Globaalsed eestlased Globaalsed eestlased

Andrew Prozes is an American-Canadian Estonian business executive, investor and advisor who was born in Germany to Estonian parents who fled the Soviet occupation, and grew up in the Niagara peninsula in Canada. His alma maters include the University of Waterloo and York University, and his success in business has been illustrated by his careers in LexisNexis, Reed Elsevier, West Group of Thomson Reuters Corporation, and Southam’s City News Papers and New Media. He is a proud Estonian and has invested in various Estonian companies such as Veriff, Xolo and Flizy. He is also affiliated with the Democratic Party and stands for a world of smarter choices, more inclusion, and less bullying.

In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics:


growing up Estonian outside of Estonia
which university major he would recommend to students today
corporate America of the late 20th century
recommendations for Estonian businesses on how to be more people-oriented
how being fiscally conservative and socially liberal manifests in real life, and
the real definition of success.

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Siisi Saetalu on Eesti sotsiaal- ja kultuuriantropoloog, kes kolis Ugandasse 2012. aastal. Ta ei soovinud teha mugavaid ja lihtsaid asju, vaid otsis peale ülikooliõpinguid (Tallinna Ülikoolis, Aarhuse Ülikoolis ja Amsterdami Vabas Ülikoolis) tööalaselt võimalikult suuri väljakutseid. Nõnda on Siisi aktiivselt tegev heategevusliku organisatsiooni MTÜ Mondo juures ning osalenud Mondo maailmahariduse, õiglase kaubanduse, arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. Viimastel aastatel on Siisi keskendunud Mondo digiprogrammi elluviimisele. Paralleelselt arengukoostöö ja humanitaarabi edendamisele Kampalas on ta ka Läti naistepesu tootja Lauma esindaja Ugandas. Oma kogemusest on ta kirjutanud ka raamatu “Minu Uganda”, mis ilmus 2015. aastal.

Saates räägime:


Ugandast antropoloogi pilgu läbi
Vabatahtliku töö võlust ja valust
Kuidas mõõta heategevuse efektiivsust
Erinevatest võimalustest panustada Mondo toimimisse
Uganda minevikust, olevikust ja tulevikust
Kuidas ajada äri Aafrikas

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jim Ashilevi on Eesti kirjanik, näitleja, dramaturg; nii näidendite kui arvutimängude lavastaja, kultuurikriitik ja taskuhäälingu “Popkulturistid” saatejuht – lühidalt polümaat ehk multitalent. Ta on juhtinud raadio- ja telesaateid ning kehastanud rolle Von Krahli teatri lavalaudadel, kuid hetkel töötab hoopis tavapärasest kirjanduslikuma videomängu “Disco Elysium” lavastajana. Seda videomängu võib vaadata kui romaani, mis on rohkem kui miljon sõna pikk ning iga mängija kogeb seda lugu omamoodi, sest ühegi mängija teekond pole samasugune.

Saates räägime:


Kuidas murda põlvest põlve korduvaid perekonnamustreid
Perest, sõpradest ja vaimsest tervisest
Loomingust ja loomingulisusest
Videomängutööstusest ja teatrist 21. sajandil
Vaimsest tervisest ja lähedase kaotamisest
Loomeinimeste tunnustusest ning edu ja edukuse ümber defineerimisest.

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Krisli Melesk on maailmarändur ja mägironija, kes esimese eesti naisena vallutas 2021. aasta suvel Džomolungma. Igapäevaselt töötab ta aga superjahil, mis on võimaldanud tal pidevalt teel olla ning olla ehk saatesarja enim horisontaalselt ja vertikaalselt maailma näinud külaline. Mägede müstika ja suursugususe avastas ta enda jaoks pärast gümnaasiumi lõpetamist Hiinasse õppima minnes. Kuigi aeg Hiinas jäi planeeritust lühemaks, siis see vormis ja kasvatas teda väga palju selliseks nagu ta tänasel päeval on. 

Selles saates räägime:


Superjahil töötamisest. 
Emotsionaalsest Džomolungmale jõudmise kogemusest. 
Kuidas Džomolungma on tippude tipp, millest on saanud rahamasin.
Suhtumisest hirmu ja ohtlikkesse olukordadesse. 
Miks on Krisli jaoks võib-olla kindlasti ei; ei niikuinii ei; jah aga jah? 
Kuidas mõjub mägedes surnukehade nägemine?

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Aku Sorainen on soomlane, kes otsustas 1991. aastal kirjutada oma magistritöö värskelt vabaks saanud Balti riikide äriõigusest. Kui tavaliselt kirjutatakse magistritööd mõni kuu, siis Akul kulus selleks poolteist aastat, sest ta kirjutas nii põhjaliku ülevaate, mis viimaks avaldati raamatuna. Magistrikraadi kõrval sai ta aga tasuks spetsiifilised teadmised, mida ta on oskuslikult kasutanud ning 1995. aastal pani ta Tallinnas alguse ühele regiooni silmapaistvaimale, omanimelisele advokaadibüroole Sorainen.

Aku on põneva elukogemusega ning viimase 30 aasta jooksul on ta Eestis elades näinud Eesti arengut nii seest kui väljast, nii detailselt lepingutes kui ühiskondlikult. See on unikaalne andmestik, millest on palju õppida.

Selles saates räägime


Reisirohkest ning globaalse haardega lapsepõlvest arhitekti ning turismitalu pidaja perepojana.
Ülikooliõpingutest Lapimaal, mis tipnes raamatuna avaldatud magistritööga.
Miks ja kuidas asutati Soraineni advokaadibüroo?
Kuidas on 30 aastaga Eestis saavutatud õigusvaldkonna tipptase?
Õigusvaldkonna arenguperspektiividest ning tulevikutrendidest.
Globaalsete eestlaste ja globaalsete soomlaste suurimast sarnasusest kogu ülejäänud maailma silmis.

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Andres Sevtšuk on Eesti arhitekt ja linnaplaneerija, kes on täna Bostonis Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) kaasprofessor. MIT-s juhib ta City Form Lab nimelist laborit, mis keskendub linnaruumi kujundamisele, planeerimisele ning kinnisvarakasutuse uurimisele. Samuti arendab Andres oma uurimisrühmaga linnavõrgustiku analüüsi tarkvara, mis aitab mõista kuidas linnade maakasutus mõjutab inimeste liikumisi ning tänavakaubanduse asukohavalikuid. 2020. aastal ilmus sel teemal Andrese sulest Pennsylvania Ülikooli Kirjastuse alt raamat “Street Commerce” (eesti keeles “Tänavakaubandus”).

Saates räägime Andresega, kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust; arutame, mis on tehnoloogia roll linnade tuleviku planeerimises ning kas edukas strateegiline linnaplaneerimine on üldse võimalik.

Lisaks räägime:


Kuidas arenes huvi arhitektuuri vastu rulasõidu kaudu?
Linnaplaneerimise erinevustest Euroopas ja Ameerikas.
Kuidas vaadata ja uurida linna kui sotsiaalteadust?
Milliseid sotsiaalseid tagajärgi peaksime jälgima füüsiliste linnaplaneerimise otsuste põhjal?
Kuidas probleemi vaatamine ühiskonna seisukohast, mitte kasumi seisukohast, paigutab küsimused ringi?
Sotsiaal-füüsilisest lähenemisest linnaruumile.
Mis peaks muutuma, et targad linnad ei oleks vaid sõnakõlks?

Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!