Käbi ei kuku..‪.‬ (Vikerraadio)

Peeter Konovalov peab varsti juba 40 aastat muusikajuhi ametit Viljandi Ugalas. Et ka abikaasa Ülle on seotud kõik need aastad teatriga, kujundasid Ugala maja ja inimesed selle sees olulise osa nende poja Johan-Kristjan Konovalovi maailmapildist. "Juku tegi oma esimesed sammud Ugalas," ütleb Peeter, kes viib pühapäeval saates "Käbi ei kuku..." meid oma juurte ja lapsepõlvelugude juurde.

Umbes 20 aastat tagasi imestati, kuidas Peep Vain kõnnib ise ja paneb teisedki kõndima tulistel sütel. Koolitajana on ta kehastunud rockstaariks, kelle järgi ekstaasis massid on valmis piire nihutama. Toona žongleeris ta mõistetega raha ja rikkus, vanuse lisandudes ilmusid nende kõrvale muutus ja müstika.

"Minu unistus oli pääseda kunstiakadeemiasse," viib kunstnik ja filmimees Riho Unt meid tagasi keskkooli lõpetamise aega, mil tuli valida suund, kuhu jooksu pista. Ning lisab erialasele hasardile veel ühe kaaluka argumendi: "Kunstiakadeemia tekkel, kui sa seda peas kandsid, sa võisid saada ükskõik millise tüdruku endale."

Sel pühapäeval meenutavad pildikesi lapsepõlvest ja koos kasvamisest endine baleriin Tatjana Järvi ja näitleja Ellen Kilgas. Ehkki esikohal on ema ja tütre lugu, viib jutt meid sageli Elleni isa Tõnu Kilgase juurde. Ainuüksi saatekülaliste hääletoonist on lihtne välja lugeda, kui värvikat rolli mängib kahe naise mälestustes kevadel kolm aastat tagasi surnud eksabikaasa ja isa.

"Tsiviilis" arhitekti ametit pidav Kristjan Prii on laiemalt tuttav seltskonnast "Uhhuduur", kelle siht ja eesmärk on teha jalgrattal ring ümber maakera.

Emadepäeval ajame juttu kahe emaga. Ja tuleb etteruttavalt öelda, et meenutuste meeleolude amplituud on... suur.