212 episodes

Juhtimiskoolitaja ja coach'i Veiko Valkiainen'i podcast “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” vastab küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” algselt seatud küsimuseks, millele vestluste käigus vastuseid otsime, on: mida tähendab olla edukas juht? See võtmeküsimus on kogu juhtimispodcasti läbiv punane niit. Veiko missioon on toetada juhtidel ja meeskondadel saavutada soovitud eesmärke keskendudes tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Podcast on koht, kus lisaks temale jagavad juhtimisteemadel oma mõtteid, teadmisi ja kogemusi Eesti erinevad tegevjuhid, tippsportlased, konsultandid-koolitajad ja teised juhtimisega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Kuulake ikka!

Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis author Veiko Valkiainen via channel Delfi Tasku

    • Education

Juhtimiskoolitaja ja coach'i Veiko Valkiainen'i podcast “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” vastab küsimusele: mida tähendab olla edukas juht?

Podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” algselt seatud küsimuseks, millele vestluste käigus vastuseid otsime, on: mida tähendab olla edukas juht? See võtmeküsimus on kogu juhtimispodcasti läbiv punane niit. Veiko missioon on toetada juhtidel ja meeskondadel saavutada soovitud eesmärke keskendudes tulemuslikkuse kasvatamisele läbi juhi ja tema tiimiliikmete mõtte- ja käitumismustrite muutmise. Podcast on koht, kus lisaks temale jagavad juhtimisteemadel oma mõtteid, teadmisi ja kogemusi Eesti erinevad tegevjuhid, tippsportlased, konsultandid-koolitajad ja teised juhtimisega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Kuulake ikka!

    Alo Naelapea: iga uus organisatsiooni arengustaadium esitab ka uusi väljakutseid juhtimisele

    Alo Naelapea: iga uus organisatsiooni arengustaadium esitab ka uusi väljakutseid juhtimisele

    Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide otsingu ja hindamise ekspert Alo Naelapea. Alo on töötanud konsultatsiooniettevõttes Arista Executive Search juhtide otsingu ja hindamise konsultandina juba ca 15 aastat. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi ettevõtete arengu, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Aastast 2009 on ta Hogan Assessment Systemsi serifitseeritud konsultant ning koos kolleegidega Aristas konsulteerinud organisatsioone väga erinevates valdkondades. Lisaks on meid sidunud temaga veel ka investeerimishuvi, mis on meil aidanud laiendada silmaringi ning mõista erinevaid ootusi juhtimisele.

    “Igas ettevõtte arengufaasis on omad väljakutsed. Kui keskenduda ettevõtte arengus kolmele peamisele faasile, siis võiks neid eristada järgnevalt – esiteks, varajane arengustaadium, sellele järgneb kiire kasvu faas ja lõpuks jõuab ettevõte küpsesse faasi. See jaotus on siiski pisut tinglik. Kui räägime esimesest faasist, siis siia alla kuuluvad nii oma ärimudelit alles otsivad iduettevõtted kui ka juba toodete/teenuste pakkumisega alustanud väikeettevõtted. Reeglina on selles faasis ettevõtte asutaja nii selle äri parim spetsialist kui ka tulemuste eest vastutav tegevjuht. Rollide paljusus muudabki olukorra asutaja jaoks keeruliseks. Olen näinud, et antud arengustaadiumis on edukad just need, kes suudavad pendeldada strateegilise ja operatiivse juhtimise vahel, liikuda vajadusel üldiselt üksikule ja vastupidi ning kes tulevad hästi toime mitteformaalse, õhinapõhise ja kõrge määramatusega keskkonnaga. Väljakutse juhile: kuidas inspireerida ja heas mõttes müüa oma ideid ja tulevikunägemust nii potentsiaalsetele investoritele kui ka töötajatele ja klientidele. Järgmises kiire kasvu faasis muutub juhi profiil märkimisväärselt ja ta peab hakkama selgemalt väärtustama juhi rolli ja juhi tööd. Kui omanik ja asutaja oli algselt ka võib-olla üks parimatest spetsialistidest, siis nüüd peab ta õppima talente värbama, neile ülesandeid delegeerima, eesmärgistama, andma mandaati ja ressursse. Selles faasis on juhil keeruline jääda osaliselt täitma ka spetsialisti ülesandeid. Organisatsioon peab muutuma formaalsemaks, süsteemsemaks, struktureeritumaks. Siin hakkab jõulisemalt esile kerkima vajadus keskenduda efektiivsusküsimustele, mis kolmandas faasis muutuvad veelgi olulisemaks. Väljakutseks: kuidas selle kõige taustal mitte ära kaotada õhinapõhisust. Selles faasis esitavad omanikud endale tavaliselt ka küsimuse, kas mul on tahet, kompetentsi ja ambitsiooni tegevjuhina jätkata või oleks mõistlik palgata hoopis professionaalne tegevjuht. Kolmandale küpsusfaasile üleminekul peitub omaniku seisukohast oluline arengukoht just selles, et anda uuele tegevjuhile piisav mandaat, defineerida ootused ja eesmärgid ning tagada, et nende elluviimiseks oleks uuel juhil võimalik kasutada ka piisavalt vabadust ja ressursse.” – Alo Naelapea

    Kuulake ikka ...

    • 1 hr 10 min
    Coachinguga suhtetargemaks

    Coachinguga suhtetargemaks

    Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Käsitluse all on ülioluline teema – suhted. Arutlen valjult, miks suhted on maailma kõige olulisem asi ja annan ka väikese harjutuse, mille abil oma tänast suhete kvaliteeti kaardistada.

    “Kui ma peaks välja tooma ühe teema, mis ehk kõige rohkem mõjutab meie õnnelikkuse taset, siis julgen öelda, et see on inimsuhete valdkond. See on teema, mis ühel või teisel moel jookseb läbi kõikidest minu caochingutest. Meie elukvaliteet on paljuski määratletud just meie suhete kvaliteediga. Järjest enam olen hakanud mõistma, kui suurt rolli mängivad suhted meie subjektiivse heaolu juures. See, missugune on meie suhete tervis, mõjutab otseselt kõiki teisi elu aspekte – nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Tänaseks üle 80. aasta kestnud Harvardi ülikooli uuringus leiti, et on õnneliku elu aluseks on inimsuhete kvaliteet. Meie suhted ja see, kui õnnelikud me oma suhetes oleme, mõjutavad märkimisväärselt mitte ainult meie subjektiivset õnnelikkuse taset, vaid ka füüsilist tervislikku seisundit ja eluea pikkust. Seega – kui soovite parandada oma elukvaliteeti, siis üks olulisemaid valdkondi, kuhu investeerida aega ja energiat, on oma suhete eest hoolitsemine. Päeva lõpuks, ma usun, on inimese mõõdupuu, mille järgi ta ütleb, kas ma olen elanud oma elu hästi, kas ma olen olnud edukas, mitte pangakonto jääk, vaid tegelikult kõige oluöisemaks küsimuseks on – kas mul on enda ümber inimesed, kes mind toetavad, kes mind armastavad, kes mulle korda lähevad, ja kelle heaolu ning edu ka mulle korda läheb? Ma usun, et paljud meist, kui mitte kõik, kirjutaksid sellele alla.” – Veiko Valkiainen

    Kuulake ikka ...

    • 15 min
    Kaarel Kotkas: I believe my teammates would describe me as visionary

    Kaarel Kotkas: I believe my teammates would describe me as visionary

    My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Kaarel Kotkas, Veriff founder and CEO. Veriff is Kaarel’s 12th entrepreneurial project that has grown into a successful organization with global reach offering identity verification service to online businesses. Kaarel is dreaming big. Veriff is pursuing an ambitious goal of building the infrastructure for higher global trust online and single global identity whereby one day passports will be issued by Veriff instead of local governments. Besides being loved by US investors, the company has also been supported, among others, by our very own Taavet Hinrikus from Transferwise. Earlier this year Kaarel was awarded EY Entrepreneur of the Year title. Last year he was distinguished as one of the 25 most influential Northern-European young entrepreneurs. I enjoyed this chat a lot, loved to get know Kaarel more, and his crazy ambition to solve the seemingly unsolvable. Behind the apparent calm and serene energy you can really sense the intensity of the drive that Kaarel contains in himself. Go get the world, Kaarel & Co!

    “I believe my teammates would describe me as visionary. I do not necessarily have the answers to specific questions that may arise in a day to day business, but I always know where we are heading towards and try to constantly think at least five steps ahead. At Veriff, our big ambitious goal is to create a single global identity. This means that at one point eventually we will onboard people around the world with their government issued identity on their hands, whether it is a passport of any other formal identification document, and become so-called home for their identity online so that they can verify themselves once and from there on start using Veriff as a single global identity for any transaction online requiring trustworthy personal identification. This might sound like a small undertaking at the beginning, but if you start to put some real numbers behind it then you will realize how big hairy audacious goal it actually is. If you are going after all those 2.8 billion people that are online today and knowing that there are lots and lots of more people joining the online community every single day, then the vision becomes pretty ambitious. There are 250 million businesses in the world and only 5% of them are operating online today, 95% of the transactions take place offline – this gives you a perspective of the grandiosity of this endeavor. We can see how the world is shifting towards online presence, hundreds of businesses will take their operations online sooner or later. And this sounds so big that it excites me but also at the same time makes me humble as we are at the beginning of our journey. But I can already see the successes. I think it all comes back to an impact. About six months ago, when the world basically stopped due to lockdowns and all the restrictions associated with the pandemic, then at one point we ended up having the responsibility to keep the world still spinning and enable services to be accessible from distance. This is a great feeling and you get a very tangible understanding of the impact that you are providing.” – Kaarel Kotkas

    Listen and enjoy!

    • 53 min
    Tiit Land: mulle on tavaks otsustada asju meeskonnana

    Tiit Land: mulle on tavaks otsustada asju meeskonnana

    Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega.

    “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektoritega tulla erinevatel teemadel alati rääkima. Akadeemilised organisatsioonid on reeglina pigem konservatiivsed, kus nt rektorit või akadeemilist personali tuleb kõnetada kui professor see ja teine või rektor see ja teine, mitte kui Tiit või Priit või Katrin või Eve. Tallinna Ülikoolis aga on see kultuur pigem ikkagi avatum ja omavahelist mitteformaalset suhtlust soosivam. Ja ma usun, et kui Tallinna Ülikooli peaks tulema uus rektor, kes sooviks juhtimiskultuuri muuta hierarhilisemaks, siis see rektor ei saaks kindlasti olema populaarne. See on organisatsioonikultuuri küsimus ja inimesed tunnetavad seda, kas õhkkond on heas mõttes vaba või mitte. Kuigi iga professor on teinud tohutult tööd ja näinud vaeva, et professoriks saada, siis päeva lõpuks oleme me kõik ikkagi inimesed. Lõpuks võiks veel välja tuua, et mind on kirjeldatud ka kui tantsulõvi. Tallinna Ülikooli kõikide töötajate sügispeod olid korralikud tantsupeod, kus rektor koos prorektoritega olid ikka varmalt peo lõpuni.” – Tiit Land

    Kuulake ikka ...

    • 43 min
    Coachinguga eduelamusteni

    Coachinguga eduelamusteni

    Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Seekord arutlen valjult, mida tähendab olla edukas ja millal me lubame iseendal tunda ennast edukana.

    “Üks valdkond, mida ma coachingus kindlasti ka puudutan, on kliendi arusaamine ja teadlikkus sellest, millal ta lubab iseendal tunda ennast edukana. See on ülimalt põnev teema, mille osas coachitavatel on erinevad nägemused – väga erinevad standardid ja kriteeriumid –, millal öeldakse iseendale, et ma olen edukalt toimetanud. Et see latt, mis on õnnestumise kriteeriumiks seatud, on üpris erineva olemuse ja kõrgusega. Kui püüda ise vastata sellele küsimusele, millal te olete ennast tundnud õnnestununa, võitjana, siis tavapäraselt on selleks ikkagi mingid konkreetsed käega katsutavad ja mõõdetavad ootused või tulemused. Pahatihti aga juhtub nii, et me ise küll pingutame 100% ja paneme käiku kõik oma senised oskused, võimed ja kompetentsid, kuid, ükskõik, mis põhjusel, see ihaldatud tulemus siiski ei realiseeru. Paratamatult on elu nii mitmetahuline ja sõltuvuses väga paljudest erinevatest teguritest, mis kõik mängivad suuremal või vähemal määral rolli selles, kuidas meil elus läheb. Me ei suuda kõiki erinevaid faktoreid kontrollida. Kui ma aga nüüd ei saavuta seda oodatud tulemust – näiteks esikohta jooksuvõistlusel või mis iganes teie soovitud eesmärk oli –, siis ei pruugi see ju veel automaatselt tähendada, et ma olen ebaõnnestunud!? Või et ma ei võiks ennast hoopistükkis tunda edukana!? Mida teeb meie emotsionaalne meeleseisund olukorras, kus me piltlikult öeldes oleme endast rajale jätnud kogu energia, aga pole siiski saavutanud oodatud esikohta? Kas see on ikka adekvaatne edukuse mõõdupuu? Ma julgustan kõiki sügavamalt läbi mõtlema, mis teie jaoks ikkagi edu defineerib. Millest sõltub sinu meeleseisund, sinu emotsionaalne seisund pärast seda, kui sa oled oma soorituse või pingutuse ära teinud? Ükskõik, milliseks see mõõdetav tulemus siis lõpuks ka ei kujuneks, olenemata nö lõppresultaadist, kõige olulisem on enda jaoks määratleda, millal sa lubad tunda ennast edukana. Ma julgeks siinkohal välja pakkuda mõttekäigu, et edukana tunneksid ennast juhul, kui oled soovitud tulemuse nimel andnud endast parima. Kui sa oled oma eesmärgi saavutamise nimel pannud mängu kogu oma arsenali, andnud endast maksimumi nii hetkel olemasoleva energia kui ka oskuste vaates, siis võiksid südamerahuga endale pai teha ja öelda, et oled olnud edukas. Minu arvates polegi rohkem vaja selleks, et tunda eduelamust. See on täiega piisav.” – Veiko Valkiainen

    Kuulake ikka ...

    • 11 min
    Signe Kiisk: eneserefleksiooniga autentsemaks

    Signe Kiisk: eneserefleksiooniga autentsemaks

    Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu 'ehedus'. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne.

    “Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad meile on andnud, kuidas seda maailma vaadata tuleb. Ja nii me hakkamegi seda maailma nägema ja tõlgendama vastavalt, millised need mõttemustrid ja mõttefiltrid meie peades välja kujunenud on. Teatud tasandil oleme juba ette kodeeritud, kas me oskame mõelda mõtteid, mis viivad meid edasi ja seega tekitavadki meis rohkem positiivseid emotsioone või meie peades on pigem mustrid, mis takistavad tunda rahulolu, takistavad meid edasi liikumast, takistavad ka edukalt juhtimast nii iseennast kui ka teisi. Nüüd, küsimus on, kuidas selles mõtete virr-varris ennast mitte ära kaotada. Üks kõige lihtsam viis iseendaga parema kontakti saavutamiseks on leida mõned toimivad refleksiivsed küsimused, mille kaudu iseennast ikka ja jälle kõrvalt vaadata – no näiteks, miks ma praegu selle asja peale niimoodi reageerisin? Mida ma ütlesin iseendale oma peas, et see olukord mind sedavõrd ärritas? On see siis mõne töötaja või juhtumi või mis iganes eluseigaga seoses. Samm sellest edasi – küsi iseendalt, kuidas ma järgmine kord sarnases situatsioonis võiksin mõelda ja käituda teistmoodi, et see lõpptulemus tuleks ootuspärasem? Selline enese-refleksioon on väga hea meetod ennast kõrvalt vaadata, avada ja paremini tundma õppida.” – Signe Kiisk

    Kuulake ikka ...

    • 56 min

Top Podcasts In Education

Listeners Also Subscribed To