Siseturvalisuse taskuhääling Siseministeerium

Täna möödub 20 aastat päevast, mil liitusime Euroopa
Liiduga. Sel puhul rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingu saates Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidest Eestist. Laua ümber arutlesid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juht Tairi Pallas, sama osakonna varasem juht, nüüd Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse direktori asetäitja Veronika Kaska ja Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry
Kattai. Koos otsiti vastuseid küsimustele_

1) Mida tõi Euroopa Liiduga liitumine praegu eriti oluluseks teemaks tõusnud Idapiirile?

2) Miks peab märkima ära, et projekti on toetanud Euroopa Liit?

3) Miks jälgitakse Euroopa Liidu toetuste kasutamist nii rangelt?

4) Millised on Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidega seotud tulevikuplaanid?



Küsis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristina Ots.

Rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus turvalisuse arenguprogrammist, mis on suunatud kohalikele
omavalitsustele, koos Siseministeeriumi nõuniku Nurmely Mitrahovitšiga ning Rapla valla arendusjuhi Heiti Vahtraga.

Arutluse all oli:


Mis on turvalisuse arenguprogramm ja miks on see
vajalik?
Millist väärtust pakub turvalisuse
arenguprogramm kohalikule omavalitsusele?
Kuna saavad järgmised omavalitsused programmi
kandideerida?

Juttu ilmestasid päriselu näited programmis osaleja ehk Rapla vallast ning saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

 

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tähistas just enda neljandat sünnipäeva. Selle aja jooksul on lühinumbrile tehtud üle miljoni kõne ja teenus on kiirelt arenenud. Just sealt saavad meie inimesed kõige päevakohasemat infot riigilt nii igapäevaselt kui ka kriisides.

 

Saates käis külas 1247 arendusekspert Riina Ansu Häirekeskusest ning otsiti vastuseid järgmisetele küsimustele:

 


Kuidas ja miks riigiinfo telefon 1247 loodi?
Millistes kriisides on 1247 riiki toetanud?
Millised plaanid on Häirekeskusel riigiinfo telefoniga 1247 tulevikuks?

 

Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii läks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?

 

Laua ümber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Üheskoos otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:

1.       Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid?

2.       Millised on uued trendid narkoturul?

3.       Mida tuleb silmas pidada narkovastases võitluses?

4.       Mida on plaanis teha, et järgmisel aastal ei vaataks narkoüledooside statistikast meile vastu järjekordne must rekord?

 

Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega võitlemisest meie seekordne episood räägibki.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pääste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. Räägime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tänaseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike süsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukülastuste süsteemi?

Mida õppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tänaseks on jõutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak.

Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lõppeb detsembris 2023.

Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada.

Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust.


Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes.
Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline
Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana.
ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.