11 episodes

Tere! Minu nimi on Siim Maivel ja töötan hetkel Boltis masinõppe valdkonna juhina.

Siin avaldatavad vestlused on minu soov laiemale avalikkusele tuua teadmised eesti masinõppe tippspetsialistidelt. Proovin rääkida inimestega, kellel on sügav arusaamine masinõppe meetoditest ja kes on edukalt suutnud neid ka päriselu probleemide lahendamisel rakendada. Arutame, mis mõju tehisintellekt meie ühiskonnale juba avaldab. Või millist mõju vüib tulevikus avaldadama hakata ning kuidas selle kõigega toime tulla.

Head kaasa mõtlemist!

Siim Maivel Taskuhääling Siim Maivel

    • Technology

Tere! Minu nimi on Siim Maivel ja töötan hetkel Boltis masinõppe valdkonna juhina.

Siin avaldatavad vestlused on minu soov laiemale avalikkusele tuua teadmised eesti masinõppe tippspetsialistidelt. Proovin rääkida inimestega, kellel on sügav arusaamine masinõppe meetoditest ja kes on edukalt suutnud neid ka päriselu probleemide lahendamisel rakendada. Arutame, mis mõju tehisintellekt meie ühiskonnale juba avaldab. Või millist mõju vüib tulevikus avaldadama hakata ning kuidas selle kõigega toime tulla.

Head kaasa mõtlemist!

    10 - Martin Lumiste (Bolt)

    10 - Martin Lumiste (Bolt)

    Martin Lumiste töötab Boltis masinõppe inseneride tehnilise juhina. Ta on olnud Boltis andmeteaduse algusest saati ning löönud kaasa mitme olulise masinõppe rakenduse arendamisel, nagu näiteks ooteaegade ennustuse ja dünaamilise hinnastamise mudelid. Lisaks sellele on ta saavutanud kõrgeid kohti maailma tipptasemel konverentside teadusvõistlustel ja näinud kõrvalt, kuidas 5-liikmeline masinõppe osakond on kasvanud 50-liikmeliseks.

    Täna tegeleb ta GPT-mudelite rakendamisega Bolti klienditoe automatiseerimiseks ning toetab kogu andmeteaduse gruppi tehnilistes küsimustes. Ta on üks väheseid inimesi, kellel on täna juba ka praktiline kogemus suurte keelemudelite rakendamisel.

    Vestluse esimeses pooles uurimegi, mis väljakutseid toob pärismaailma kompleksus.

    Kas tipplahendused eeldavad närvivõrkude kasutamist või on elegantne lahendus ka praktiline?

    Lõpu poole uurime, mis on suurte keelemudelite piirangud ja kas me peaksime olema mures, et ChatGPT'st saab kõikvõimas tehisintellekt, kes inimkonda ohustama hakkab.

    • 1 hr 41 min
    9 - Kristjan Korjus (Pactum)

    9 - Kristjan Korjus (Pactum)

    Kristjan Korjus on kaasasutaja ja tehnoloogiajuht ettevõttes Pactum. Pactumi automatiseeritud lahendus aitab suurtel jaemüüjatel oma tarnijatega paremaid lepingutingimusi läbi rääkida. Kristjan oli oluline inimene ka pakirobotite ettevõttes Starship, millest rääkisin Ahti Heinlaga hiljuti siin samas taskuhäälingus. Kristjan juhtis Starshipis masinnägemise ja masintaju meeskonda. Kristjani laiapõhjaline kogemus masinõppe ja tehisintellekti rakenduste väljatöötamisel aitab nende tehnoloogiate potentsiaali paremini hinnata. Tõde selgub praktikas ja Kristjanil on praktikat palju.

    Vestluse esimeses osas küsin Kristjanilt, kuidas Pactumi lahendus töötab, mis osadest see koosneb ning kuidas masinõpe ja tehisintellekt selles protsessis abiks on.

    Enne tehnoloogiasektorisse astumist töötas Kristjan Tartu Ülikooli Arvutusliku Ajuteaduse Laboris. Ta oli selle loomise juures ning tegi ka seal doktoritöö. Vestluse teises osas arutleme Kristjaniga tehisintellekti ja teadvuse teemadel.

    Rääkisin hiljuti siin samas taskuhäälingus Jaan Aruga, kes täna oma põhitööna seal laboris inim- ja tehisaju uurib, nii et kui oled huvitatud teadvusest ja ajuteadusest, soovitan seda osa järele kuulata.

    Siin on aga minu vestlus Kristjan Korjusega. Head kaasamõtlemist!

    • 1 hr 22 min
    8 - Jaan Tallinn (eksistentsiaalne risk)

    8 - Jaan Tallinn (eksistentsiaalne risk)

    Jaan Tallinn on Eesti tehnoloogiasektori elav legend. Ta on Skype’i ja Kazaa üks tehnilisi autoreid, arendanud välja arvutimänge juba üheksakümnendate algusest ning investeerinud maailma tipp tehisintellekti arenevatesse ettevõtetesse DeepMind ja Anthropic. Taustaks, et Deepmind on tänaseks kogu Google’i tehisintellekti arenduskeskus nign Anthropic pakub kõige võimekamat ChatGPT alternatiivi nimega Claude. 

    Ka kõigest sellest oleks Jaaniga väga huvitav vestelda, kuid eelnevale lisaks on Jaan ka juba üle kümne aasta tegelenud tehisintellektist tuleneva eksistentsiaalse riskiga. Ta on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi juures asuva ⁠Future of Life⁠ instituudi kaasasutaja ning nende poolt paar kuud tagasi ilmunud avaliku pöördumise (⁠Pause Giant AI Experiments⁠) kaasautor. See kiri hoiatab nende samade eksistentsiaalsete riskide eest ja palub tehisintellekti arendavatel ettevõttetel uued arenduste pausile panna. Seda selleks, et inimkond suudaks suurte muutustega kohaneda ning töötada välja lähenemised, mis võimaldaks GPT-4st võimsamaid mudeleid ohjata ja enda kontrolli all hoida.

    See kiri on tekitanud tehisintellekti arendajate seas erinevaid reaktsioone. Ühed ei näe hetkel loodud suurtel keelemudelitel põhinevates assistentides ohtu, kuna need on piiratud võimekusega, ennast mitte edasi arendavad ning eesmärke mitte omavad tööriistad. Teised kardavad, et oht on lähemal, kui me arvata oskame, ning isearenev ja end eksponentsiaalselt võimekamaks muutev tehisintellekt võib võimalikuks saada juba järgmise versiooniga.

    Uurin Jaanilt, mis riske tema näeb ning mis mõju see avalik kiri avaldanud on.



    Kes soovib vestluses välja toodud teemadesse edasi süveneda, soovitan tutvuda Eliezer Yudkowsky ⁠esseedel ja kirjutistega⁠, mis aitavad näha, kuidas üks tehisintellekt võib tõesti inimkonna kas tahtlikult või kogemata hävitada. Kuigi tema vaated on võibolla dramaatilisemad ja radikaalsemad, kui tehnoloogia kogukonna keskmine, on see siiski hariv lugemine ning aitab vähemalt näha, kuidas see teoreetiliselt juhtuda võib.

    Kui keegi soovib tutvuda selle mõtteviisi skeptikutega, tasub lugeda Yann LeCun (Meta), Andrew Ng ja François Chollet (Google) intervjuusid ja arvamuslugusid.



    Lõppsõnas ette loetud lõik ajakirjanik Anton Hanseni esseest "Masinad ja Sõda", mis ilmus 1919. aasta "Tallinna Teatajas"

    "Ainult üks väike kartus võiks maad võtta. Te teate, teadus püüab elu ja ka hinge mehaaniliselt seletada, ning kes võiks selle vastu midagi öelda. Ehk on elu tõepoolest ainult mehaanika, tehnika? Aga siis võime ehk lõpuks nii täieliku masina leida, millele elu hing sisse tuleb. See oleks Beeltsebub, kelle meie ise välja kutsunud ja kelle taltsutamiseks meil puudub jõud. Meie eneste valmistatud masinad oleksid meist vägevamad – seda tõendavad juba praegusedki masinad niihästi tööstuses kui ka sõjas – ja meie asemel hakkaksid nemad ilma üle valitsema.

    Masinad kirjutaksid seadusi, jutlustaksid uut usku, kõlblust ja looksid uut kunsti. Masinad palvetaksid, masinad kahetseksid pattu, masinad saaksid õndsaks. Masinad hakkavad altkäemaksu võtma, ja kui elanikud küllalt ei maksa, maksta ei jõua, siis panevad masinad tarbeainete vedamise seisma ning inimesed, kes masinad teinud ja need üleval peavad, nälgivad. Aga ükski ei pane seda imeks neilsinatsil päevil ja nii mõnigi näitab uhkusega masinate peale, öeldes: vaadake, seda oleme kõik meie teinud, see on meie kätetöö. Päikese ja kuu asemel kummardatakse tahmaseid masinaid. Siis on tõsine uus ajajärk, sest siis ei otsitaks enam ei elus, ei kunstis ega usus inimest, vaid ainult masinat."

    • 1 hr 4 min
    7 - Jaan Aru (ajuteadlane)

    7 - Jaan Aru (ajuteadlane)

    Seekord vestlen ma aju- ja tehisintellekti professori Jaan Aruga. Jaan on kirjutanud eestikeelseid populaarteaduslikke raamatuid ajust, teadvusest ja loovusest. Tema interdistsiplinaarsed teadmised võimaldavad meil vestelda erinevatel just praegu olulistel teemadel.

    Esimeses pooles proovime analüüsida, mida sarnast on tehisintellektil ja inimese ajul. Kuidas on ajuteadus mõjutanud masinõpet ning kuidas masinõpe aitab meil aju toimimist mõista?

    ChatGPT näol on meile igaühele kättesaadav isiklik õpetaja, kes mitte kunagi ei väsi ja aitab just sulle sobivas vormis ja tempos soovitud teadmised omandada. Vestluse teises pooles uurime, kuidas see mõjutab meie kooliharidust ning milline saab olema meie hariduse omandamine tulevikus? 

    Õnneks pole Jaanil ainult teoreetilised teadmised vaid ka praktilised näpunäited, kuidas uusi tehnoloogiaid tervislikult kasutada ning need ennast teenima panna.



    Jaan Aru raamatud:

    Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust (2022)

    Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muustki (2017)

    Jaan Aru teadustöö: Loomuliku ja Tehisliku Mõistuse Labor, Google Scholar

    • 1 hr 28 min
    6 - Ahti Heinla (Starship) II osa

    6 - Ahti Heinla (Starship) II osa

    Tegu on teise osaga kaheosalisest vestlusest Ahti Heinlaga Starshipist.

    Ahti ja Starshipi teekond pole olnud sirgjooneline. Alguses tuli lahendada palju suuri probleeme korraga. “Hardware is hard!” nagu öeldakse. Tehnoloogia on vajalik, kuid mitte piisav, et osutada globaalset teenust. Selles osas uurin Ahtilt, kuidas nad oma toodet arendavad ning mida on vaja, et jõuda veelgi enamatele turgudele.

    Lisaks räägib Ahti pisut ka enda kujunemise loost ning kuhu ta oma aja ja tähelepanu täna suunab.

    Kui sattusid Ahtiga vestlust kuula alles sellest osast, soovitan ära kuulata ka eelmine osa, kus rääkisime sellest, kuidas Starshipi robot töötab, sest see aitab paremini aru saada, kuidas tehniline ja äriline kompleksus just selles äris nii tihedalt põimunud on.

    Head kaasamõtlemist! 



    Soovitan kuulata ka Andres Küti intervjuud Ahtiga saates memcpy, kus nad räägivad Eesti 90’ IT sektorist ja kuidas programmeerimine ja IT ettevõtted siis välja nägid: https://edasi.org/36655/podcast-memcpy-kulas-on-ahti-heinla/

    • 52 min
    5 - Ahti Heinla (Starship) I osa

    5 - Ahti Heinla (Starship) I osa

    Seekord vestlen ma Ahti Heinlaga, kes on Starshipi pakirobotite asutaja. Ahti on üks Eesti teenekamaid inimesi tehnoloogia valdkonnas ja tegelenud programmeerimisega juba kaheksakümnendate lõpust saati. Ta on olnud Skype'i tehniline arhitekt ja loonud ettevõtte Starship Technologies. Olles ise asutaja ja tegevjuht, on tal – nagu öeldakse – käsi ikka masinas. Ta on algusaegadel kirjutanud suure osa Starshipi robotite tarkavarast, millest osa on kasutuses tänaseni.

    Vestlus on jagatud kaheks osaks. Esimene osas proovin aru saada, kuidas Starshipi pakirobot töötab. Võtame ühe pakiveo tellimuse samm-sammult pulkadeks lahti. Selgitame välja, mida on vaja autonoomse pakiroboti juhtimiseks ning mis komponentidest Starshipi robot koosneb.

    Järgnevas osas uurin Ahtilt, kuidas nad oma toodet arendavad ning mida on vaja, et jõuda veelgi enamatele turgudele. Lisaks räägib Ahti pisut ka enda kujunemise loost ning kuhu ta oma aja ja tähelepanu täna suunab. 

    Siin on esimene osa minu vestlusest Ahtiga. Head kaasamõtlemist!

    • 55 min

Top Podcasts In Technology

Geeniuse digisaade | Geenius.ee
Geenius.ee
Digitund
Kuku Raadio
Bankless
Bankless
Decoding Leadership
Jade Rubick
AIPowerment Podcast
Sandra Reivik, Gerlyn Tiigemäe
Self-Hosted
Jupiter Broadcasting