ENNtsüklopeedia Kuku Raadio

Beethovenile pühendatud teises saates kuulete kommentaare geeniuse elu kohta ning Eestist pärit inimestega seotud muusika saamislugudest. Juttu tuleb Beethoveni ainsast ooperist „Fidelio“ ning äsja kahesaja aastaseks saanud 9. sümfooniast. Enn Eesmaa toob kuulajaini teiste muusikasuuruste arvamused Beethovenist. Robert Schumann imetles Bachi muusika sügavusi ja Mozarti oopuste kõrgusi. Beethoveni loomingus kuulis Schumann nii kõrgusi, kui sügavusi. Temagi lootis, et Beethoveni muusikat kuulatakse ka mõnesaja aasta pärast, võimalik, et igavesti.

Kahes järgmise saate peategelaseks on paljude lemmikhelilooja Ludwig van Beethoven. Äsja möödus 200 aastat ta kuulsaima teose 9. sümfoonia esiettekandest Viinis. Toona oli Beethoven juba lootusetult kurt. Paljudele on aga uudiseks, et vaid oma esimese oopuse - kolm triot jõudis geenius kirjutada enne kuulmisprobleemide algust. Beethoveni elul ja loomingul on ootamatult palju seoseid Eestiga. Selle tõestuseks kuulete kõigile tuntud muusikat, mida vähesed on osanud meilt pärit inimestega seostada.

Teises saates Leonardo da Vinci elust ja loomingust kuulete geeniuse teadustöödest, saate vastuse küsimusele miks teda peetakse süsteemiteooria eelrajajaks. Leonardo avastuste nimekiri on pikk, ennekõike aga hämmastab ta uurimustööde mitmekesisus. Enn Eesmaa teeb kokkuvõtte Leonardo da Vinci elu lõpuaastatest, mis möödusid Roomas ja Prantsusmaal. Kuulete mõndagi Leonardo tippteoste saamislugudest. Saate muusikavalik on koostatud Leonardo kaasaegsete heliloojate teostest, kuid ka Hans Zimmeri ja Vaiko Epliku saate peategelasega sisuliselt seotud lugudest.

Iga aasta aprillis tähistab inimkond Leonardo da Vinci sünnipäeval rahvusvahelist kunstipäeva. ENNtsüklopeedia teabesari pühendab inimkonna suuremate geeniuste hulka kuuluvale mehele kaks järgmist saadet. Sel laupäeval räägib Enn Eesmaa Leonardo lapsepõlvest, noorusest ning esimestest töödest, mida otsekohe märgati. Ta elu ja geeniuse loomingu kohta on sajandite jooksul palju kirjutatud, kuid ka legende ja lugusid jutustatud. Saate muusikavalikus kõlavad Leonardo da Vinci kaasaegsete heliloojate teosed ning kaheksateistkümnendal sajandil elanud ja muusikat kirjutanud Leonardo Vinci muusika.

Paari päeva pärast möödub 300 aastat Immanuel Kanti sünnist. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks, kes oma töödega suutis inimkonna mõttemaailma arendada. Sama suutis kunagi Sokrates, kes tegi otsustava pöörde antiikmõtlemises. Kogu elu Königsbergis elanud Kantist on kirjutatud väikese raamatukogu jagu uurimusi, artikleid ja mõtteavaldusi. Muusikast pidas Kant lugu, ent ei kirjutanud sel teemal peaaegu, et midagi. Ometi on Enn Eesmaa muusikavalik sellessegi saatesse peategelase ning tema ajaga üsna otseselt seotud.

Sel laupäeval kuulete algosadeks lagunenud ABBA liikmete viimaste aastate loomingust ning triumfijärgsest elust. Björn ja Benny on kirjutanud filmi- ja lavamuusikat. „Chess“ ja „Mamma Mia“ on olnud globaalselt edukad. Agnetha elab tagasitõmbunult ning võimalusel väldib tähelepanu. Anni-Fridil on tulnud üle saada mitme lähedase inimese kaotusest. Ometi pole ABBA-t unustatud, uus huvitõus seostub pea kõikjal tähistatud rootslaste võiduga Eurovisiooni laulukonkursil poole sajandi eest. Napoleonile otsustava kaotuse sümbolist Waterloos sai samanimelise lauluga ABBA maailmavallutuse algus.