Milline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad‪?‬ Rohetund | Geenius.ee

Tõenäoliselt tuleval aastal jõustuv jäätmereform on üks suurima mõjuga seadusi, mis Eesti elanike olmet ja omavalitsuste töökorraldust igapäevaselt muudab. Riik vajab hädasti jäätmemajanduse paremat korraldamist, sest samamoodi jätkata ei saa – segaolmejäätmeid tekib liiga palju, pakendeid ja biojäätmeid sorteeritakse eraldi ikka veel liiga vähe. Riik maksab iga aasta miljoneid eurosid trahvi, sest Euroopa Liidu piirnormidesse meie taaskasutuse tulemused ei mahu.
Tallinn on viimase poole aasta jooksul pingutanud, et järgmisel veoteenuse hankeperioodil (alates 2025 suvest) oleks juba enne seaduse muutust Tallinnas jäätmereform toimunud, kuid see on takerdunud piirangute otsa. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan uuris Tallinna abilinnapealt Joosep Vimmalt, mis selle põhjustanud on. 
Räägime saates ka muudest jäätmete sorteerimise ja käitlemisega seotud teemadest. Muuhulgas saab teada, et tallinlased arvavad end olevat head biojäätmete komposteerijad, sest lausa kolmandik kõigist segaolmejäätmete lepinguga majapidamistest on küsinud linnavalitsuselt erandit. See tähendab, et neil ei ole biojäätmete konteinerit ja nad sorteerivad toidujäätmeid enda kompostrisse. 
Rohegeenius on sel teemal korduvalt kirjutanud ja kodust komposteerimist katsetanud. Nende kogemuste põhjal on imekspandav, et nii suur osa hiigelomavalitsuse elanikest on suutelised biojäätmeid edukalt komposteerima. Ja nagu Joosep Vimma jutust selgub, ongi see kaheldav – pistelised kontrollimised näitavad, et biojäätmeid leitakse alatihti segaolmeprügist, kuigi need tuleb eraldi sorteerida.