Äripäeva raadio Äripäev

Eesti pikima kogemusega börsikaupleja Marek Kallin avaldas saates "Investeerimisportfell 2030", millist strateegiat tema kasutab, et aastas keskmiselt 30–40% tootlust teenida.

Päevakauplejana peab pidevalt arenema ning uusi asju leidma ega tohi ühte kohta kinni jääda. Kallin tõi esile, et kui jääda ühte kohta kinnis, siis on see nagu surm. Kaupleja sõnul on asjad kiiremaks läinud ning kõik võib muutuda hästi kiiresti, samas 2000ndatel oli see kõvasti aeglasem. Kauplemisturgudel mängib Kallini sõnul rolli ka see, kui on mõni tähtis juudipüha, kuna siis on tuntavalt vaiksem turgudel.

Pikaajaliselt kauplemisega tegelenud Kallin tõdes, et aeg-ajalt on perioode, kus on tunne, et lööd käega, aga see ei kesta kuigi kaua. Peamiselt tuleb masendus, kui tuleb suurem kaotus sisse, aga neid ikka aeg-ajalt juhtub.

Päevakaupleja Marek Kallin alustas kauplemisega paarkümmend aastat tagasi ning algkapitaliks oli tal siis börsil tegutsemiseks 10 000 USA dollarit. Kallin lisas, et tänaseks on ta rahul, kui tuleb aastas 30–40% tootlust. Oma ühe suurima kaotusena tõi Kallin välja, et võttis liiga suure riski ja sai kiiresti 400 000 dollarit kaotust sisse, kui mängis nafta hinnale.

Kallin ise kasutab uudiskauplemise strateegiat, millega jälgib pidevalt uudiseid ning tegutseb uudise peale mõnekümne sekundi või paari minuti jooksul. Tavapäraselt ta pikalt positsioone ei hoia ning kolm tundi on tema jaoks juba pikk periood. Samuti eelistab Kallin kaubelda USA eelturul ja järelturul ning mängib tihtipeale ka tulemuste uudiste peale järelturul. Samas kuulujuttude peale kaupleja ei mängi, kuna seal võib mõne jama otsa sattuda.

Päevakaupleja rääkis, et tehnoloogiasektoris on mega eufooria, mida ta on näinud ka korduvalt varem ning need asjad ei ole kunagi hästi lõppenud. „Millegipärast ma kardan, et see ei lõpe ka praegu,“ rääkis Kallin. Ta lisas, et ilmselt näeme kõiki neid AI-aktsiaid, nagu Nvidia ja Super Micro Computer, oluliselt madalamal tasemel kui praegu. Kaupleja ise nendes aktsiates ilma stop-loss-orderiteta sees ei istuks.

Lisaks rääkis Kallin saates riskihaldusest oma strateegiast põhjalikumalt ning sellest, millised on olnud suurimad õppetunnid ja kogemuslood kauplemisel. Samuti rääkis päevakaupleja tänasest aktsiaturust ning sellest, millised trendid on tema viimaste tehingute järgi head kauplemiskohad täna.

Saadet juhtis Jaan Martin Raik.

Foto Marek kallin

Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Saates “Investeerimisideede universum” võtame sel korral ette küsimuse, kas tehisaruga tegelevatesse ettevõtetesse tasub raha paigutada.

Saates on külas professor Eduard Petlenkov, Kristjan Jansons MindTitanist, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere KPMGst ning saatejuht Hando Sinisalu.

Arutame, kas Euroopa mahajäämus Hiinast ja USAst on paratamatu, millisele turunišile võiksid AI valdkonnas keskenduda Eesti ettevõtted, kas tehisintellekti kasutavate ettevõtete turuväärtus on suurem ja millistesse firmadesse tasuks AI arengut silmas pidades investeerida.

Räägime ka, kas AI on targem kui kolm kassi ja kuidas kurjategijad tehisaru ära kasutavad.

Fotol Nvidia, tuntud oma graafikaprotsessorite (GPU) poolest, mis on olulised tehisintellekti (AI) mudelite treenimisel.

Foto: Zumapress/Scanpix.

Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Saates ekspert selgitas ja analüüsis jätkusuutlikkust ning ESG-d ja kestlikkusteabe aruandlust - nende olulisust, tähendust majandusele edaspidi. Samuti tuli saates juttu, mida pangad edaspidi ettevõtjatelt küsivad, mis ootab ees järgnevatel aastatel.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.

Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.

Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.

Saates räägime, kuidas kiirenditesse pääseda ja sealt ettevõtte ehitamise juures kõige rohkem kasu saada. Uurime, mis seob Prototroni värskeimat ja esimest võitjat ning m iks on vaja eraldi fondi prototüüpide loomise toetamiseks.

Prototroni juht Brait Pilvik paljastab saates teised võitjad. Prototroni sügisvooru saab kandideerida läbi suve. Uurime ka selle kohta, milliseid meeskondi ja naiskondi oodatakse kandideerima.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Foto: Rico Jaanipere Ilusbike’st ja Brait Pilvik Prototronist. Autor: Tarmo Virki

Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Change Partnersi CEO, konsultant ja koolitaja Ekke Sööt selgitab, miks on muudatuste teadlik ja süsteemne juhtimine edukate projektide elluviimise võtmekohaks. Juttu tuleb ka ADKAR mudelist, mis keskendub viiele vahetulemusele, mida iga töötaja muudatuste käigus kogeb. ADKAR mudeli kasutamine võib eesmärkide saavutamise tõenäosust tõsta kuni 7 korda!
Süsteemsuse ja teadlikuse tõstmine muudatuste juhtimises aitab tagaistmelt liikuda esiistmele, kus sul on korraga parem vaade sellest, mis sind muudatuste juurutamise teekonnal ees ootab ja sul on rohkem kontrolli seda hallata.
Ära jäta kasutamata võimalust õppida eksperdilt, kuidas oma organisatsioonis muudatusi tõhusalt juhtida!
Raadiosaadet juhtis Äripäeva Akadeemia müügi- ja turundusjuht Jessica Agneta Kari.
Foto autor on Meelika Riiberg.

Uute investeeringute meelitamiseks rajavad Lääne-Virumaa omavalitsused maakonda kolm uut tööstusala, rääkisid saates "Virupärane ettevõtlus" Lääne-Virumaa ärivõimalusi analüüsinud Geomedia juht Rivo Noorkõiv ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Lisaks tööstusaladele räägitakse saates veel Lääne-Virumaa võimalustest rikka Tallinna ja suuri Euroopa Liidu abirahasid saava Ida-Virumaa vahel, maakonna tööjõuturu eripäradest ja väljavaadetest, koostööst ettevõtjate ja maakonna koolide vahel, ettevõtlusõppest, maakonnas puhkenud tuuleparkide rajamise buumist ning mitmel teisel teemal.

Saade „Virupärane ettevõtlus“ avab ukse Lääne-Virumaal tegutsevate ettevõtjate maailma, tutvustades nende lugusid, väljakutseid ja piirkonna ärivõimalusi. Saadet juhib Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.

Saate valmimist toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.

Fotol: Geomedia juht Rivo Noorkõiv (vasakul) ning Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Foto autor on Andras Kralla.