Äripäeva raadio Äripäev

PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.

Kuigi põllumajandusettevõtetele võib tunduda, et toetuste summad ajas aina vähenevad, siis Margus Noormaa sõnul ei saa selle väitega kuidagi nõustuda. Pigem on viimase kahekümne aastaga toetuste struktuur olnud pidevas muutumises ja näiteks PRIA tänavuse toetuste portfelli suurus on juba 1,6 miljardit eurot.

Kontrolli paremaks sujumiseks on tööetappe viidud üle veebipõhisele aruandlusele. Näiteks kuu aega töös olnud e-põlluraamat, mida pikalt ette valmistati. Kuigi kõigi uuendustega ei pruugi algus ladusalt sujuda, on Noormaa arvamusel, et paljud nö lastehaigused on seljatatud ja töö sujub juba kenasti.

Üheks näiteks saab tuua äpi Iva, mis tekitas põllumeestele alguses peavalu, sest andmete üleslaadimine tihti takerdus. Nüüd aga ollakse lahendusega rahul. Igal juhul hoitakse nii ametnike ja põllumeeste aega kokku.

Kuula saatest, miks soovib PRIA lähitulevikus rohkem nõustaja rollis olla ja kuidas vältida toetusrahade tagasi maksmist. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.

Fotol Margus Noormaa.
Foto autor: Liis Treimann.

Viimane aasta on olnud märgiline ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonide kiire arengu tõttu. Nõuded puudutavad äritegevust alates juhtimisest kuni jätkusuutlikkuse aruandluse koostamise ja tarneahelate juhtimiseni.

CSRD direktiiv ja ESRS standardid eeldavad väärtusahela põhist lähenemist, sest see tagab, et ettevõtted saavad täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust.

"Juhtimisauditi" saates keskendumegi just sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva.

Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda.

Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.

Pildil: Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Pildi autor: Rain Jüristo

Ehitusettevõtte RAMM toetab kultuuri ja sporti, et raske juhitöö kõrvale jätkuks ka toredaid emotsioone.

Teiste seas toetab RAMM Viljandis sügiseti toimuvat Kitarrifestivali. Selle peakorraldaja Ain Agana teatel on eratoetajate leidmine festivali vaatest äärmiselt oluline.

Eelarvest moodustavadki suurima sissetuleku eratoetused.

„Seejärel riigitoetused ja kohaliku omavalitsuse toetused. Eratoetajate panus eelarvesse on suurim panus,“ sõnas Agan saates „Kultuur veab majandust“.

RAMMi juhatuse liige Priit Raud ütleb, et väikelinnas toimuvat festivali toetatakse ühelt poolt seepärast, et ühiskonnale tagasi anda, teisalt hoitakse ka pöialt kitarrimuusika levimisele.

Koostöö ehitusfirma ja festivali vahel sai kolm aastat tagasi alguse autopesulast, kui Priit Raud enda Volvot ja Ain Agan festivalilogodega Subarut läks pesema.

„Jäin järjekorda ootama ning eesolevast autost tuli noorhärra välja ning ütles, et sa mind ilmselt ei tea, aga ma sind tean ning mul tuli mõte, et tahaksin toetada Kitarrifestivali,“ meenutab Agan esmakohtumist toetajaga.

Sealtmaalt läkski koostöö käima. Küsimusele, missugust võimendust on ehitusettevõte RAMM festivalile andnud sõnas Agan, et eratoetajate koondtoel on olnud võimalik tuua programmi järjest kaugemaid ja suuremaid nimesid.

Agan täiendab, et kitarrimuusika suurnimed on esinema saadud ilma hilisema miinuseta.

„Mul on hästi läinud ja ma pole pidanud oma pilliparki maha müüma,“ ütles Agan.

Saates räägib Priit Raud, mistõttu otsustati ettevõttes toetusi jagada ning Raud annab ka soovituse toetuste küsijatele.

Agan räägib suhtluse hoidmisest olulisest enda toetajatega.

Saatejuht on Eget Velleste.

Pildil on vasakult Ain Agan ja Priit Raud.

Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kuidas toimida, kui töötaja soovib oma töökoormust vähendada? Kas palk on konfidentsiaalne info? Mida teha, kui töötaja keeldub ametijuhendi allkirjastamisest?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused tööõiguse spetsialistid uue „Teabevara tunni“ vahendusel. Stuudios on advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart.

Muuhulgas räägitakse, kuidas käituda olukorras, kus tööandja on pakkunud töötajale ületundide hüvitamist vaba ajaga, kuid töötaja ei soovi seda võimalust kasutada. Kristi Sild selgitab: „Ületundide puhul on eelduseks, et see hüvitatakse vaba ajaga just seepärast, et inimene ei kahjustaks ületundide tegemisega oma tervist. Ületunni hüvitise nõue aegub aga kolme aasta jooksul. Tööandjal on muidugi õigus nõue hüvitada ka hiljem, kuid sageli kasutatakse siiski aegumise vastuväidet.“

Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem

Eestis on hinnanguliselt umbes 9000 täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, neist täiskasvanute koolitaja kutset omab ligikaudu 600 koolitajat. Miks ja kellele on täiskasvanute koolitaja kutse oluline ning millist väärtust loob kutse olemasolu ja kutse tunnustamine koolitusturul, sellest "Õppetunni" saates räägime.

Külalisteks on personali arengu ja koolitustega tegelevate organisatsioonide juhid, kes ka ise täiskasvanute koolitaja kutset omavad: Helen Pärli, Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident ning talendiagentuuri Smartful Growth OÜ asutaja, Tiina-Katrina Kaber, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja Entertraining OÜ asutaja ning Kadri Kont-Kontson, avaliku sektori Koolitusjuhtide kogu juhatuse liige ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht.

Saadet juhib Katre Savi.

Fotol vasakult: Tiina-Katrina Kaber, Helen Pärli ja Kadri Kont-Kontson. Autor: Andres Laanem

Scandium Kinnisvara alustas Lääne-Eestis sajandi kinnisvara arendusprojektiga ja ehitab kümne aasta jooksul Haapsalu mereääreses Marienholmi piirkonnas välja kakssada korterit. „Eks see alguses tundus hulljulge projekt, kuna Läänemaale ja Haapsallu pole sellises suurusjärgus investeeringut varem tehtud,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste 60 miljoni eurost projekti.

Lüiste ütles, et maaostu juures paelus neid see, et linna keskkonnas on võimalik mere äärde ehitada suvituskorterid. Juba asukoht ise on unikaalne, ajaloolise nimega Marienholm, mida kohalikud teavad Krimmi holmi nime all. Varem asus seal Lääne kaluri kalatööstus, mis ehitati 50ndatel ja on olnud sealt saadik linnarahvale suletud piirkond.

Investor ja Scandium Kinnisvara üks asutajatest Jaak Roosaare sõnas, et kui alguses oli kahtlejaid, kas Haapsalu suuruses väikelinnas on nii palju turunõudlust eksklusiivsete korterite järele, siis müügiprotsess käivitus üle ootuste ja rohkem kui pooled korteritest on juba eelbroneeringuga kaetud.

Kuula reportaažisaatest otse Haapsalus, kui tormikindlad on kaldaäärsed uued majad, miks esimese korruse korterid paiknevad viie meetri kõrgusel ning mida aitasid poolsaarel kujundada maastikuarhitektid.

Saates on külas korterite müügihindadega Eesti mõistes rekordeid teinud Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste ja üks asutajatest Jaak Roosaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Scandium Kinnisvara.