Kukkuv õun Kuku Raadio

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas.
Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte.
Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo.
Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob.
Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.