Olukorrast digiriigis Delfi Meedia

9. juunil valib Euroopa endale uue parlamendi. Eestis on võimalik oma hääl anda, juba 2005. aastast alates, ka elektrooniliselt. Selgitamaks, miks saab e-hääletamist usaldada, kui mitu kontrollkihti on süsteemil peal ja millal võiksime saada valida oma mobiiltelefonide kaudu, on stuudios RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) valimiste valdkonna juht Alo Einla ja Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, kuhu kuuluvad muu hulgas innovatsioonid, nagu e-kviitungid, e-arved, andmepõhine aruandlus ja palju muud. Kuigi Eesti on hästi tuntud oma arenenud digiriigi poolest, on kohalikel ettevõtetel reaalajamajanduse vallas veel arenguruumi, leiavad seekordses saates külalised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonnast.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) on käsil suured arengud, kui sealsed teenused on kolimas automatiseerimisprogrammi Infra 3 peale. Kuna SMIT pakub infosüsteemide arendust ja haldust muu hulgas elupääste eest vastutavatele asutustele (PPA, Päästeamet ja Häirekeskus), on tegu olulise muutusega mitmes elutähtsas valdkonnas. Kas ja kuidas ka tavainimene seda muutust tajub, selgitavad seekordses saates SMIT-i valdkonna arhitekt Siim Vene ja valdkonna peaarhitekt Mart Järvi.

Viimasel ajal võib sageli tunduda, et erinevate veebisaitide kasutatavad „küpsised“ ja muud andmetega seotud nõusolekud on kohustuslikud, et üldse teatud teenust kasutada. Tuleb välja, et päris nii see siiski ei ole ja valvsalt kontrollitakse andmete töötlemist avaliku sektori asutustes. Teemat avavad seekordses saates Regiina Sepp ja Stina Avvo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudsed terminid, nagu andmejälgija ja nõusolekuteenus. Mida need täpsemalt endast kujutavad, avab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.

Tuttav olukord, kus erinevate andmete riigile edastamiseks tuleb külastada erinevaid portaale ja suhelda mitme riigiasutusega, hakkab vaikselt minevikku jääma. Uueks lähenemiseks on targad sündmusteenused, mis liidavad mitu osateenust kokku üheks terviklikuks lahenduseks. Seekordses saates selgitavad sündmusteenusega seonduvat Kai Kallas Riigi Infosüsteemi Ametist ja Margarita Källo kultuuriministeeriumist.