Jäljed gloobusel Kuku Raadio

Kellega rääkida riigist, mis vahetab viimasel ajal oma nime sagedamini, kui mõni autoomanik pidurikettaid? Eks ikka selle inimesega, kes on olnud selles riigis nii Eesti Vabariigi suursaadik kui ka Euroopa Liidu suursaadik. Väints, Karu ja Orav kolavad nii mägedes, ausammastest tulvil pealinnas Skopjes kui ka piirialadel, kus alavad peamiselt albaanlased.

Kas reisida on lihtsam, kui sul on taskus diplomaatiline pass? Kas suursaadik saab päriselt ka Eesti heaks midagi suurt ära teha? Kas kurja noodi saatmise juures saab tavalised viisakused ära jätta? Kui hea pass on Eesti Vabariigi kodanikel?
Nendele ja teistele küsimustele otsime vastuseid mehelt, kes hetkel on diplomaadi leiba söönud juba veidi üle 30 aasta ning teab ka põhjuseid, miks diplomaat ei tohi kunagi armuda asukohariiki.

Uskumatul kombel on "Jäljed gloobusel" tandem Andres Karu ja Väino Laisaar jõudnud oma jälgedega sajanda saateni. Ajaloomuuseumi suvesaalis avalikult salvestatud juubelisaates teevad nad statistikat, räägivad tekkinud mõtetest ning vastavad kuulajate eriilmelistele küsimustele.

Ilusa numbriga 99. saate salvestasid Väints ja Karu avalikult Eesti Ajaloomuuseumi Suvesaalis Maarjamäel. Külaliseks kutsusime mehe, kes tegelikult hoopis meid külla kutsus - kultuuriveduri, lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaa. Räägime Jaanusega Tai Kuningriigist, mis on jätnud temasse kustumatuid elamusi ja painutanud tema mõttemaailma.

Väints ja Karu räägivad teist saadet järjest Leedust. Sest meil näiteks ei ole oma suletud tuumajaama ega Nida poolsaart, mis viib Venemaale. Ja enamik meist ei ole katoliiklased ning meie kõrgeim tipp ei ole viimase paarikümne aasta jooksul muutunud. Leedus aga on.

Seekord räägivad Väints ja Karu riigist, mis on nii lähedal, kuid millest me tegelikult kuigi palju ei tea, sest armastame sealt kiiresti ilma pidurdamata läbi sõita või üle lennata. Seal on välimuselt meiega üsna sarnased inimesed., kuid tegelikult ei saa meie hästi leedukatest aru ja nemad jällegi ei mõista alati eestlasi. Ja see on tegelikult lahe.