Äripäeva raadio Äripäev

Silmaarst dr Rait Parmann tegi neli aastat teadustööd Columbia Ülikooli Silmakliinikus New Yorgis ning on nüüd tagasi Turman Silmakliinikus, kus keskendub silmapõhjahaiguste diagnoosimisele ja ravile. Saates saame teada, millised on enamlevinud silmapõhjahaigused ja nende sümptomid, milliste haiguste algus on hiiliv, millised nõuavad aga kiiret sekkumist ning miks teatud vanusest alates ei piisa töötervishoiuarsti või optometristi nägemiskontrollist, vaid tuleb käia silmaarsti juures. Lisaks selgub, mis on Eestis tööealiste seas TOP 1 silmapõhjahaigus ning kuidas oma silmi ja nägemist ise korrektselt kontrollida.

Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Turman Silmakliinik, fotol dr Rait Parmann

Saates „Soraineni sagedus“ võetakse luubi alla olulisemad maksualgatused Euroopa Liidu õiguses, mis peituvad lühendite ViDA, HOT ja FASTER taha.

Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. Arutelu tekitab eelkõige käibemaksu kogumine.

HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis ja nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu, selgitab saates rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.

FASTER on aga ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamist kiirendada.

ELi maksualgatustele keskenduvat sisuturunduslikku saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.

Fotol Verner Silm, Mario Sõrm, Helery Maidlas ja Helen Pahapill.
Foto autor: Andres Laanem.

Eesti pikima kogemusega börsikaupleja Marek Kallin avaldas saates "Investeerimisportfell 2030", millist strateegiat tema kasutab, et aastas keskmiselt 30–40% tootlust teenida.

Päevakauplejana peab pidevalt arenema ning uusi asju leidma ega tohi ühte kohta kinni jääda. Kallin tõi esile, et kui jääda ühte kohta kinnis, siis on see nagu surm. Kaupleja sõnul on asjad kiiremaks läinud ning kõik võib muutuda hästi kiiresti, samas 2000ndatel oli see kõvasti aeglasem. Kauplemisturgudel mängib Kallini sõnul rolli ka see, kui on mõni tähtis juudipüha, kuna siis on tuntavalt vaiksem turgudel.

Pikaajaliselt kauplemisega tegelenud Kallin tõdes, et aeg-ajalt on perioode, kus on tunne, et lööd käega, aga see ei kesta kuigi kaua. Peamiselt tuleb masendus, kui tuleb suurem kaotus sisse, aga neid ikka aeg-ajalt juhtub.

Päevakaupleja Marek Kallin alustas kauplemisega paarkümmend aastat tagasi ning algkapitaliks oli tal siis börsil tegutsemiseks 10 000 USA dollarit. Kallin lisas, et tänaseks on ta rahul, kui tuleb aastas 30–40% tootlust. Oma ühe suurima kaotusena tõi Kallin välja, et võttis liiga suure riski ja sai kiiresti 400 000 dollarit kaotust sisse, kui mängis nafta hinnale.

Kallin ise kasutab uudiskauplemise strateegiat, millega jälgib pidevalt uudiseid ning tegutseb uudise peale mõnekümne sekundi või paari minuti jooksul. Tavapäraselt ta pikalt positsioone ei hoia ning kolm tundi on tema jaoks juba pikk periood. Samuti eelistab Kallin kaubelda USA eelturul ja järelturul ning mängib tihtipeale ka tulemuste uudiste peale järelturul. Samas kuulujuttude peale kaupleja ei mängi, kuna seal võib mõne jama otsa sattuda.

Päevakaupleja rääkis, et tehnoloogiasektoris on mega eufooria, mida ta on näinud ka korduvalt varem ning need asjad ei ole kunagi hästi lõppenud. „Millegipärast ma kardan, et see ei lõpe ka praegu,“ rääkis Kallin. Ta lisas, et ilmselt näeme kõiki neid AI-aktsiaid, nagu Nvidia ja Super Micro Computer, oluliselt madalamal tasemel kui praegu. Kaupleja ise nendes aktsiates ilma stop-loss-orderiteta sees ei istuks.

Lisaks rääkis Kallin saates riskihaldusest oma strateegiast põhjalikumalt ning sellest, millised on olnud suurimad õppetunnid ja kogemuslood kauplemisel. Samuti rääkis päevakaupleja tänasest aktsiaturust ning sellest, millised trendid on tema viimaste tehingute järgi head kauplemiskohad täna.

Saadet juhtis Jaan Martin Raik.

Foto Marek kallin

Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Saates “Investeerimisideede universum” võtame sel korral ette küsimuse, kas tehisaruga tegelevatesse ettevõtetesse tasub raha paigutada.

Saates on külas professor Eduard Petlenkov, Kristjan Jansons MindTitanist, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere KPMGst ning saatejuht Hando Sinisalu.

Arutame, kas Euroopa mahajäämus Hiinast ja USAst on paratamatu, millisele turunišile võiksid AI valdkonnas keskenduda Eesti ettevõtted, kas tehisintellekti kasutavate ettevõtete turuväärtus on suurem ja millistesse firmadesse tasuks AI arengut silmas pidades investeerida.

Räägime ka, kas AI on targem kui kolm kassi ja kuidas kurjategijad tehisaru ära kasutavad.

Fotol Nvidia, tuntud oma graafikaprotsessorite (GPU) poolest, mis on olulised tehisintellekti (AI) mudelite treenimisel.

Foto: Zumapress/Scanpix.

Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Saates ekspert selgitas ja analüüsis jätkusuutlikkust ning ESG-d ja kestlikkusteabe aruandlust - nende olulisust, tähendust majandusele edaspidi. Samuti tuli saates juttu, mida pangad edaspidi ettevõtjatelt küsivad, mis ootab ees järgnevatel aastatel.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.

Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) on Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.

Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.

Saates räägime, kuidas kiirenditesse pääseda ja sealt ettevõtte ehitamise juures kõige rohkem kasu saada. Uurime, mis seob Prototroni värskeimat ja esimest võitjat ning m iks on vaja eraldi fondi prototüüpide loomise toetamiseks.

Prototroni juht Brait Pilvik paljastab saates teised võitjad. Prototroni sügisvooru saab kandideerida läbi suve. Uurime ka selle kohta, milliseid meeskondi ja naiskondi oodatakse kandideerima.

Saadet juhib Tarmo Virki.

Foto: Rico Jaanipere Ilusbike’st ja Brait Pilvik Prototronist. Autor: Tarmo Virki