnul praegu ka lõpetavas parlamendi koosseisus sotsiaaldemokraatide fraktsioon, ent täieliku kaubandusembargo toetuse osas ta kindel pole.

Saates rääkisime veel, kas julgeoleku- ja välispoliitika osas võiks Euroopa Liidus ühehäälsuse nõudest loobuda, millised on EL huvid Kaukaasias ning kas kaubavahetus selle piirkonnaga võib pidada Eesti ettevõtetele soovituslikuks. Samuti  rääkisime äsja vastu võetud migratsioonipaktist ning lisaks andis Kaljurand oma hinnangu lähenevatele europarlamendi valimistele.

Fotol Marina Kaljurand kõnelemas 2019. aasta valimispeal, foto autor Liis Treimann. Saatejuht on Lauri Leet.