Äripäeva raadio Äripäev

„Teabevara tunnis“ käsitleme üht igasuvist aktuaalset teemat – naabritevahelisi suhteid ja konflikte. Vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg arutlevad selle üle, millised tegevused on naabritele lubatud ja milliste tegevuste puhul kehtib talumiskohustus. Tuuakse ka näiteid olukordadest, mille puhul tasub pöörduda advokaatide poole.

Näiteks saame teada, millised piirangud kehtivad enda kinnistule heki või grilliplatsi rajamisel ning milliseid reegleid tuleb järgida kaasomandis oleva kinnistu puhul. Keijo Lindeberg toob näite hiljutisest kohtulahendist naaberkinnistule rajatud heki kohta.

Vestlust juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Aldo Vassar, Eve Noormägi ja Keijo Lindeberg. Autor: Andres Laanem

Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna.
Need erinevad vaatenurgad saavad kokku ümberõppeprogrammides ning värskes raadiosaates "Õppetund" räägime ühest neist: naistele suunatud ümberõppeprogramm Work In Tech, mis annab vajalikud teadmised ja oskused tehnoloogiavaldkonda sisenemiseks. Külalisteks on programmi eestvedaja Targa Töö Ühingu tegevjuht ja SmartWorkAcademy asutaja Sirja Sulakatko, programmi partnerettevõtte Telia Eesti personalijuht Pirkko Saar ning programmis osaleja Ingrid Lepik, kes eduka karjääripöörde tulemusel on nüüd SEB Panga noorem-tarkvaraarendaja.
Naised on jätkuvalt kasutamata potentsiaal tehnoloogiasektoris ning ümberõppeprogrammide ülesanne ei ole mitte ainult konkreetsete oskuste õpetamine, vaid ka julgustamine, uute karjäärivõimaluste lahti harutamine, võrgustike loomine ning navigeerimine uues keskkonnas. Edasiseks karjääriteeks võib olla töö IT-tugispetsialistina, süsteemiadministraatorina, UX-disainerina, küberturbespetsialistina, digiturundajana, andmeanalüütikuna, IT projektijuhina, IT koolitajana, haridustehnoloogina jne.
Saadet juhib Katre Savi.

Fotol (vasakult): Ingrid Lepik, Sirja Sulakatko, Pirkko Saar. Foto autor: Andres Laanem

Saates „Digitark äri” räägime pöördelistest muutustest, mida toob tehisintellekt raamatupidamise ärisse ning finantsspetsialistide töösse. AI abil saab juba praegu protsesse automatiseerida, andmeid analüüsida ja riske juhtida, mis lihtsustab strateegiliste otsuste tegemist.

Saatekülalised selgitavad värvikate näidetega tehisintellekti praktilist kasutamist oma töös ning jagavad kõige värskemaid kogemusi. Räägime sellestki, milliseid riske tehisaru abiga saab raamatupidamises juhtida, millised takistused ja ohud AI kasutamisega võivad kaasneda ning uurime, kas varitseb oht, et AI võtab üle raamatupidaja töö või on see siiski ulmeromaanide aines.

Saates on külas raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Krista Teearu ning Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja. Vestlust juhivad Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee toimetaja Kai Koks ja palgauudised.ee toimetaja Külli Reino.

Fotol vasakult: Kai Koks, Margus Tammeraja, Krista Teearu ja Külli Reino. Foto autor: Andres Laanem.

Põllumajandus.ee raadiosaade "Kasvupinnas" võtab enne suurimat grillpidu, Jaanipäeva, ette kodumaise lihatootmise. Saatekülaliseks on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees, Anu Ait OÜ juht Anu Hellenurme, kellelt saame teada, mis seisus on meie kodumaine lihatootmine, kuidas suudetakse püsida konkurentsis importliha pakkujatega ning kuidas kõige selle valguses on tagatud meie riigi toidujulgeolek ja ka rahva tervis.

Eesti seakasvatajate sõnum on selge – meil toodetud liha on kvaliteetne, lühikese tarneahelaga ja parim meie rahva tervisele.
Eelistades kodumaist toetame muidugi kohalikku tootjat, aga samaoluline on mõelda teemale laiemalt – kui me toetame kodumaist toidutootmist, siis see saab areneda ja kasvab ka meie isevarustatuse osa, misläbi kasvab ka meie riigi toidujulgeolek. Ja tegelikult teades, kui kvaliteetne on kodumaine toode, toetame me ka oma tervist, rõhutab saates ühistu juht.
„Oluline on mõelda, kust tuleb importliha ja milline on selle koostis, palju on kasutatud loomi kasvatades antibiootikume. Ehk ma jõuan selleni, et me ei tohiks osta vaid hinda,“ sõnas Anu Hellenurme. „Me tegelikult ei tohiks osta hinda, vaid me peame ostma tervist ja tervis ongi kallis.“

Saates saab sõna ka Kõpsta Seafarmi juhatuse esimees Timo Vunder, kes kommenteerib sektori üldist olukorda. „Eesti seakasvataja hetkeseis on oluliselt parem kui kaks aastat tagasi. Kui toona olime sügavas kriisis, kus teravilja hind oli äärmiselt kõrge ja sealiha kokkuostuhind peaaegu olematu, siis täna on seakasvataja seis parem, sest turupositsioon on paremaks läinud. Nimelt on nõudlus kasvanud, kuna vahepeal on Euroopas vähendatud kõvasti sealiha tootmist ja ka teraviljaturu madalamad hinnad toetavad tootmist,“ kirjeldas olukorda sektoris Vunder.
Saadet juhib Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.

Foto: Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Elektritarbimise juhtimislahendusi pakkuva Fuseboxi tegevjuhi Tarvo Õnge veendumusel pakub parima majandusliku võidu püüd tarbida elektrienergiat nii vähe kui võimalik.

Õng selgitas elektritarbimise juhtimisest kõnelevas saates, et lihtne kodutarbijana on üldjuhul laisk, kellele äpid ei meeldi, ent kes soovib siiski elektriarvetelt säästa. Säärasel juhul tuleks Õnge sõnul tarbida elektrit nii vähe kui võimalik ning seda saab teha, valides koju kaasaegseid ja säästlikke seadmeid ja lahendusi. „Kui sul on LED-lambid, ei pea kärkima kui lapsed vetsus tule põlema unustavad,“ toob ta näite.

Andmeteaduse-ettevõtte STACCi andmeteadlane Arko Kesküla toob välja, et üldjuhul hakkab hommikul kella viiest tarbimine kasvama, saavutades tipu kella kaheksa ajal ning see tähendab üldjuhul ka kõrget börsihinda. Tema sõnul ka manuaalselt targalt tarbides võimalik elektriarvet vähendada ning selleks tuleb justnimelt jälgida tuntud soovitusi, muu hulgas seda, et kodumasinaid neil tundidel võimaluse korral mitte sisse lülitada.

Saates räägime elektritarbimise juhtimisega saavutatavast võimalikult kokkuhoiust pikemalt ning lisaks ka sellest, kas ja kuidas see aitab tagada ka võrgu stabiilsust. Samuti selgitame, milline on sellise tegevuse potentsiaal Eesti turul ning samuti ka millised on rahvusvahelised võimalused. Küsime, kas tarbimise juhtimise vajadusest saab rääkida ka fikseeritud hinnaga lepingute puhul.
Teemat avame nii era- kui äritarbija vaates ning uurime ka täpselt, milliste elektriseadmete osas on võimalik tarbimist juhtida ja edasi lükata ning mida teha siis on tarbimist edasi lükata pole võimalik.

Saatejuht on Lauri Leet.

Fotol Tarvo Õng 2022. aastal konverentsil esinedes, foto autor Raul Mee.

Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.

Juttu tuleb sellest, kuidas peavad Eesti ettevõtted NIS2 ja DORA regulatsioonide tulekuks valmistuma, millised reeglid juba täna kehtivad ning millistele ettevõtetele need kohalduvad. Samuti räägime järelevalvest, trahvidest ja ettevõtte partnerite riskide maandamisest. Saatekülalised illustreerivad ka küberrünnakute statistikat, räägivad isiklikest kokkupuudetest küberintsidentidega ja avaldavad arvamust, kas neist tuleks alati avalikult rääkida.

Külas on Telia riskijuht Andreas Meister (vasakul), Grant Thornton Balticu IT juht Artti Aston (paremal) ja infoturbeettevõtte Focus IT tegevjuht ja SALVe infoturbejuht Doris Matteus (keskel). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto. Gregor Alaküla.