Vaba Akadeemia Postimees podcast Raadio

Mihhail Lotman jätkab Vabas Akadeemias loengusarja vene kultuuri tumedamatest külgedest. Järjekordses vestluses keskendatakse kahele vaieldamatult helgele suurkujule: Lev Tolstoile ja Vladimir Solovjovile. Keskseks teemaks on kurjuse probleem. Näidatakse, kuidas Tolstoi radikaalne kristlus ja vägivallavastasus viib paratamatult mitte üksnes igasuguse riikluse eitamiseni, vaid ka õigusliku nihilismini, samas kui Solovjovi võitlus vene šovinismiga viib rassismini.

Mari-Liis Madissoni ettekanne "“1984” troopidest sotsiaalmeedias ringlevates vandenõulugudes" puudutab tänapäevaste vandenõuteooriate esteetikat kui üsna vähe uuritud valdkonda.
Andreas Ventseli ettekanne kannab pealkirja "Vandenõuteooriate poliitiline potentsiaal".

Sel reedel, 10. mail peab Vabas Akadeemias loengu Robin Gielen. Seekordseks teemaks on seened meditsiinis. Kuigi seeni on meditsiinis sihipäraselt kasutatud juba pea sajand, on meil siiski leida poelettidelt "toidulisandi" sildi all seentel põhinevaid preparaate. Kuigi nende müüjad viitavad tihti eri teadusartiklitele ja räägivad nende imevõimest, esineb väidetes tihti fakti- või tõlkevigu või lihtsalt uuringutulemuste ületõlgendamist. Ökoloogiliste katsete kitsaskohtade ja tõlgendamisprobleemide üle arutleme hariliku kedristõlviku (Cordyceps militaris), lõvilakk-korallnarmiku (Hericium erinaceu) ja musta pässiku (Inonotus obliquus) näitel.

3\. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Jaanika Anderson. Seekord vaatame lähemalt Europe röövimise müüti ning selle teekonda kunstimaailmas.
Vanakreeka müütide varasalv on rikkalik. Tänu antiikautorite värvikatele kirjeldustele on Foiniikia printsess Europe röövimise lugu tugevalt kanda kinnitanud kujutavas kunstis. Europe müüdi levikule on kaasa aidanud ka see, et temas nähakse geograafilise Euroopa algkuju. Loengus vaatleme erinevaid kunstiteoseid, mis kujutavad Europe röövimise lugu. Vaatame, kuivõrd need kujutised üksteisest erinevaid ja kuidas neid tõlgendada.

Loengus kuuleme kahest rännakust, mis on kõigepealt huvitavad paralleelsuse tõttu: kaks luuletajat, eesti ja baltisaksa poeedid, mõlemal oma kirjanduse tipud, rändavad Tartust Riiga ja sellest reisist saab nende luuletajaidentiteedi oluline osa. Juttu tuleb ka Tartu-Riia verstapostidest, maalilistest matkadest, romantilistest ränduritest, eksirännakutest, voorimees Peetrist, Killinge kõrtsmiku tütardest ja paljust muust.

Ookean on neelanud >90% biosfääris neeldunud liigsest soojusest, mis annab maismaa elanikele aega kohanemiseks. Ookeani soojenemisega kaasneb paraku paisumine ja merevee taseme tõus. Ookean neelab ligi 30% inimtekkelisest süsihappegaasiheitest, millega paraku kaasneb ookeanivee hapestumine. Loengus tuleb juttu, kuivõrd meil on põhjust loota ookeani tasakaalustavale mõjule ka tulevikus.