16 afleveringen
Keelehääling Eesti Keele Instituut
-
- Maatschappij en cultuur
Keel ühendab meid kõiki: loeme eesti keeles raamatuid ja uudiseid, kiidame ja kirume, teeme nalja, jagame muret ja rõõmu. Et keel saaks aga aidata meil kõiki neid eesmärke täita, on tal palju tahke. Iga seda tahku uurib igapäevatöös vähemalt üks keeleteadlane, kes oskab aidata meil kõigil meie olulisimat väljendusvahendit – eesti keelt – paremini mõista.
Keelehääling pakub kõigile eesti keele kõnelejatele võimaluse keeleteemadel kaasa mõelda. Lahkame teemasid, mis on vähemal või rohkemal määral seotud meie igapäevaeluga. Saatejuht on Sandra Saar.
-
16. Kas eestlane oskab eesti keelt?
Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.
Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk. -
15. Mis on eesti viipekeel ja millised on selle murekohad?
Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest.
Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti keelest kui ka viibeldud eesti keelest. Saate videot vaadates õnnestub huvilistel ehk mõni viibegi selgeks õppida.
Külas on Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele koordinaator Raili Loit ja Regina Paabo, kes on Eesti viipekeeletõlkide kutsesüsteemi rajaja, tõlgikoolitaja, viipekeele õpetaja ja õppematerjalide autor. Vestluse tõlgib eesti viipekeelde Getter Kreen.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk. -
14. Kuidas noored estonglish’it kasutavad?
Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba?
Saates paotavad noortekeele maailma ust Tallinna Ülikooli teadur Helin Kask ja Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Korkus.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk. -
13. Mida keelenõust küsitakse?
Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse. Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogemusi ja luua ühtne kvaliteedistandard. Selle tulemusena saaks keelenõu küsija nii Eestis kui ka mujal veenduda, et saab kindla kvaliteediga vastuse, mis on ammendav, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud. Saates on külas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juht Sirli Zupping.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk. -
12. Kuidas rääkida muusika keeles?
Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu.
Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, mis loo kirjutamisega kaasas käivad, ning räägivad eestlastest, kelle looming neid inspireerib. Saade annab ühtlasi võimaluse mõtiskleda selle üle, mis üldse sütitab lapses soovi ja julguse hakata oma mõtteid luuleks või laulutekstiks vorpima.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk. -
11. Kes kelle peale kaebab? Keeleametist, keeleoskusest ja keelekasutusest
Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad oleksid paremini?
Saates räägib Keeleameti tööst peadirektor Ilmar Tomusk. Temaga diskuteerib oma kogemuse põhjal endine Narva linnapea Katri Raik, kes nüüd on Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.