Mis mõttes?

Stories For Impact / Marta Pulk
  • 5.0 (6)
  • MENTAL HEALTH
  • EVERY TWO WEEKS
Mis mõttes?

"Mis mõttes?" on vaimsele tervisele keskenduv taskuhääling. Igas episoodis tõstatame koos valdkonna spetsialistidega olulisi ning vahel ka vastuolulisi küsimusi, et üheskoos uurida milline on eesti elanikkonna vaimne tervis täna, ning millisena tahame seda näha tulevikus. Keskendume vaimse tervise oluliste ja intrigeerivate teemade vähem kajastatud tahkudele, et tuua valdkonda kuulajale lähemale, luua selgust inimestega töötavatele inimestele ning pakkuda värskeid vaatenurki juba valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele.

  1. #38: Kaal, keha ja kontroll: mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid? Kirsti Akkermann

    5 DAYS AGO

    #38: Kaal, keha ja kontroll: mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid? Kirsti Akkermann

    Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/ (https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/)Kuulates saad teada:* Mis on vahet söömis- ja toitumishäiretel? * Kas vaimse tervise spetsialistid oskavad neil vahet teha?* Kuidas mõjutab keskkond ja kultuur söömishäirete kujunemist?* Kas söömisega seotud väljakutseid esineb rohkem meestel või naistel?* Miks on tähtis osata ära tunda ka toitumishäireid?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus3:05 Miks ei leia söömishäirete kohta kogemuslugudest põhjalikumaid käsitlusi?6:25 Mis on söömishäirete olemus ja erinevus?14:15 Mis on toitumishäired? 18:00 Kuidas on muutumas söömis- ja toitumishäirete klassifikatsioon?20:20 Mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid?29:45 Miks on söömishäirete sooline tasakaal nii ebavõrdne?36:30 Kas naised on olemuselt vastuvõtlikumalt söömishäiretele?40:00 Millal hakati rääkima anoreksiast ja seda diagnoosima? 48:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook (https://www.facebook.com/storiesforimpact)/ Instagram (https://www.instagram.com/mismottes.podcast/) / LinkedIn (https://www.linkedin.com/company/stories-for-impact/)otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify (https://open.spotify.com/show/65HBZpyZxidsNGhsuVAcUP?si=36aab4c2f1d042e6&nd=1) / Apple Podcast (https://www.youtube.com/@storiesforimpact/podcasts) /

    51 min
  2. #37: Kui üksildane on tipus? Tipp-poliitikute vaimne tervis

    4 NOV

    #37: Kui üksildane on tipus? Tipp-poliitikute vaimne tervis

    Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/ (https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/)Kuulates saad teada:* Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?* Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?* Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?* Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?* Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?* Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?* Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021). Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina. Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist? 10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?

    1h 28m
  3. #36: Kas võim muudab inimest? Viktoria Saat

    18 OCT

    #36: Kas võim muudab inimest? Viktoria Saat

    Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, em...

    1h 28m
  4. #35: Teraapia vs pidu: kuidas psühhedeelikumid toimivad? Terje Toomistu ja Viljar Veede

    7 OCT

    #35: Teraapia vs pidu: kuidas psühhedeelikumid toimivad? Terje Toomistu ja Viljar Veede

    Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/ (https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/)Kuulates saad teada:* Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?* Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?* Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?* Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? * Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? * Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?* Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest. Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:50 Sissejuhatus2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn

    1h 15m
  5. #34: Psühhedeelikumid psüühikahäirete ravis│Terje Toomistu ja Viljar Veede

    20 SEPT

    #34: Psühhedeelikumid psüühikahäirete ravis│Terje Toomistu ja Viljar Veede

    Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/ (https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/)Kuulates saad teada:* Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?* Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?* Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?* Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? * Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?* Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?* Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:55 Sissejuhatus04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?

    1h 12m
  6. #33: Kuidas seksuaalharidusega väärkohtlemise vastu võidelda? Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

    27 AUG

    #33: Kuidas seksuaalharidusega väärkohtlemise vastu võidelda? Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

    Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna FrankVaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/ (https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/)Kuulates saad teada:* Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?* Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?* Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?* Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?* Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?* Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?* Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Sissejuhatus2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?1:10:22 Kokkuvõte_______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  info@lasteabi.

    1h 12m
  7. #32: Seksuaalne väärkohtlemine lapseeas. Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

    1 AUG

    #32: Seksuaalne väärkohtlemine lapseeas. Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

    Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/ (https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/)Kuulates saad teada:* Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?* Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?* Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?* Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?* Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?* Kes ja kuidas peaks sekkuma? * Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Saadet juhib Marta Pulk._______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  info@lasteabi.eeLastemaja  info@lastemaja.eeSotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid (https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskused)Hädaabi korral pöördu 112_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook (https://www.facebook.com/storiesforimpact)/

    1h 13m
  8. #31: Kuidas võib teraapiaprotsess terapeuti kahjustada?

    18 JUL

    #31: Kuidas võib teraapiaprotsess terapeuti kahjustada?

    Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?Kuulates saad teada:* Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?* Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?* Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?* Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?* Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist. (https://storiesforimpact.com/kuidas-teraapiaga-mitte-kahju-teha/) Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.Saadet juhib Marta Pulk. ____Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook (https://www.facebook.com/storiesforimpact)/ Instagram (https://www.instagram.com/mismottes.podcast/) / LinkedIn (https://www.linkedin.com/company/stories-for-impact/)otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify (https://open.spotify.com/show/65HBZpyZxidsNGhsuVAcUP?si=36aab4c2f1d042e6&nd=1) / Apple Podcast (https://www.youtube.com/@storiesforimpact/podcasts) / Youtube (https://www.youtube.com/@storiesforimpact/podcasts)

    49 min
See All (40)

Ratings & Reviews

5
out of 5
6 Ratings

About

"Mis mõttes?" on vaimsele tervisele keskenduv taskuhääling. Igas episoodis tõstatame koos valdkonna spetsialistidega olulisi ning vahel ka vastuolulisi küsimusi, et üheskoos uurida milline on eesti elanikkonna vaimne tervis täna, ning millisena tahame seda näha tulevikus. Keskendume vaimse tervise oluliste ja intrigeerivate teemade vähem kajastatud tahkudele, et tuua valdkonda kuulajale lähemale, luua selgust inimestega töötavatele inimestele ning pakkuda värskeid vaatenurki juba valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele.

Information

  • Creator
    Stories For Impact / Marta Pulk
  • Years Active
    2023 - 2024
  • Episodes
    40
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © Copyright 2023 Mis mõttes?
  • Show Website
    Mis mõttes?

You Might Also Like

To listen to explicit episodes, sign in.

Stay up to date with this show

Sign in or sign up to follow shows, save episodes and get the latest updates.
Select a country or region

Africa, Middle East, and India

Asia Pacific

Europe

Latin America and the Caribbean

The United States and Canada