Tervist‪!‬ Delfi Meedia

Kriisiaastad on jätnud noorte vaimsele tervisele sügava jälje. Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest inimestest, tavaliselt kogevad nad meeleolulangust, ärevust või vaimset kurnatust. Praegu ei ole vaimse tervise abi noortele piisavalt kättesaadav ning see toob kaasa probleemide süvenemise. Peaasi püüab spetsialistide põuda leevendada, pakkudes tänavu rohkematele noortele tasuta nõustamist. Saates "Tervist!" tuleb muuhulgas juttu uudsest lahendusest nimega PEAHEA, mille kaudu saavad kiiremat abi noored, kelle vaimse tervise probleemid on veel kerged ja mõõdukad.

Gripp on tagasi! Kui paaril viimasel talvel haigestus inimesi grippi palju vähem kui tavaliselt, siis sellel hooajal haigestunuid, sealhulgas raskelt põdejaid, tavapäraselt või isegi rohkem. Mis on selle põhjused ja kuidas inimkeha erinevatele viirusinfektsioonidele vastu paneb, räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! TÜ kliinikumi infektsioonihaiguste arst-õppejõud dr Pilleriin Soodla. Saatejuht on Liis Seljamaa.

Millega tuleb arvestada inimesel, kui läheneb tema elu lõpp? Milliseid otsuseid peavad tegema ja teevad tema ise või ta lähedased? Kas me oskame ja tahame elu lõppemisega leppida ning toime tulla, mida selleks teha võiks? Mis on palliatiivravi? Neile küsimustele vastavad Maalehe taskuhäälingus Tervist! Tartu ülikooli eetikaõppejõud dr Katrin Elmet ja hingehoidja Naatan Haamer.

Suvel avaldatud terviseuuringu järgi arvavad mehed ise, et nende tervis on päris OK. Tegelikult esineb neist suurel osal siiski tõsiseid terviseriske. Vaid 28% neist normaalkaalus. Vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest. Androloog Margus Punab nentis, et tervisemurede hulk tuli isegi tema jaoks üllatusena ja toob esile ennetava tervisekultuuri puudumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm ütles, et paljud mehed maadlevad liigse kehakaaluga, see avab ukse paljudele terviseprobleemidele, alates südame-veresoonkonna haigustest, diabeedist ja lõpetades erektsioonihäiretega. Meestearstid rõhutavad, et oma tervist tuleks kontrollida palju varem, kui tervisemured juba tunda annavad. Paljusid probleeme saab leevendada või sootuks kõrvaldada ka elustiili muutes.

17. novembril tähistatakse paljudes riikides üle maailma enneaegse sünni päeva, tänavu on teemaks "lapsevanema kaisutus kui võimas ravimeetod". Eestis sünnib igal aastal liiga vara ümbes 800 last. Tartu Ülikooli kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhi dr Heili Varendi sõnul pole meil enneaegsete laste puhul peamine eesmärk mitte enam ellujäämine, vaid nende elukvaliteedi parandamine varajase tõenduspõhise raviga. Koostöös lapsevanematega teevad arstid ja teised lastekliiniku töötajad kõik selleks, et väikesed patsiendid saaksid omas tempos suureks kasvada. Saates tuleb juttu sellest, kui oluline on ema-isa ja lapse lähedane kontakt ka enneaegselt sündinute puhul, millist abi ja toetust saavad nende laste pered ja miks osad majad 17. novembril lillaks värvuvad.

29. oktoobril on rahvusvaheline insuldipäev. Sellega seoses on Maalehe taskuhäälingus Tervist juttu insuldist. Ka meil on sellest terviserikkest viimasel ajal rohkem räägitud, saab selgemaks, kuidas insulti ära tunda. See on hea, kuna inimese edasine elukvaliteet võib sõltuda sellest, kui kiiresti arstid insuldihaige ravimisega alustada saavad. TÜ kliinikumis oli hiljuti käimas kahe-aastane insuldi innovatsiooniprojekt, mille eesmärk oli muuta insuldipatsientide raviteekond ladusamaks ja lihtsamaks. Insuldist, selle tundemärkidest ja sellstki, kuidas on meil paranenud ravi ja taastusravi võimalused, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv.