Imede Hommik Telegramiga anneliroots

Teie ees on kuuekümne viies Telegram.ee hommikusaade "Imede hommik Telegramiga", mida juhib Anneli Roots. Meie tänaseks külaliseks on Evely Raudmets (aju.ee looja ning ajutervise eestvedaja), kellega koos viimati vestlesime Imede hommiku saate raames 2023 aastal, mais. Ja täna võtsime ette uue vestluse, kus keskendume hirmule ning seda väga mitmekihiliselt.
Evely kireks on aidata inimestel haarata kontroll oma aju üle. Oma töös jagab Evely praktikaid neuropsühholoogiast, neuro-teadusest ja psühhiaatriast ning lähtub põhimõttest, et jõud ei peitu teadmistes, vaid teadmiste rakendamises.
Tänases saates keskendume küsimustele:
Mis on hirm? Kõik, mis ta on. Hirm, mis hoiab meid lõksus ja ei luba meil olla meie ise.
Miks korraga ei ole võimalik tunda: armastust, tänulikkust ja hirmu? Kumb on tugevam ja jääb peale ja miks?
Kas hirm on teatud "taseme" piirihoidja?
Kas hirm ja kontroll on ustavad sõbrad?
Kas oskamatus küsida abi - on hirm?
Mis on Stop-tehnika ja miks see hea on?
Kuidas tähenduste andmine (ja nende omistamine) võib meie endi vastu töötada? Sest loob tingimuse ja sellest tingituna ka selle tingimusse kinnijäämise.
Kui hirm on pannud meid unustama, kes me oleme (ja mis on meile hea), siis kuidas naasta selle mäletamisse?
Head kuulamist!

"Armastusekuu" raames loen igapäevaselt ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?
Mineviku puhul pole oluline mitte see, mis juhtus, vaid mida juhtunuga ette võtame. Kui vaid tahame, võib kõik aidata kaasa sellele, et oleksime täna kaastundlikumad inimesed. Oluline küsimus pole kunagi see, mida me tegime eile, vaid see, mida olemesellest õppinud ja teeme täna.
Keegi ei oska tervenevat alkohoolikut paremini nõustada kui teine terveneja, kes on end kauem ravinud. Keegi ei oska leinajat paremini nõustada kui see, kes on ise leinanud. Keegi ei saa teist aidata nõuga nagu see, kes on valu omal nahal läbi elanud.
9. peatüki ja raamatu lugemise viimane osa.

"Armastusekuu" raames loen igapäevaselt ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?
Kui teame, et armastus on piiramatu ressurss, et kõikvõimalikku küllust jätkub igaühele ja et saame endale hoida üksnes seda, mida anname teistele, siis lõpetame teiste maha tegemise ja hakkame neid hoopis õnnistama.
 
Jätkame 9. peatükiga "Taevariik".

"Armastusekuu" raames loen igapäevaselt ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?
"Kursus imetegudes" kinnitab: "Armastus ootab vastuvõttu, mitte õiget aega." Taevariik ootab üksnes meie valmidust. See pole miski, mida kogeda hiljem. "Hiljem" on lihtsalt mõte. "Olge julged", ütles Jeesus, "sest mina olen maailma ära võitnud". Jeesus mõistis ja meilgi on võimalus mõista, et maailmal pole Jumala väe üle mingit võimu. Maailma võim pole tõeline. See on ainult illusioon. Jumal lõi armastuse ainsaks tõelisuseks ja ainsaks võimuks. Ja nii see jääb.
Alustame 9. peatükiga "Taevariik".

"Armastusekuu" raames loen igapäevaselt ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?
Ükskord tuleb aeg, mil ka meie praegune surmanägemus paistab sama veider, võhiklik ja vanamoeline. Vaim ei sure, kui sureb keha. Füüsiline surm on nagu ülikonna seljast võtmine. Egole on tõeline üksnes see, mida on võimalik füüsiliselt tajuda. Füüsiline kehastumine on nagu koolitund, kuhu hinged tulevad õppima. Üksnes ego jultumus paneb meid uskuma, et seda, mida pole võimalik füüsiliselt tajuda, pole olemas.
Elu on nagu raamat, mis ei saa kunagi otsa. Peatükid lõpevad, aga raamat mitte. Iga kehastumise lõpp on nagu iga peatüki lõpp, mis paneb mingil tasandil aluse järgmisele peatükile. 
8. peatüki viimane osa.

"Armastusekuu" raames loen igapäevaselt ette peatükke raamatust "Tagasi armastuse juurde", mille autoriks on Marianne Williamson, sest millest muust armastuse kuul sügavamalt mõtiskleda kui mitte armastusest?
"Kui samastad end kehaga, koged alati depressiooni," ütleb "Kursus". Samasugust ärevust tekitab ka teise inimese samastamine tema kehaga. Üks viis, kuidas kehaga depressiooni põhjustatakse, on armastuseta seks. Sugutungist saab lõuend, millele külvame oma armastust või kanname üle oma hirmu. Kui seksi ajendab Püha Vaim, suurendab see lähendust. Kui seda ajendab ego, asendab see lähedust. Püha Vaim tarvitab seksi meie tervendamiseks. Ego meile liiga tegemiseks. Mõnikord loodame, et seks teise inimesega tugevdab meie sidet, aga tuleb välja, et see tekitab hoopis senisest suuremaid pettekujutlusi ja ärevust. Seks ühendab meid teisega alles siis, kui see väljendab tõelist, armastusest lähtuvat vaimset osadust. Siis on see püha tegevus.
Jätkame 8.peatükiga "Keha".