Aparuila Aparuila

Rahu!
On märtsi lõpp ja Ilmad läinud soojaks. Märtsikuu episoodis on meil rõõm tervitada uut salapärast külalist, kellega vestlesime põhiliselt luterlikust teoloogiast, aga mitte ainult. Saade tuli jälle pikk ja sestap sai jagatud kaheks. Kui juhtub olema püsikuulajaid, kes kohusetundest või huvist kõik otsast lõpuni ära on kuulanud ja kuulavad, siis nendele on märtsi episoodi kohta üks halb ja üks hea uudis.
Halb uudis on see, et heli on endiselt paraku rektaalne, sügavamalt söögitoru vastandis kui kunagi varem. Sellegipoolest loodame, et sisu headus silub natuke vormi kehvust. Tegemist on tehniliste viperustega, aga me alles õpime helitehnika imelist maailma tundma, nii et... istung jätkub, härrad vannutatud mehed!
Hea uudis aga on ühtlasi isuärataja: järgmises saates peaks helikvaliteet kõigi eeldustre kohaselt vastama juba mingitele standarditele, loodame, et see ka nii on, saab olema ja jääbki nii olema, sest meile tuleb aprillikuisesse episoodi külaliseks kena tütarlaps, kes seda va helitehnika ja poodkästinduse värki jagab nagu koorelahutaja ja üldsegi mitte nii nagu meiesugused analoogpässid.
Stay tuned, like, subscribe etc, etc, ad nauseam, vivat!

Räägime vennastekogudusest, maapastori argipäevamuredest ja lõpetame laulu ning palvega.

Võtame šnitti keskaegsest Pärsiast, kuidas asju võimalikult elegantselt öelda. Või ütlemata jätta. Üks kahe silma vahele jäänud köiteke.

Patriotismist ja verevalamisest, lisaks lõppu natuke veel diagnoosidest. Sest neist ei saa kunagi küllalt.

Arutame selle üle, milline võiks olla ideaalne õhtupalve, mida lastega enne uinumist lugeda. Siin ka üleskutse: kellel on selles vallas ideid, kribage lahkesti siia kommentaariumisse.

Rahu! Jaanuarikuust alustame loodetavasti läbi terve 2024. aasta kestvas uues formaadis, mis ideaaljuhul peaks tähendama, et meil on igas saates külaline, ja igal külalisel on oma sõnum. Sest olgem ausad, kaua seda meie omavahelist jahumist ikka kannatab kuulata - sai ka juba teist omajagu.
Tahaks ka paluda vabandust viletsa helikvaliteedi eest ja selle pinina eest, mis esimest osa peaaegu et läbib. Viimase põhjuseks on akulaadija, mida ei taibatud õigel ajal välja lülitada. Helikvaliteedi(tuse) põhjuseks on asjaolu, et salvestatud sai keset lauda paikneva aifõuniga, mis paraku ei ulatunud iga kõneleja suuvärgile piisavalt lähedale.
Ja viimane märkus. Kuna materjali sai kohutavalt palju, aga samas külaliseks oli mees, kelle suust nõrises sulakulda, mõistlikku ja armast, siis ei suudetud vestlustki mõistliku pikkuseni lühendada, ehkki see alguses küll plaanis oli. Kompermissiks sai jagamine kolme lõiku, mis teemade kaupa jaotatud said. Nii et kui tervet saadet ei jaksa kuulata, kuula kolmandik. Pealkirjad peaksid andma võimaluse valida endale südamelähedaseim teema.
Head kuulamist!