Järjejutt Kuku Raadio

Burhan Sönmez, "Kivi ja vari", tõlkinud Malle Klaassen. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Türgi ja Süüria piiri lähedal asuvas linnas leiab orvuks jäänud ja kodutu Avdo oma elule uue eesmärgi, kui kohalik vana hauakivivalmistaja ta õpipoisiks võtab. Meister Josefi käe all adub Avdo üha enam selle iidse kunsti olulisust. Väärikaid mälestusmärke luues hoolitsevad nad lahkunute eest ja trööstivad nende lähedasi.

Virpi Hämeen-Anttila, "Öö süda on jäine". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid saja aasta tagusesse Helsingisse. Linna veereservuaarist leitakse laip. Mõrtsuka tabamiseks peab Karl Axel Björk kohtuma nii tööliste, vandenõulaste kui ka spioonidega.

Tanya Tagaq, „Lõhkine hammas". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Hasso Krull. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid inuiti laulja ja kirjaniku Tanya Tagaqi romaanist „Lõhkine hammas“, mis jutustab ühe inuiti tüdruku suureks kasvamise loo Kanada loodeosas, karmi looduse ja virmaliste keskel.

Rainer Maria Rilke, „Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Tiiu Relve. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid armastatud saksakeelse luuletaja Rainer Maria Rilke kirjavahetusest nii oma ajastu suurkujude kui ka noorte austajatega.

Gert Kiiler, "Saatus koosneb juhustest". Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite tegevus toimub väljamõeldud Eestis, mis säilitas pärast Teist maailmasõda oma iseseisvuse. 1961. aasta sügis on kuldsemast kuldsem. Ameerikast Viljandisse naasnud eradetektiiv Paul Johnson otsustab parema puudumisel vastu võtta lihtsa tööotsa – leida üles üks sekretärineiu. Kuid ühel hetkel käib vihmamärjas öös jaht elu ja surma peale ning kõigi osaliste saatus on ükskõikse juhuse meelevallas.

Caroline Cauchi, "Proua van Gogh" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid tagasi aegadesse, kui Vincent van Gogh sai lõpuks kuulsaks. Oma eluajal müüs ta ainult ühe maali. Tuntus saabus alles siis, kui Johanna van Gogh-Berger tema tööd Pariisis näitusele pani. Kes oli see väsimatu naine?