Äripäeva raadio Äripäev

Vaba Lava eestvedaja Märt Meos ütleb, et ilma Euronicsi rahalise ja moraalse toeta oleks Narvas asuv eestikeelne kultuurikeskus uksed sulgenud. Kultuurikorraldajale teeb tuska ka riigi hüplik politiika Ida-Viru suunal.

„Põhimõtteliselt oleme ainukesed, kelle kaudu on Narva elanikel järjepidevalt võimalik osa saada eestikeelsest kultuurist,“ sõnas kultuurikorraldaja Märt Meos Vaba Lava olulisusest Narvas.

Eestikeelse kultuuri parem levik on südameteemaks ka Euronicsi omanikele. Toomas Suurvärav, kes on üks kolmest Euronicsi omanikust, ütleb, et keel suudab inimest palju mõjutada.

„Ma ei taha tunda, et see linn on jälle kaotatud. Narva peab jääma ja olema osa Eestimaast,“ nentis Suurvärav ning lisas, et seetõttu tunneb ta, et sinna tuleb panustada, ka rahaliselt.

Aprillikuise „Kultuur veab majandust“ saate põhiteemaks ongi eesti kultuuri levik Narvas.

Vaba Lava eestvedaja Märt Meos nendib, et praegu on Vaba Laval rahaliselt ääretult keeruline. Tallinna keskuse sulgemise järel kukkus Vaba Lava riigitoetus, repertuaari on võetud sõjateemalisi lavastusi, mida ka Ida-Virumaal asuvad riigiasutused boikoteerivad ning suvel korraldati Narvas teatrifestivali „Vabaduse festivali“, mis jäi 150 000 euroga miinusesse.

Riiklikest fondidest suuremast toest ilma jäänud „Vabaduse festival“ on tagantjärgi end siiski õigustanud.

„Saime festivali tegemise eest kultuurkapitali näitekunsti peapreemia. Lisaks tegi Oslo rahvusvaheline festival ettepaneku, et paneksime järgmise nende programmi kokku. See kõik on tulnud seepärast, et me eelmine aasta „Vabaduse festivali“ tegime,“ tõdes Meos.

Ühtlasi on festivali üks lavastusi „Elu sunnitud valikud“ kutsutud mängima ka Pariisi olümpiaeelsesse kultuuriprogrammis.

Sellest, miks ja milliseid Vaba Lava lavastusi eiravad kohalikud ning milline on kohaliku kultuurikorraldaja ootus riiklikuks kultuuripoliitikaks, saab pikemalt kuulda saatest.

Saatejuht on Eget Velleste.
Pildi autor Liis Treimann.

"Tööstusuudised eetris" saates kõlavad kaks ettekannet hiljuti toimunud konverentsidelt.

Esimene ettekanne kõlas tänavu märtsil suursündmusel „Tark tööstus 2024“ ja selles annab tööstuse taustaga ESG ekspert Kristiin Bauer nõu, kuidas teha esimesi samme kestlikkuse teekonnal.

Teises pooles kõlab aga Pärnus tegutseva landitootja Rapala Eesti kogemuslugu sellest, kuidas ettevõte oma tehases automaatset kastilahendust juurutas. Sellest rääkis ettevõtte laojuht Jarmo Veetamm aprillis toimunud laonduse suursündmusel „Laoseis 2024“.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Fotod: Jarmo Veetamm ja Kristiin Bauer. Autor: Raul Mee

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et tõenäoliselt hakkavad majandusnäitajad tõusma alles sügisel, seda on paljud analüütikud ka kinnitanud. „Praegu on palgakasv kiirem kui hinnakasv, see suurendab ostujõudu ja annab positiivse impulsi tarbimisele,“ tõi Eamets välja ühe faktori, mis võiks majandust elavdada.

Suuri muutujaid, mis majanduse üles veaks, peaökonomist siiski ei näe, kuna Saksamaal ja Rootsil ei lähe hästi. Enim on Eestis mõjutatud negatiivsest majandusseisust tööstus- ja ehitussektor, paremini läheb turismisektoris.

Hea uudis on, et Euroopa keskpank hakkab euribori baasintressi langetama augustis, misjärel võiks laenude intressid hakata meil langema uue aasta alguses, tuntav on see muutus uute laenude puhul, vanade laenude korral väikese viitega. Praegu on Eametsa sõnul kõrgete intressimäärade tõttu kadunud korterite soetamine rendiks, sest intressid söövad kasumlikkuse ära.

Ka Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu näeb kinnisvaraturul muutust. „Kui varasematel aastatel oli väga aktiivne turul väikeinvestor, kes muutus lausa väikeinvestor-ettevõtjaks, kes ostis tohutuid ühikuid kinnisvara, siis see segment on turul pea täiesti väljas.“

Kuula majandusele ja kinnisvarale keskenduvas saates, millised väikelinnad ja vallad on investorile atraktiivsed ja miks saame kinnisvarahinna muutustest kõige kiiremini teada Soome televisiooni vaadates.

Saates on külas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ja ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Bigbanki peaökonomist Raul Eametsa (vasakul) ja ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on maakondades korterite tootlus isegi kõrgem kui Tallinnas.
Autor: Juuli Nemvalts

"Digiturunduse praktikumi" saates tuleb juttu sellest, kuidas väikeettevõtja saab tehisaru enda kasuks tööle panna. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener ja ettevõtja Mats Soomre räägib enda kogemusest tehisaru kasutamisest ja sellest, kui palju tal sellest kasu on olnud.

Ta rõhutas saates, et tehisaru on tema jaoks professionaalne assistent ning aitab kiirendada töö tegemist. „AI on super töövahend, aga liiga mugavaks ei tohi ka minna,“ sõnas Soomre.

Saates tuleb juttu nii sisu loomisest, parendamisest, fotodest kui ka sellest, kas tehisaru võtab kelleltki töö ära või siiski on tegemist väga hea tööriistaga, mis kiirendab töö tegemist.

Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst.

Foto: Saatejuht Priit Kallas ja juhtimis- ja meeskonnatöö treener ning ettevõtja Mats Soomre. Allikas: Äripäev

Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus käesoleva aasta algul. See tähendab seda, et pakenditega seonduv, ka aruandlus ja auditeerimine, on taas aktuaalne.

Pakendiaruandlust peavad pidama kõik ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendatud kaupa või kes kaupa pakendavad. Saates räägime, kellele täpselt ja millal aruandluse kohustus tekib ja mida teha, et pakendiaruandlusele järgnev audit oleks ladus ja annaks kolmeks järgnevaks aastaks auditeerimisest vabastuse.

Nimelt näeb seadus ette, et pakendiettevõtetel on võimalik saada märkusteta ehk puhas audiitori arvamus, mis annab auditikohustusest vabastuse. Arvestust küll peab pidama, kuid auditita. See aitab hoida ära nii halduskoormust kui kulusid.

Aruandluse ja auditiga seotud küsimustes ja jõustunud muudatustest annavad saates ülevaate ettevõttest 1Aruandlus Hans-Kristjan Aasma ja Grant Thornton Balticu partner, auditijuht ja vandeaudiitor Tarmo Rahkama.

Teeme selgeks, mis on pakend, kuidas neid liigitatakse, kuidas töötab ettevõtte enesekontrollisüsteem ja millal tuleb majja kutsuda audiitor.

Uurime, kas ka suvise foodtrucki kohvikupidaja või mikroettevõtja, kes oma köögis makroone küpsetab, on aruandekohuslane.

Saadet juhib Tõnu Einasto.

Fotol Hans-Kristjan Aasma ja Tarmo Rahkama.
Foto autor: Tõnu Einasto.

„Teabevara tund“ keskendub seekord lõpetamise ja loobumisega seotud keerulistele otsustele nii äris kui ka eraelus. Stuudios on psühholoog ja tippjuhtide koolitaja Mare Pork ning koolitaja Heiti Pakk. Vestlust juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk.

Saate teema on ajendatud Äripäeva uuest juhtimisraamatust „Lõpetamine“, mille autor on Annie Duke. Koos näidete ja analüüsiga vaadeldakse lähemalt mitmeid loobumisega seotud teemaderinge: mis on lõpetamise puhul peamised takistused, millal on loobumine allaandmine, millist kasu võib loobumine inimesele tuua jne.

„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur. Kui tunned, et on liiga vara loobuda, siis tegelikult on õige aeg,“ leiab Heiti Pakk. Mare Pork selgitab, et see, mis inimesi motiveerib igal juhul jätkama, on ilmajäämise hirm: „Küll oleks tore, kui inimesel ei oleks meeleheitlikku vajadust millegi järele, see kramplikkus ja meeleheide teevad asja raskeks.“

Fotol vasakult: Heiti Pakk ja Mare Pork. Autor: Andres Laanem