Äripäeva raadio Äripäev

Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kuidas toimida, kui töötaja soovib oma töökoormust vähendada? Kas palk on konfidentsiaalne info? Mida teha, kui töötaja keeldub ametijuhendi allkirjastamisest?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastused tööõiguse spetsialistid uue „Teabevara tunni“ vahendusel. Stuudios on advokaadibüroo WIDEN partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart.

Muuhulgas räägitakse, kuidas käituda olukorras, kus tööandja on pakkunud töötajale ületundide hüvitamist vaba ajaga, kuid töötaja ei soovi seda võimalust kasutada. Kristi Sild selgitab: „Ületundide puhul on eelduseks, et see hüvitatakse vaba ajaga just seepärast, et inimene ei kahjustaks ületundide tegemisega oma tervist. Ületunni hüvitise nõue aegub aga kolme aasta jooksul. Tööandjal on muidugi õigus nõue hüvitada ka hiljem, kuid sageli kasutatakse siiski aegumise vastuväidet.“

Fotol vasakult: Kaisa-Maria Kubpart ja Kristi Sild. Autor: Andres Laanem

Eestis on hinnanguliselt umbes 9000 täiskasvanute koolitamise valdkonnas tegutsevat inimest, neist täiskasvanute koolitaja kutset omab ligikaudu 600 koolitajat. Miks ja kellele on täiskasvanute koolitaja kutse oluline ning millist väärtust loob kutse olemasolu ja kutse tunnustamine koolitusturul, sellest "Õppetunni" saates räägime.

Külalisteks on personali arengu ja koolitustega tegelevate organisatsioonide juhid, kes ka ise täiskasvanute koolitaja kutset omavad: Helen Pärli, Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident ning talendiagentuuri Smartful Growth OÜ asutaja, Tiina-Katrina Kaber, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja Entertraining OÜ asutaja ning Kadri Kont-Kontson, avaliku sektori Koolitusjuhtide kogu juhatuse liige ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse koolitusjuht.

Saadet juhib Katre Savi.

Fotol vasakult: Tiina-Katrina Kaber, Helen Pärli ja Kadri Kont-Kontson. Autor: Andres Laanem

Scandium Kinnisvara alustas Lääne-Eestis sajandi kinnisvara arendusprojektiga ja ehitab kümne aasta jooksul Haapsalu mereääreses Marienholmi piirkonnas välja kakssada korterit. „Eks see alguses tundus hulljulge projekt, kuna Läänemaale ja Haapsallu pole sellises suurusjärgus investeeringut varem tehtud,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste 60 miljoni eurost projekti.

Lüiste ütles, et maaostu juures paelus neid see, et linna keskkonnas on võimalik mere äärde ehitada suvituskorterid. Juba asukoht ise on unikaalne, ajaloolise nimega Marienholm, mida kohalikud teavad Krimmi holmi nime all. Varem asus seal Lääne kaluri kalatööstus, mis ehitati 50ndatel ja on olnud sealt saadik linnarahvale suletud piirkond.

Investor ja Scandium Kinnisvara üks asutajatest Jaak Roosaare sõnas, et kui alguses oli kahtlejaid, kas Haapsalu suuruses väikelinnas on nii palju turunõudlust eksklusiivsete korterite järele, siis müügiprotsess käivitus üle ootuste ja rohkem kui pooled korteritest on juba eelbroneeringuga kaetud.

Kuula reportaažisaatest otse Haapsalus, kui tormikindlad on kaldaäärsed uued majad, miks esimese korruse korterid paiknevad viie meetri kõrgusel ning mida aitasid poolsaarel kujundada maastikuarhitektid.

Saates on külas korterite müügihindadega Eesti mõistes rekordeid teinud Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste ja üks asutajatest Jaak Roosaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Scandium Kinnisvara.

Räägime ettevõtete sundlõpetamisega seotud praktilistest probleemidest. Ehk uurime, mis saab ettevõtjast, kelle firma päevapealt majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatakse.

Eksperdid räägivad, kui levinud probleemiga on tegemist, mida teha kui firma lakkab juriidiliselt olemast ning mis saab pangakontole jäänud rahast ja töötajate töölepingutest. Samuti sellest, kuidas taolist olukorda ennetada ja lahendada ehk ettevõte äriregistrisse ennistada.

Kogemusi jagavad Grant Thorntoni õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits (keskel) ja maksuvaldkonna juht Kristjan Järve (paremal) ning LHV õigusosakonna juht Daniel Haab (vasakul). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto: Kerli Nõmm/Grant Thornton.

Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokki ütles, et Põhja-Tallinn on veel suuresti äridele avastamata maa. „Äritegevuseks on tohult potentsiaali, kui vaadata, kui palju inimesi piirkonnas elab ja kui vähe on teenuseid, mida saab kohapeal tarbida,” tunnistas ta. „See paneb kohalikud elanikud liikuma kvartalist välja, samas võiks paljud teenused olla kättesaadavad ka kohapeal.”

Põhja-Tallinnas on ehitustegevus olnud viimasel kümnendil aktiivne, elamuehitus on piirkonda juurde toonud tuhandeid elanikke. „Kui vaadata Endoveri vaatenurgast, siis piirkonnas on keskkond juba valmis, oleme ehitanud sinna juba 500 korterit. Mida aga pole, on teenused, nende jaoks on vaja mitmekülgsust luua,” sõnas ta.

Kui varasemalt on Endover tegutsenud rohkem elamuehituses, siis Volta arendusega on astutud suur samm ärikinnisvara maailma. „Ärikinnisvara ehitus on läinud samuti üldiste trendidega kaasa ja aina enam tuleb täita erinevaid nõudeid, alates rohesertifikaatidest, sest seda nõuab juba klient,” kinnitas Vokk.

Kuula saatest, millistest teenustest piirkonnas enim puudust tuntakse ja milliseks kujuneb Volta kvartal. Saates räägib Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk. Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Endoveri äripindade arendusjuht Olari Vokk näeb Põhja-Tallinna piirkonnas teenuseäridele head positsiooni, kuna maksujõuline elanikkond ootab senisest enam heaolu teenuseid. Autor: Juuli Nemvalts

Andmed on kuld, aga need võivad olla ka äri allakäigu algus. Kui andmed on varastatud, tootmine seiskunud, maine kahjustatud ja ka leppetrahvid peal, on hilja küberteemadega alustada, rõhutatakse Äripäeva raadio saates.

RIA teaduse ja arenduse ekspert-koordinaator Seiko Kuik toob saates välja kolm lihtsat soovitust, mis aitavad järjele saada.

Esimesena tuleks mõelda, mis on ettevõtte jaoks oluline. “Andmeid pole mõtet hoida, kui neid ei kasutata. Turundus- ja müügiinimesed ütlevad, et kõiki andmeid on vaja, teisalt infoturbeteadlikud küberinimesed rõhutavad, et kui pole vaja, kustutage ära. Nüüd juba nõuab seda ka seadus,” toob Kuik välja.

Nii nõuannetest, küberintsidentide teavitamise kasvutrendist kui ka küberkiirendist saab lähemalt kuulata saatest.

Tehnopol Startup Inkubaator koostöös RIA ja Euroopa küberpädevuskeskusega viib ellu küberkiirendit, mis aitab kübervaldkonna idufirmadel arendada tooteid või teenuseid, mis kaitsevad ettevõtteid digitaliseerumise ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega kaasnevate küberohtude eest.

Kuula ka, kuidas tagab RIA riigi küberturvalisuse, kas küberinvesteeringuid vaadeldakse kulu või tuluna ja millised on küberkiirendi edulood. Külas on Seiko Kuik ja Tehnopol Startup Inkubaatori teenus- ja kogukonnajuht ning küberkiirendi programmijuht Anne-Liisa Elbrecht. Saadet juhib Tõnu Einasto.

Foto: Pantermedia/Scanpix.