Выпусков: 42

Delfi Tasku joogisaade “Vala välja!”. Ajakirjanikud ning amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro valavad edaspidi kahel-kolmel korral kuus välja parimad joogid, kutsuvad külla kohalikud napsiheerosed, baristad, baarmenid ja joogikeetjad ning üritavad saates leida vastust küsimusele “milline on kõige õigem ja parem maitse?”.

Saates võtame järgmiste nädalate ja kuude ja aastate jooksul lähivaatluse alla (otseses mõttes: klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame kuulajatega joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise ja kuulajate teadmised ning kutsume külla joogieksperdid. Mõistagi soovitame parimaid leide veinirestilt, õllekastist ja kärakariiulilt, aga ka mittealkohoolsete jookide maailmast.

Vala Välja Delfi Tasku

    • Образование

Delfi Tasku joogisaade “Vala välja!”. Ajakirjanikud ning amatööridest joogisnoobid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro valavad edaspidi kahel-kolmel korral kuus välja parimad joogid, kutsuvad külla kohalikud napsiheerosed, baristad, baarmenid ja joogikeetjad ning üritavad saates leida vastust küsimusele “milline on kõige õigem ja parem maitse?”.

Saates võtame järgmiste nädalate ja kuude ja aastate jooksul lähivaatluse alla (otseses mõttes: klaasist keelele) nii alkohoolsed kui mittealkohoolsed joogid, jagame kuulajatega joogimaailma taustalugusid, paneme proovile üksteise ja kuulajate teadmised ning kutsume külla joogieksperdid. Mõistagi soovitame parimaid leide veinirestilt, õllekastist ja kärakariiulilt, aga ka mittealkohoolsete jookide maailmast.

    Vala välja! #42: Kuidas sobitada omavahel kokku vein ja toit?

    Vala välja! #42: Kuidas sobitada omavahel kokku vein ja toit?

    Restoranis mõnusa eine kõrvale soovitatud veini lonksates lööb suus ootamatult kõik justkui “kõlama”. Maitsed ühinevad, tõstavad üksteise intensiivsust, loovad uusi sensatsioone ja tundeid. Kui nii on läinud, siis on sommeljee ja peakokaga suutnud üksteise mõtteid, soove ja maitseid lugeda. Alati jääb õhku aga küsimus, kuidas nad seda teevad, millest alustavad? Mis maitsed, millega sobivad?

    Sommeljee üheks olulisemaks tööülesandeks ongi toidu ideaalselt veiniga kokku sobitamine. Enamasti on restorani peakokk menüü välja töötanud ja sommeljee ülesandeks on nende toitude juurde veinikeldrist parimad märjukesed leida. Tihti alustatakse “laulatusega” aga ka teiselt poolt ehk on olemas imeline vein, mille juurde peab leiutama toidu ja maitsed, mis võimandaksid joogist saadavat elamust.

    Veini ja söögi kokkusobitamine võib vahel tunduda nagu miski, millega sommeljeed inimestel lihtsalt pead segamini ajavad. Tulevad laua juurde ja vuristavad ette terve rea mõlemas leiduvaid maitseid, aroome ja iseloome ning räägivad, kuidas ja miks millega kokku sobitub. Enamasti vaid noogutatakse selle peale ja asutakse sööma. Katsetame aga stuudios omal nahal järele, kuidas on panna kokku toitu ja veini.

    Martin ja Keiu on mõlemad sügissemestril astunud Eesti Sommeljeede Erakooli tarkust taga nõudma. Üks, millest koolis pikalt juttu, on mõistagi veini ja söögi kokkusobitamine. Õpitu kordamiseks ja kuulajatega jagamiseks on stuudios sedapuhku üks veinikooli õppejõude, sommeljee Urvo Ugandi.

    Käime stuudios koos läbi kõik peamised maitsereeglid, tutvustame lähemalt inimese kuut põhimaitset (just ... kuut põhimaitset!), selgitame välja, millised on tugevad ja millised nõrgad maitsed. Samuti räägime juba praktiliste soovitustena läbi, mis millega sobib ja mis millega kokku pannes maitseb näiteks nagu ... seep.

    Lisaks teeme stuudios läbi ka ühe väga olulise ja silmi avava maitsekatse, mida saab iga kuulaja ka ise kodus saadet kuulates korrata. Varuda tuleks vaid pudel head kerget ja noort valget veini, näiteks sauvignon blanc marjast, soola, suhkrut, musta pipart ja sidrunit. Mis täpselt tegema peab, selgub juba saadet kuulates!

    Joogisaate “Vala välja!” stuudios on eksperdina veini ja toidu kokkusobitamist selgitamas Nautimuse sommeljee Urvo Ugandi. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

    • 1 ч. 14 мин.
    Vala välja! #40: Kuidas targalt veinidesse investeerida ja mitte keldrit kohe tühjaks juua?

    Vala välja! #40: Kuidas targalt veinidesse investeerida ja mitte keldrit kohe tühjaks juua?

    Veini meeldib juua paljudele, kuid vähesed vaatavad sellele pudelis loksuvale tõeeliksiirile otsa kui millelegi, millega võiks ka raha teenida. Teenida raha selliselt, et osta kvaliteetseid ja rariteetseid, eksklusiivseid aastakäike, lasta neil turul kallineda ja siis läbi oksjonimajade pudelitest kõrgema hinnaga lahti saada. Millest aga veinidesse investeerimist alustada ja miks, uurime oma ala asjatundjalt.

    Kindlasti on paljud peas keerutanud mõtet alustada veinide kogumisega, kergemal kujul veinikeldri loomisega: osta kokku veine, mida säilitada ning mida siis küpsedes nautida. Tuleb tunnistada, et veinikeldri või oma investeerimisveini kollektsiooniga alustamisel peab olema äärmiselt distsiplineeritud ja järjekindel, muidu juhtub nagu enamasti: paar suuremat pidu ja kogu veinikelder on tühjaks joodud.

    Gloria Veinikelderi peremees ja Eesti üks esimesi sommeljeesid Marko Hark räägib veinidesse investeerimise kohta oma kogemusi, mis on temal lubanud luua enam kui 120 pudeliga kogu, milles nii mõnigi maailmaski raskesti leitav rariteet.

    Ka Hark on veendunud, et alguses tuleks investeerimiseks õigete veinide leidmiseks kasutada professionaalset abi, näiteks veiniinvesteeringufonde. Lisaks õigete valikute ja strateegiate määramisele annab enamik selliseid fonde ka garantii, et ostetud vein pole võltsing. 2007. aastal asutatud ja veiniinvesteeringutele keskendunud Cult Wines soovitab veinidesse investeerimist alustada vähemalt 15 000 euroga. Selleks aga, et koostada korralik laiapõhjaline portfell, tasub alustada lausa 35 000–75 000 euroga. Cult Wine’i kaasasutaja Tom Gearing on öelnud, et nemad soovitavad oma rohkem kui 1700 kliendil hoida investeeringuid enne müümist vähemalt kolm kuni seitse aastat.

    Nüüd jõuamegi kõige olulisima küsimuseni: millist veini ikkagi keldrisse osta? Kas vaid Prantsusmaa veine? Kas vaid Haut-Brion, Lafite Rothschild, Latour, Margaux ja Mouton Rothschild veinimõisate esindusveine?

    Neile küsimustele hakkabki Gloria Veinikelderi peremees joogisaate eetris vastama. Saatejuhtidena olid stuudios kõik kolm veinihuvilist: Liisa, Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

    • 1 ч. 11 мин.
    Vala välja! #41: Siga ja Chardonnay viiel moel ehk joogisaade läks ise restorani

    Vala välja! #41: Siga ja Chardonnay viiel moel ehk joogisaade läks ise restorani

    Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st.

    Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud.

    Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud.

    Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder.

    Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas.

    Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu.

    Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

    • 45 мин.
    Vala välja! #39: Sake ei jää maitsete ja võimaluste poolest veinile alla

    Vala välja! #39: Sake ei jää maitsete ja võimaluste poolest veinile alla

    Sake võlud on Eestis veel paljude jaoks avastamata, ent ometi väärib see jook oluliselt suuremat tuntust, sest selle joogi maitsete imedemaa on lai kui Aasia ise. Õnneks on meil eksperdid käepärast ja muidugi kutsus “Vala välja!” nad oma stuudiosse.

    Saket võib nimetada riisiveiniks, ehkki tehakse seda pigem nagu õlut. Mõned nimetavad seda jooki hoopis riisiviinaks. Ja sellega veel nimetamise segadus ei piirdu (ja see on ühtlasi selle loo esimene tiiser: kogu nimetuste segapudrust räägime pikemalt juba saates, kuulake!). Selge on see, et tegemist on Jaapani traditsioonilise alkohoolse joogiga, mida valmistatakse fermenteeritud riisist.

    Maitsete rikkuselt võiks saket enim võrrelda ehk siiski just veiniga ja mõistagi on Jaapaniski omad tunnustatumad sakepiirkonnad. Milline on aga sake ajalugu ja kuidas kõik ikkagi munkadeni välja jõuab? Millal juuakse külma ja millal kuuma saket? Neile ja paljudele muudele küsimustele vastavad stuudios kaks meest, kes saket süvitsi tunnevad: Jaapani söögikoha Kampai sommeljee Oskar Pihlik ja Jaapani käsitööõlu ja sake maaletooja ning Jaapani jookide ekspert Raul Allkivi.

    Külalistel on kaasas joogid, mida saatejuhid Keiu, Liisa ja Martin ka hoogsalt mekivad ja millele oma selles valdkonnas igati ebaprofessionaalseid hinnanguid annavad.

    Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu, Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

    • 1 ч. 4 мин.
    Vala välja! #38: Kas kakao on siis rohkem söök või jook?

    Vala välja! #38: Kas kakao on siis rohkem söök või jook?

    Millal te viimati kakaod jõite? Meile meenusid kohe lapsepõlve õhtused kakaotassid ja 90ndatel otse pakist põske kühveldatud magustatud kakaopulber ning hiljem väike talvine kakao Minttuga. Kutsusime endale külla kakaoeksperdid, et saada teada, mida kakaomaailmal veel pakkuda on.

    Coffee People’i baristade koolitaja ja turundusjuht Britmarii Kroon-Kesa ning Chocokoo omanik Kristel Lankots teevad selgeks, et kakao polegi vaid ühte sorti kibe pulber või Nestle’i magus tolm.

    Lahkame kakaooa teekonda puult tassi ja uurime, mida kõike ühest kakaotassist leida võib (ning kohe kindlasti ei pea me siinkohal silmas kakaonahka. Iu!). Samuti püüame teada saada, millal võiks Eestis korralik kakaorevolutsioon alata - kohvi, õlle ja napsi oma on justkui tehtud, oleks vist aeg.

    Olgu siin ära toodud ka vastus pealkirjas esitatud küsimusele, sest Liisa ei jõudnud seda saates korralikult ära seletada! Nimelt on võib öelda, et see asi on suisa Vatikanis ära otsustatud ja meil pole siin enam midagi vaielda. Kui kakao pärast Ameerika “avastamist” Euroopasse jõudis, sai see kiiresti vastikust kibedast kraamist moejoogiks ning põhjustas ka ägedaid vaidlusi jesuiitide ja dominiiklaste vahel.

    Milles uba? Eelkõige küsimuses, kas paastuajal ja enne missat tohib kakaod tarvitada. Jesuiidid arvasid, et see on jook, seega ei tohiks mingit probleemi olla, dominiiklased polnud päris nõus. Jesuiidid väitsid, et kakao on raviomadustega rüübe, mis aitab missal ergas püsida, dominiiklased, et see on kolet afrodiisiaakum ja mõjub moraalile halvasti. Nii nad kemplesid pea sajandi, kuni paavst Aleksander VII (jesuiitide sõber) teatas 1662. aastal, et kakao joomine paastu ei riku. Ei tasu muidugi unustada, et jesuiidid olid suured kakaokaupmehed.

    Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

    • 41 мин.
    Vala välja! #37: Pakiveinide seast leiab üllatavalt head kraami

    Vala välja! #37: Pakiveinide seast leiab üllatavalt head kraami

    Pakiveinide maine pole siiani veel kuigi hea, ent ehk on aeg eelarvamused ümber vaadata? Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) sommeljeed viisid läbi suure pakiveinide testi ja sel korral saamegi tutvustada pakiveinide ajalugu ja uurida, mis on parimad palad.

    Kui kohtate väljendeid nagu Bag-in-box, lühendatult BIB, Cask Wine, Goon sack, siis viitavad need kõik ühele ja samale ehk veinidele, mis on pakendatud tavapärase pudeli asemel kotti ja siis karpi. Kui maailmas ulatub pakiveinide ajalugu ulatub pisut üle poole sajandi, siis Eestis on trend pead tõstnud alles viimasel kümnendil.

    Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon võttis käsile ja proovis veinid läbi. Tulemusi tutvustab saates ESA president Kristjan Markii. Kellele saatest väheks jääb, saab tulemustega detailsemalt tutvuda ning lugeda, kuidas pakiveinidega kõige paremini toimetada, saab juba ESA kodulehel https://sommeljee.ee/13458/

    Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

    • 44 мин.

Топ подкастов в категории «Образование»

Слушатели также подписываются на