Äripäeva raadio Äripäev

Igal kaitseinvesteeringute keskuse ehitushankel osaleb tänaseks keskmiselt kümme pakkujat ning see arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, selgub saatest „Eetris on ehitusuudised.“

Kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnul on käesoleval aastal keskuse eelarve ligi miljard eurot, millest taristuehitusse tuleb ligi 220 miljonit.

Ehituskontsern Nordecon on ettevõtte inseneriehituse juhi Erkki Suuroru sõnul on Nordeconil käesoleval aastal kaitsevaldkonna ehitushankeid töös 40-50 miljoni eest ning kui lisada tütarettevõtete tegemised, on summa veelgi suurem.

Kaitsevaldkonna ehitustegevusest kõnelevas saates tuleb jutuks see, kuidas riiklik kaitsevaldkond ja ehitussektor koostööd teevad ning lisaks ka riigisaladuse nõuetes säärastel hangetel: selgitame kui suur hulk isikuid peavad riigisaladuse nõutele vastama ja millised on taustakontrollid, mida läbitakse.

Lisaks räägime veel, kuidas rakendatakse sektoris Tartu riigikaitsemaja näitel uudset allians-hankemudelit, millised on viie aasta plaanid kaitsevaldkonna ehitusinvesteeringutes ning lühidalt ka sellest, kas ja kuidas on sektoris kokku puututud võimaliku idanaabri initsieeritud luuretegevusega.

Saatejuht on Lauri Leet.

Fotol Bundeswehri sõdurid Baden-Württembergis Karlsruhes käesoleva aasta kevadel sõjaväebaasis harjutamas.
Foto autor: Christoph Schmidt/DPA/Scanpix.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE saatis koostöös partneritega mai keskel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, mille eesmärk on paluda toetust ja selget otsust kiibivaldkonna arendamise ja kompetentsikeskuse loomiseks. Praegu pole otsust ega 1 miljoni euro suurust toetust keskusele, mis aitaks Eesti ja meie ettevõtted kiibitööstuse väärtusahelas sammu võrra edasi.
Seda teemat kommenteerivad "Tööstusuudised eetris" saates AIRE nõuandva koja ja riigikogu liige Andres Sutt, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas ning AIRE keskuse juhtkomitee liige ning Taltech IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.
Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Fotol: Madis Raukas, Gert Jervan. Autor: Harro Puusild

Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.

Estanci tegevjuht Priit Haldma, kes sai parimale noorele juhile määratud eriauhinna „Tõusev täht“, selgitab, et Estanci juhtimiskultuur põhineb holakraatiast inspireeritud lähenemisel, kus võimupõhise hierarhia asemel on eesmärgipärane hierarhia. "Vastutust andev juhtimine on minu arvates väga loogiline ja tänapäevane juhtimisvorm, mis sobib paljudele töötajatele," ütleb Haldma. Igal meeskonnal ja rollil on oma eesmärk ning vabadus valida, kuidas see ellu viia, samal ajal kui juhid täidavad coach’i ja toetaja rolli.

„Juhtimisauditi“ saates keskendumegi just juhtimiskvaliteedile ja sellele, kuidas sisekultuur mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Juhtimiskvaliteet on oluline, sest see määrab suuresti töötajate heaolu ja motivatsiooni. Haldma sõnul sõltub inimeste heaolu tööl väga palju sellest, milline on tema juhi kvaliteet. Hea juhtimine loob keskkonna, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna ja kuulduna, mis omakorda toetab nende pühendumist ja produktiivsust. "Pikas plaanis on kultuur see, mis kannab ja suudab läbi erinevate keskkondade ettevõtet edukalt hoida," ütleb Haldma, viidates sellele, et hea kultuuriga ettevõtted suudavad olla paindlikud ja edukad igas keskkonnas.

Oma juhtimiskogemust jagab Estanci tegevjuht Priit Haldma. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.

Pildil: Helen Klettenberg ja Priit Haldma. Pildi autor: Rain Jüristo

„Teabevara tunnis“ käsitleme üht igasuvist aktuaalset teemat – naabritevahelisi suhteid ja konflikte. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg arutlevad selle üle, millised tegevused on naabritele lubatud ja milliste tegevuste puhul kehtib talumiskohustus. Tuuakse ka näiteid olukordadest, mille puhul tasub pöörduda advokaatide poole.

Näiteks saame teada, millised piirangud kehtivad enda kinnistule heki või grilliplatsi rajamisel ning milliseid reegleid tuleb järgida kaasomandis oleva kinnistu puhul. Keijo Lindeberg toob näite hiljutisest kohtulahendist naaberkinnistule rajatud heki kohta.

Vestlust juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Aldo Vassar, Eve Noormägi ja Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem

Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna.
Need erinevad vaatenurgad saavad kokku ümberõppeprogrammides ning värskes raadiosaates "Õppetund" räägime ühest neist: naistele suunatud ümberõppeprogramm Work In Tech, mis annab vajalikud teadmised ja oskused tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks. Külalisteks on programmi eestvedaja Targa Töö Ühingu tegevjuht ja SmartWorkAcademy asutaja Sirja Sulakatko, programmi partnerettevõtte Telia Eesti personalijuht Pirkko Saar ning programmis osaleja Ingrid Lepik, kes eduka karjääripöörde tulemusel on nüüd SEB Panga noorem-tarkvaraarendaja.
Naised on jätkuvalt kasutamata potentsiaal tehnoloogiasektoris ning ümberõppeprogrammide ülesanne ei ole mitte ainult konkreetsete oskuste õpetamine, vaid ka julgustamine, uute karjäärivõimaluste lahti harutamine, võrgustike loomine ning navigeerimine uues keskkonnas. Edasiseks karjääriteeks võib olla töö IT-tugispetsialistina, süsteemiadministraatorina, UX-disainerina, küberturbespetsialistina, digiturundajana, andmeanalüütikuna, IT projektijuhina, IT koolitajana, haridustehnoloogina jne.
Saadet juhib Katre Savi.

Fotol (vasakult): Ingrid Lepik, Sirja Sulakatko, Pirkko Saar. Foto autor: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ning finantsspetsialistide töösse. AI abil saab juba praegu protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, mis lihtsustab strateegiliste otsuste tegemist.

Saatekülalised selgitavad värvikate näidetega tehisintellekti praktilist kasutamist oma töös ning jagavad kõige värskemaid kogemusi. Räägime sellestki, milliseid riske tehisaru abiga saab raamatupidamises juhtida, millised takistused ja ohud AI kasutamisega võivad kaasneda ning uurime, kas varitseb oht, et AI võtab üle raamatupidaja töö või on see siiski ulmeromaanide aines.

Saates on külas raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Krista Teearu ning Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Vestlust juhivad Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino.

Fotol vasakult: Kai Koks, Margus Tammeraja, Krista Teearu ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem.