Järjejutt Kuku Raadio

Rainer Maria Rilke, „Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele“. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tõlkinud Tiiu Relve. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid armastatud saksakeelse luuletaja Rainer Maria Rilke kirjavahetusest nii oma ajastu suurkujude kui ka noorte austajatega.

Gert Kiiler, "Saatus koosneb juhustest". Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutite tegevus toimub väljamõeldud Eestis, mis säilitas pärast Teist maailmasõda oma iseseisvuse. 1961. aasta sügis on kuldsemast kuldsem. Ameerikast Viljandisse naasnud eradetektiiv Paul Johnson otsustab parema puudumisel vastu võtta lihtsa tööotsa – leida üles üks sekretärineiu. Kuid ühel hetkel käib vihmamärjas öös jaht elu ja surma peale ning kõigi osaliste saatus on ükskõikse juhuse meelevallas.

Caroline Cauchi, "Proua van Gogh" kirjastuselt Tänapäev. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid viivad meid tagasi aegadesse, kui Vincent van Gogh sai lõpuks kuulsaks. Oma eluajal müüs ta ainult ühe maali. Tuntus saabus alles siis, kui Johanna van Gogh-Berger tema tööd Pariisis näitusele pani. Kes oli see väsimatu naine?

Nii Ayikwei Parkes, „Sinise linnu saladus“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heili Sepp. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Nii Ayikwei Parkesi romaanist „Sinise linnu saladus“. Uurija Kayo peab lahendama mõrvajuhtumi Sonokromi
kolkakülas. Appi tuleb võtta nii teadus, maagia kui ka mõistulood.

Douglas Stuart, "Shuggie Bain". Tõlkinud Anu Lutsepp. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. On aasta 1981. Glasgow sureb vähehaaval välja, linnas ellujäämiseks tuleb kurja vaeva näha. Kui Agnes Bain üha sügavamale pudelipõhja vaatab, püüavad lapsed teda päästa, kuid iseenda päästmiseks tuleb neil üksteise järel ema hüljata. Poeg Shuggiel jagub kõige kauem lootust. Shuggie on teistsugune. Ta on nõudlik ja pirtsakas, samasugune snoob nagu emagi. Kaevurilapsed narrivad teda ja täiskasvanud ütlevad hukkamõistvalt, et ta on veidrik. Kuid Shuggie usub, et kui ta kõigest väest pingutab, on ta ühel päeval normaalne nagu teised poisid ja aitab emal lohutust paigast põgeneda.

Natan Sharansky, „Ei karda ma kurja“. Tõlkinud Viktor Niitsoo. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Juutide väljarännuliikumise aktivist, Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane Natan Sharansky kirjeldab oma mälestusteraamatus „Ei karda ma kurja“ Nõukogude Liidu lõpuaastate vanglates ja poliitvangilaagrites valitsevaid orwellilikke tingimusi. Tõed, mille mõistmiseni jõudis Sharansky vangistuses, on päevakohased senikaua, kuni on valitsejaid, kes oma rahvast rõhuvad.