Avalinn podcast Avalinn podcast

Selles episoodis käisid külas Kelli Pullisaar, Tallinna Keskraamatukogu noortetöö peaspetsialist ning Tiina Põldmaa, eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja rääkimas, kuidas raamatukogud ei ole juba ammu vaid laenuta-loe-tagasta-raamat-teenus.
Peale selle, et raamatukogudest on saanud mõnusad kogukonnakeskused, on nendest kujunenud ka lõputud laekad, mis on täis igasugust vahvat kraami, alustades spordi- ja muusikavahenditest ja lõpetades tööriistade ja parandusvahenditega.
Kõik, mis sinna vahepeale jääb, saab avastada juba sellest saatest!

Lisainfot raamatukogu teenuste kohta leiad nende kodulehelt: https://keskraamatukogu.ee/

__________________
Raamatukogud toetavad enim ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 4 „kvaliteetne haridus“, 5 "sooline võrdõiguslikkus", 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 10 "ebavõrdsuse vähendamine", 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“, 16 "rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid" saavutamist.

Kas teadsite, et päikeselt saab kätte rohkem kui ainult soojust ja valgust? Isegi Eestis, kus "päikest meil ei ole või kui on, siis ta ei sära.." (nagu ütleb tuntud laulujupp), kuid isegi meil on piisavalt päikeselisi tunde, et elektrit toota.

Stuudios on Andres Meesak, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja ja päikeseparkide rajaja ning Aare Vabamägi, Tallinna Linnavaraameti energiatõhususe ekspert. Saates uurime päikesepaneelide maailma: kuhu neid paigaldada, kellele need sobivad, milline on nende eluiga ning kuidas neid hooldada. Tutvume päikesepaneelidega ja selgitame, kuidas päike võib muuta meie energiatulevikku. Lisaks paljud muud põnevad teemad.
Saadet juhib Katre Jõgeva, linnavaraameti arhitekt.

Episoodis viidatud päikeseelektri veebipõhise kalkulaatorit leiab siit: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/keskkonnasaastlikus/energiatohusus-ja-sisekliima

______________________
Päikeseenergia kasutamine toetab enim ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 7 „taskukohane ja puhas energia“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“, 13 "kliimameetmed" saavutamist.

Saates räägime ringmajandusest, ringmajadest ning parandustöökodadest. Mis on ressursitõhusus ja miks on oluline asjade korduskasutamine; mil määral on individuaalne panus keskkonnasõbralikku käitumisse oluline ning kuidas muuta tarbimisharjumusi ja mõttemaailma?
Kuula saadet, leia kodust kõpitsemist vajavad asjad ja käi kindlasti läbi mõnest parandustöökojast!

Stuudios on külalisteks Kädi Eelmaa, Tallinna Jäätmekeskuse ringmajanduse osakonnajuht ja Rein Kalle, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja. Saadet modereerib Maarja Pakats, Euroopa rohelise pealinna kommunikatsioonispetsialist.

Parandustöökodade ja korduskasutusruumide loomist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.
______________________
Parandustöökodade kasutamine ja ringmajanduse edendamine toetab enim ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 4 „Kvaliteetne haridus“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „Vastutustundlik tootmine ja tarbimine“ saavutamist.

Stuudios on külas Markus Annilo, Tallinna Strateegiakeskuse digikaksiku tehnoloogiajuht ning Christopher-Robin Raitviir, linna digitaalehituse valdkonna juht.
Küsimusi küsib ja saadet modereerib Esther Linask, infoturbe juhtivspetsialist.

Seekordses Avalinna episoodis sukeldume digitaalse linnaelu põnevasse maailma. Räägime Tallinna 3D mudelist (www.3d.tallinn.ee), digikaksikust, targa linna lahendustest ja digisarvikutest.
Kuuleme ka millist rolli mängib digikaksik linnaruumi arendamisel, milliseid kogemusi linn viimasel ajal on saanud osaledes PRECINCT projektis ja millal digi-Tallinn ükskord valmis saab.

______________________
Digikaksiku ja targa linna lahenduste rakendamine toetab enim ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 9 „Tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 13 „Kliimameetmed“, 16 "Rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid" ning 17 „Üleilmne koostöö“ saavutamist.

Saatekülalisteks Krista Kampus, Tallinna välissuhete osakonna juhataja ja Euroopa rohelise pealinn juht ning rohelise pealinna rohenügija, bioloog ja zooloog Lauri Klein.
Küsimusi küsib Karin Luhaäär, välisprojektide kommunikatsioonispetsialist.

Selles Avalinna episoodis võtame kokku Euroopa rohelise pealinna aasta ja räägime, mida selline tiitel ühele linnale tähendab. Lisaks jagasid Krista Kampus ja Lauri Klein meiega eelneva aasta õnnestumisi, väljakutseid ja saavutatud tulemusi.
Kuula, kuidas rohelise pealinna algatused on muutnud linna keskkonna ja saa ülevaade sellest, kuidas eelnev aasta on kujundanud Tallinna linnaruumi ja edendanud jätkusuutlikku tulevikku.

______________________
Euroopa rohelise pealinna aasta toetas enim ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 3 „Hea tervis ja heaolu“, 5 „Sooline võrdõiguslikkus“, 6 „Puhas vesi ja sanitaartingimused“, 7 „Taskukohane ja puhas energia“, 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 13 „Kliimameetmed“, 15 „Elurikkus ja maismaaökosüsteemid“, 12 „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“ ning 17 „Üleilmne koostöö“ saavutamist.

Saatekülalisteks Kirsika Meresmaa, Acento kestlike sündmuste korraldaja, nõustaja ja Viljandi pärimusmuusika festivali rohepealik ning Liina Kanarbik, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonna peaspetsialist. Küsimusi küsib Karin Luhaäär, välisprojektide kommunikatsioonispetsialist.

Sel korral võtame luubi alla kestlike sündmuste korraldamise kunsti.
Mis on ilmselge AjaO, mida sündmuskorralduses jälgida, keda kaasata sündmuste korraldamisse ja mis on peamine küsimus, millele iga sündmuskorraldaja peab oskama vastata, et mudida oma tiimi mõtlemist.

Episood on inspireeritud Interreg Baltic Sea Region projektidest BaltiPlast ja Change(K)now!, mille üks eesmärke on vähendada ühekorra plasti kasutamist ning üleminekut korduskasutuslahendustele nii avalikel üritustel kui ka igapäevaelus.

Kestlikke sündmuseid!

______________________
Kestlike sündmuste korraldamine toetab kõige enam ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide 11 „Kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“, 13 „Kliimameetmed“ ning 18 „Kultuur“ saavutamist.

Kaudselt panustavad kestlikud sündmused ka säästva arengu eesmärkidesse 2 „Kaotada nälg“, 6 „Puhas vesi ja sanitaartingimused“, 7 „Taskukohane ja puhas energia“.