Andmehääling Andmekaitse Inspektsioon
-
- Government
Andmekaitse Inspektsiooni podcast "Andmehääling" on mõeldud nii oma ala spetsialistidele kui ka lihtsalt uudishimulikele inimestele, kes soovivad mõista miks räägitakse isikuandmete kaitsest järjest rohkem, miks on see tähtis ning mida saab igaüks ise enda õiguste kaitseks ära teha.
-
#12 - Päringud ja registrid
Kas Sa teadsid, et logitakse väga palju, tänu millele saab
väga lihtsalt näha, kes ja millal Sinu andmeid vaadanud on.
Tänases saates on saatejuhil Geili Keppil külas kaks AKI
juristi Kirsika Kuutma ja Agnes Järvela.
Räägitakse erinevatest registritest ja infoportaalidest ning
neisse tehtud päringutest.
Mis vahe on uudishimupäringul ja automaatpäringul?
Kui palju tuleb AKI-sse erinevaid kaebuseid seoses erinevate päringutega? Mis on nende päringute
taust?
Miks nt tervishoiutöötajad teevad selliseid päringuid?
Kas selline käitumine on õige või on see keelatud?
Kas Sinu andmete vaatamiseks on tarvis õiguslikku alust?
Kes vastutab?
Olge läbipaistvad oma tegemistes ja head kuulamist! -
#11 - Kaamera all töötamise mõju vaimsele tervisele
Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp.
Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles?
Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib?
Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele?
Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat?
Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist!
www.aki.ee -
#10 - Andmekaitse Inspektsioon 25
„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“
Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta.
Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“
Mis võib olla põhjuseks, et ka peale 27. aastat ei ole inimestes teadlikkust isikuandmetest?
Mis „ohud“ varitsevad meid erinevates kanalites ja kuidas olla tähelepanelikum oma andmete jagamisel?
Millist eeskuju saaks nendes küsimustes ette näidata riik?
Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“?
Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10.
NB! Loe ka meie juubelihõngulist aastaraamatut.
Palju õnne meie
AKI! -
#9 - Andmekaitse iduettevõttes
Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt.
Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest.
Puudutatakse teemasid nagu:
Mida välisturgudele laienev iduettevõte (startup) peaks silmas pidama?
Miks on iduettevõttel tarvis andmekaitset?
Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk
Millises etapis iduettevõtte loomise juures kohaldub GDPR?
Mis kelles peaks olema andmekaitsetingimused kui oled laienenud oma ettevõtlusega väljapoole Eestit?
Ole kursis, mis andmekaitse maailmas toimub ja jälgi meid ka Linkedinis. -
#8 - Terviseandmed
Saatejuhil Geili Keppil on külas Andmekaitse Inspektsiooni kolleeg Liisa Ojangu ja Confido andmekaitse jurist Triin Kihuoja.Saate teemaks sel korral, viimasel ajal aina kirgi kütnud terviseandmed.
Mis andmeid üldse arst küsida võib?
Miks on andmekaitset vaja ja miks on oluline kaitsta terviseandmeid?
Miks on vaja andmekaitse spetsialiste?
Kuidas me andmeid kaitseme ja kuidas Confidos see toimib
Mida traagilist võib juhtuda kui Sinu terviseandmed “rändama” lähevad?
Kas äsja jõustunud karistusseadistiku muudatused motiveerivad rohkem tegutsema? -
#07 - Korteriühistud
Tänases episoodis on inspektsiooni juristidel Geili Keppil ja Kadri Levandil külas Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi.
Arutelu all on küsimused, milline suhtlusstiil on korteriühistus aktsepteeritud? Milliseid meiliaadresse tohib ja peab kasutama? Milliseid andmeid võib korteriomanikele edastada? Kas trepikojas võlglaste andmete avaldamine on lubatud?