46 episodes

Esimene eestikeelne kergejõustiku taskuhäälingusaade keskendub põhjalikult meie meelisalale, võttes spordiala võlud ja valud lahti koos sportlaste, treenerite ja muude asjaosalistega.

Staadionijutud Staadionijutud

    • Sports
    • 5.0 • 5 Ratings

Esimene eestikeelne kergejõustiku taskuhäälingusaade keskendub põhjalikult meie meelisalale, võttes spordiala võlud ja valud lahti koos sportlaste, treenerite ja muude asjaosalistega.

    “Staadionijutud” | Kreete Verlin: sotsiaalmeedia mõjub noortele halvasti

    “Staadionijutud” | Kreete Verlin: sotsiaalmeedia mõjub noortele halvasti

    Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” võõrustab veebruarikuus värsket Eesti 60 meetri tõkkejooksu rekordinaist Kreete Verlinit.

    Verlin tegi nädalavahetusel Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti karikavõistlustel kaks suurepärast tulemust. Esmalt võttis ta 60 meetri tõkkejooksus enda nimele Eesti rekordi ajaga 8,14 (varasem rekord kuulus 8,16-ga Ksenija Baltale) ja seejärel läbis 60 meetrit tõketeta ajaga 7,31 (Balta Eesti rekord on 7,29).

    “Kaua oodatud kaunike!” iseloomustab heatujuline Verlin oma nädalavahetust. “Ksenija just nägi mind täna trennis ja tuli õnnitlema (saade on lindistatud 31. jaanuaril - toim.). Ta ütles, et tal on hea meel minu aja üle. Ksenija lisas, et vaid kaugushüppes oleks tal ilmselt veidi kurb, kui keegi ka seal temalt rekordi ära võtaks. Seda plaani mul aga hetkel pole,” naerab Verlin.

    25-aastase Verlini areng on olnud sisehooaegadel just selline, nagu iga treener oma hoolealuse osas unistab. Nimelt on mitmekülgne sprinter uuendanud 60 meetri jooksus isiklikku rekordit juba kaheksal ja sama pikal tõkkedistantsil viiel järjestikusel aastal.

    “Ma olen arvatavasti üks väheseid Eesti sportlasi, kes hakkas päriselt jõudu tegema alles 20+ vanuses,” ütleb Verlin. Pikakasvuline tallinlanna peabki just jõusaali osakaalu vähesust ning jooksmise ja tehnilise poole arendamise rohkust teismeeas üheks oma praeguse edu aluseks.

    Verlin on elus läbi teinud juba mitmeid huvitavaid seiklusi. Näiteks USA-s Washington State’i ülikoolis õppides mõistis ta suurepärastest treeneritest ja tingimustest hoolimata, et armastab Eestit ja eestlasi liiga palju, et pikki aastaid kodust eemal viibida. Nii naaseski ta koroona saabudes Maarjamaale ning on siiani otsusega rahul, sest sportlasena saavutatud arengu kõrval on ta jõudnud tänaseks Tallinna Ülikoolis psühholoogia erialal lõputöö kirjutamiseni.

    Psühholoogia-tudeng Verlin on paljuski ilmselt tänu oma erialale mõtestanud põhjalikumalt sotsiaalmeedia rolli noore inimese elus. “Sotsiaalmeedia on pigem halb noortele,” usub Verlin, kes on ise Instagrami platvormil olnud üks suuremate jälgijate arvuga Eesti sportlasi ja teab teemast rääkida ka oma kogemuse põhjal. “Noor ei oska enam vahet teha, mis on sotsiaalmeedias päris ja mis mitte. See võib tekitada palju halbu mõtteid, sest noor hakkab end teistega liiga palju võrdlema. Olen enda sõpradele ka öelnud, et oleks hea, kui saaks kõik (sotsiaalmeediakanalid) ära kustutada. Vahel lihtsalt ei jaksa enam. Aga kuna mul on seoses toetajatega kohustused, mis iseenesest on sportlase jaoks sotsiaalmeedia hea pool, siis ma ei saa päris hetkega igalt poolt haihtuda.”

    Hoogsalt kulgevas saates peatub Verlin muuhulgas ka Istanbuli sise-EM’ile pääsemise kadalipul, uuel plaanil mitmevõistlejana end proovile panna, ülikooli lõpetamisele järgnevatel plaanidel, aga ka paljul muul. Saadet juhib Karl Rinaldo.

    • 1 hr 46 min
    "Staadionijutud" | Anna Maria Orel: usk kaugele heitmisesse on lõpuks tagasi tulnud

    "Staadionijutud" | Anna Maria Orel: usk kaugele heitmisesse on lõpuks tagasi tulnud

    Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on 2023. aasta esimesel päeval külaliseks vasaraheitja Anna Maria Orel.

    Narvas sündinud, kuid Jõhvist pärit 26-aastase naise karjääri mahub meeldejäävaid hetki omajagu. 19-aastasena Eesti rekordiomanikuks saamine, talvel külma ilmaga tippmargi uuendamine ja Londoni maailmameistrivõistluste 18. koha saavutamine - need on vaid mõned pikast loetelust.

    “Ma olin noorena väga tõsine, tõsisem kui praegu ja tagantjärele isegi liiga tõsine. Trenn oli minu jaoks püha. Ma ei käinud mitte ühelgi kooliga seotud üritusel, isegi mitte oma ballil. Ma ei tarbinud alkoholi ega käinud pidudel. Mu elu oli kuiv ja rutiinne,” sõnab Orel, kelle sõnul aitas tal kiiresti Eesti rekordini jõuda lisaks pühendumisele ka andekus ja hea tehniline tunnetus.

    Viimased kolm aastat on olnud Orelile aga õpetlikud ja 2019. aastal heidetud rekordile 69.85 pole ta enam lähedale pääsenud. Mitu treeneri- ja keskkonnavahetust ning toiminud tehnika lõhkumine ja ületreening viisid sportlase möödunud sügisel suisa küsimuseni, kas sporditegemisega üldse on mõtet jätkata. Talv on toonud aga Orelile meelerahu tagasi ja seda kinnitavad ka trennis näidatud tulemused.

    “Ma usun esimest korda kolme aasta jooksul, et võin taas kaugele jõuda. Tõsiselt usun seda. Tean, et teen tehniliselt õiget asja. Ma ei saa lubada, et ma heidan suvel kaugele, aga vähemalt ma naudin heitmist jälle. Ja mul pole ka sportlasena kohustusi, mul pole hetkel sponsoreid,” lisab Orel, kes asus hiljuti treenima Ungari endise kettaheitja Roland Varga kavade järgi. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga lendab Orelil trennis vasar viis meetrit kaugemale.

    Vestlus Oreliga saab olema aga tavapärasest “Staadionijuttude” formaadist küllalt erinev, sest episoodi teises pooles pühendume tema elukaaslasele, tänavu Eugene’is maailmameistriks kroonitud Kristjan Cehile, keda treenib teatavasti olümpiavõitja Gerd Kanter. Orel avab maailma parima kettaheitja tausta ning räägib, millised rõõmud ja mured tippu tõusmisega on kaasnenud.

    Saadet juhib Karl Rinaldo ning seda saab kuulata nii SoundCloudist, Spotifyst kui ka iTunesist.

    • 1 hr 37 min
    "Staadionijutud" | Raul Rebane: mis on tänapäeval spordiajakirjaniku eesmärk?

    "Staadionijutud" | Raul Rebane: mis on tänapäeval spordiajakirjaniku eesmärk?

    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" 44. osa külaliseks on kommunikatsiooniekspert ja spordiajakirjanik, endine kergejõustiklane ja Gerd Kanteri abimees Raul Rebane.

    Järgmisel aastal 70. sünnipäeva tähistav Rebane elab tänaseni kiiret ja põnevat elu, mistõttu pole ime, et vestlus saatejuht Karl Rinaldoga ei piirdu üksnes kergejõustikuga, vaid hõlmab teemadest ka näiteks infosõda, Eesti spordiajakirjanduses toimunud muutusi ja seni avalikkuses rääkimata seiku Moskva olümpiast.

    "Ma ei oska öelda, milline võiks olla täna spordiajakirjaniku eesmärk. Meeldida rahvale? Tuua inimesteni info? Võidelda oma ala imago eest? Näiteks Toomas Uba tegi omal ajal reportaažides seda, mida tänapäeval teha ei tohiks. Tema jaoks polnud kõige tähtsam lugu ega televisioon, vaid sportlane. Ta oli alati sportlaste poolel, ta oli spordi esindaja televisioonis. Ta kaitses sportlasi pea eranditult ja sportlased tunnetasid seda. Seepärast jäi ta ka klassikuks. Kaasaja ajakirjanduse põhimõtetega selline stiil kokku ei lähe, kuid see ei tähenda, et seda minu hinnangul teha ei tohiks," arutleb Rebane.

    Vähesed teavad, et nooruses pikakasvulise kergejõustiklasena TSIK-i õppima pääsenud ja hiljem Tartu ülikoolis ajakirjanik-toimetaja õpingud lõpetanud Rebane töötas 1980. aasta Moskva olümpial vastutusrikkas ametis.

    "Ma olin ametlikult teles kergejõustikuprogrammi toimetaja, aga sisuliselt tegin režissööri tööd, sest režissöör ei jaganud kergejõustikust väga palju. Tegin režiid - andsin assistendile käsklusi, millal ja mida kergejõustikus filmida ning milleks valmis olla," meenutab Rebane, kes peatub saates ka olümpiaga seotud vastuolulistel seikadel.

    Gerd Kanteriga sattus Rebane kokku 2000. aastal puhtjuhuslikult. "Ma olin tõmmanud spordile kriipsu peale. Ma polnud Eestis käinud aastaid ühelgi võistlusel kohapeal, sest vihkasin fundamentaalselt dopingut. Süüdistasin isegi ennast, et liiga hilja, 1994. aastal, lahkusin ETV sporditoimetusest. Ütlesin, et ma ei sea oma tulevikku valdkonnaga, kus edu on seotud pettustega. Olin Nõukogude ajal näinud seda dopingu värki. Elus oli muid huvitavaid asju palju," ütleb ta.

    "Aga siis, 2000. aastal, nägin ma TSIK-i staadionil juhuslikult kaht hullu - Gerdi, kellest ma midagi varem kuulnud polnud, ja tema isa," jätkab Rebane. "Üks tahtis hirmus kaugele heita ja teine tahtis kõvasti õpetada, aga kumbki ei osanud suurt midagi. See oli nii veider. Aga Gerdi meeletu tahtmine ja kummaline kirg heita kaugele - tundsin siirast kadestust, sest minul endal kergejõustikus sellist asja polnud. Ta jäi mulle seetõttu meelde ja mäletan, et ütlesin samal õhtul isegi naisele, et kohtasin staadionil erilist kuju. Ja kui ma nägin Gerdi nädal aega hiljem Tõnismäel, siis mõtlesin hetke ja otsustasin - okei, ma lähen temaga rääkima. Sealt hakkas kõik pihta."

    Saates räägib Rebane 11 tiitlivõistluste medalit võitnud Kanteri kõrval ka Eesti praegustest säravamatest kergejõustiklastest ning ütleb, kellel tema hinnangul on neist suurim šanss võita olümpiakuld.

    • 1 hr 38 min
    "Staadionijutud" | Risto Lillemets: tahan Erkile tõestada, et ma pole mingi papist poiss

    "Staadionijutud" | Risto Lillemets: tahan Erkile tõestada, et ma pole mingi papist poiss

    Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" novembrikuu külaline on 2021. aasta Toruni sise-Euroopa meistrivõistluste viies mees seitsmevõistluses, Risto Lillemets.

    Lillemets on jõudnud noorest east hoolimata - novembri teises pooles tähistab ta 25. sünnipäeva - teha oma elus palju. Näitlemisest innustunud saarlane, kes sai tugeva põhja muuhulgas hoovispordiga, kolis pärast gümnaasiumi lõpetamist Kuressaarest Tallinna, käis kaheksa kuud kaitseväes, lõpetas ülikooli ja on tänaseks Eesti spordisõprade seas juba tuntud nimi, kes paikneb 10-võistluses 8156 punktiga Eesti kõigi aegade edetabelis 13. kohal.

    "Kui sa tahad paremaks saada, pead hakkama end vaimselt või füüsiliselt ületama hakkama," ütleb Lillemets, kes sai teatud eluperioodil lisaks treenimisele palju abi ka soorituste visualiseerimisega. "Pean iga päev proovima paremaks saada. Võtame näiteks teivashüppe. Olen teivast hüpanud umbes kümme aastat. Ja nüüd õpin ma viimaks hoojooksu õigesti tegema. Enne tegin seda omamoodi. Sellises vanuses on võib-olla raske asju nii muutma hakata, aga kui tahta 5.30 või 5.40 hüpata, siis tuleb seda teed proovida."

    Nii teivashüppes kui ka muudel aladel on Lillemetsa treenerina aitamas Erki Nool, kes oli lapsepõlves ka tema suurim eeskuju. Mullu Ott Tänaku ees Saaremaa parimaks sportlaseks valitud Lillemets ütleb, et varasem treeningrühm, kus tekkis Art Arvisto käe all tugev punt koos Kristjan Rosenbergi ja Taavi Tšernjavskiga, ammendas end lõpuks. Lillemets usub, et arengut on võimalik jätkata ka üksinda lõike joostes ja hooajaks valmistudes.

    "Ma tahan Erkile tõestada, et ma pole mingi papist poiss. Tahan näha, kuhu see tee mind viib. Erki ütles mõned aastad tagasi mu teivashüppe kohta, et "ise suur mees, aga mis okstega sa hüppad?" - ja kes oli esimene mees, kes juubeldas, kui ma rekordi 5.10 hüppasin - ikka Erki. Ja see oli nii lahe minu jaoks. Kuna ta on varemgi mulle nõuandeid jaganud, siis tundsin, et ta võiks olla minu jaoks õige valik," kinnitab 191-sentimeetrine Lillemets, kes ei pea end küll sama andekaks nagu Johannes Erm või Karel Tilga, kuid unistab ometi 9000 punktist.

    Saates räägib Lillemets muuhulgas ka oma väga erilisest toetajast, vaimu ja füüsise tasakaalust, õppetundidest, kaitseväest, ülikoolist ja tulevikuplaanidest. Saadet juhib Karl Rinaldo.

    • 1 hr 36 min
    "Staadionijutud" | Leonid Latsepov: ka valged mehed võivad jooksudistantsidel maailma parimad olla

    "Staadionijutud" | Leonid Latsepov: ka valged mehed võivad jooksudistantsidel maailma parimad olla

    Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade alustab uut hooaega jooksuradadelt, sest saatesarja 42. osas räägib oma loo värske Eesti meister nii 10 000 meetri jooksus kui maratonis, 24-aastane Leonid Latsepov.

    Mustamäelt pärit Latsepovi taust on kirev: lisaks kergejõustikus saavutatule on tal ette näidata kuldmedal keskkoolis, juunioride Eesti meistritiitel taekwondos, viieaastane periood ülikoolis Saksamaal ja töö Eesti geoloogiateenistuses hüdrogeoloogina.

    Laiema avalikkuse jaoks sai Marius Undi ja endise Saksamaa tippjooksja Jens Karrassi treenerinõuga Eesti tippu jõudnud Latsepov teada aga septembris, kui ta Tallinna Maratonil kahe Aafrika jooksja järel kolmandana finišeeris. Tema aeg 2:18.50 on nimelt läbi aegade parim eestlase poolt Eestimaal tehtud tulemus maratonis.

    Debüütmaratonil näidatud aeg on seda erilisem, et otsuse võistlusel osaleda võttis ta vastu vaid kaks nädalat enne stardipauku. “Mõned inimesed soovitasid esimese maratoniga veel oodata, ent ma nägin, et kui suudan trennis tempot 3.17 ja 3.20 kilomeetri kohta hoida, siis võiksin ka võistlusel proovida,” ütleb Latsepov.

    Kuigi jooksudistantsidel on levinud arusaam, et valgel mehel maailma tippu asja pole, siis Latsepov sellesse teooriasse ei usu. “Warholm ja Ingebritsen on tõestanud, et ka valged mehed võivad maailma parimad olla. Me kõik oleme inimesed. Lähen talvel laagrisse Keeniasse ja vaatan, kuidas seal kohalikud mehed treenivad. Nii palju, kui kuulnud olen, on nende saladus gruppides treenimises ja suures konkurentsis. Meeletu konkurents ongi see, mis nad maailma tippu viib,” selgitab Latsepov.

    Pikemas usutluses räägib Latsepov muuhulgas ka Tallinnas maratoni jooksmise võludest, venekeelsest keskkonnast hoolimata eesti keele omandamisest, suurematest auhinnarahadest ja tulevikuplaanidest. Saadet, mis hakkab nüüdsest ilmuma iga kuu esimesel päeval, juhib Karl Rinaldo.

    • 1 hr 18 min
    „Staadionijutud“ | Hans-Christian Hausenberg mõõnast välja tulemisest ja "inimeseks" saamisest

    „Staadionijutud“ | Hans-Christian Hausenberg mõõnast välja tulemisest ja "inimeseks" saamisest

    Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade „Staadionijutud“ naaseb persooni-intervjuudega eetrisse, võõrustades Tartu Ülikooli spordihoones salvestatatud osas värsket sise-MM-i neljandat seitsmevõistlejat Hans-Christian Hausenbergi (23).

    Suuremad kergejõustikusõbrad teavad, et elu esimesel täiskasvanute tiitlivõistlusel tippmargi 6191 punktini viinud Hausenberg ja meie teine Belgradi MM-il neljanda koha saanud mees, sprinter Karl Erik Nazarov on püüdnud samadel võistlustel kõrgeid kohti juba kümmekond aastat. Poiste esimesed telessegi jõudnud duellid peeti TV10 olümpiastarti sarjas, kus mõlemad väledate jalgade ja heade tehniliste sooritustega publiku pilku püüdsid. „Oleme sõbrad siiani ja tean, et treener Harry (Lemberg) on pidanud Nazaroviga ka plaani kevadel kiiruslike treeningute ühildamise osas Tartus või Tallinnas,“ ütleb Tartu Kalevi klubi esindav Hausenberg.

    Hausenbergi imelise sisehooaja erilisusele loovad tausta tema varasemad esitused mitmevõistluses. Noorteklassides fantastilisi tulemusi näidanud noormees polnud kuni selle talveni suutnud täiskasvanute seas kokku panna ainsatki 8000-punktilist kümnevõistlust ega 6000-punktilist seitsmevõistlust, mistõttu osad spordisõbrad – seejuures ka omajagu kergejõustikutreenereid – olid tema kui mitmevõistleja juba maha kandnud. Vähesed teadsid aga, kuivõrd tugevalt spordis ja eraelus tekkinud katsumused tema vaimujõudu mõjutasid. Saates tuleb ka nendel teemadel juttu.

    „Mingil hetkel tüütas see juba ära, kui igaüks mainis, et peaksin hüppama kaugust, mitte tegelema mitmevõistlusega. Olen vaimse poolega nüüd nii palju tegelenud, et oskan paremini reageerida. Enam pole mul vahet, mida keegi arvab,“ selgitab Hausenberg sügavast mõõnast välja tulemist.

    Oma esimeseks tiitlivõistluseks Hausenberg endale suuri pingeid peale ei pannud, sest Belgradi pääsemisega oli eesmärk juba täidetud. Võistlusnärvist sai ta MM-i võistlusovaalil jagu kiiresti, kuigi võistlemine polnud sellegipoolest kerge. „Ma olin unistanud MM-ile pääsemisest. Teadsin, et olen võimeline tegema ka üle 6200 punkti, aga mul on siiani raske head mitmevõistlust kokku panna. See tundub kõrvalt vaadates hästi lihtne – oled heas vormis, tee järjest rekordeid -, aga tegelikkus on teine,“ sõnab Hausenberg. Näiteks MM-il tuli kõigil võistlejatel harjuda „vedrutava“ tartaaniga, mis andis küll eelise häid tulemusi näidata, ent millel pääsetaksegi jooksma ja hüppama vaid suurvõistlustel.

    Saates saab muuhulgas ka teada, mil moel eelmisest sügisest Harry Lembergi näpunäidete järgi treeniv Hausenberg on juba pool aastat keskendunud treeningutel oma nõrgemate alade järele aitamisele, et suvel ka kümnevõistluses hea tulemus teha; kuidas tal on tekkinud „inimeseks saamise“ tunne ehk soov jalutamas käia ja raamatuid lugeda ning mida ootab ta endalt eeloleval suvel. Saate lõpuosas selgub ka eelmise küsimusmängu võitja ja esitatakse uus küsimus. Saadet juhib Karl Rinaldo.

    • 1 hr 50 min

Customer Reviews

5.0 out of 5
5 Ratings

5 Ratings

Top Podcasts In Sports

Delfi Meedia
Delfi Meedia
Mängumehed
Sportland Eesti
UDUNE ALBION
Delfi Meedia

You Might Also Like

Delfi Meedia
(Vikerraadio)
Delfi Meedia
Mängumehed
Delfi Meedia
Korvpall24