Olukorrast ajakirjanduses Kuku Raadio

Täna on Rein Langi õnnepäev: oleme ühes paadis lingvist Koškiniga, kes leiab igast sõnast kolm tähte, millest moodustada roppu sõna. Nüüd hakkavad suures enesesalgamises laevu ja lasteaedu ümber nimetama ka eesti rahva paremad pojad, et mitte meie võõrkeelseid vendi šokeerida. Milleks selline enesesalgamine, küsivad vanamehed.

Seejärel vaagime oma lemmikteemat ERRi. Möödunud nädalal leidis Postimehe veergudel aset kukepoks ERRi nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe vahel. Roose sõnul pole nõukogu asi, mida ringhääling oma rahaga eetrisse paiskab. Seepeale teeme ettepaneku moodustada Rein Veidemanni nimeline toetusfond, mis aitaks rahvusringhäälingu eetrisse lobida ka kultuurilisemalt kaalukamat programmi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt otsivad tikutulega agentuuri, mis tahab ERR-le jalgpalli ülekandeõigusi müüa, aga kellega jalgpalliliidul kontakte pole ega kavatseta neid ka luua. Kuna need otsingud palju aega ei võta, siis jääb ehk aega ka otsida vastust sellele, kas ajakirjandus peaks või vähemalt võiks kõiki arvamusi kajastada. Ja kuidas teha vahet arvamusel ja relval. Mis on Brüsseli veepomm ja millega soovitab Meelis Oidsalu meil ikkagi ära harjuda.

Uskumatu, kuid tõsi: vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad täna, kuivõrd imeliselt multikultuurset ja internatsionaal-emotsionaalset elamust pakkus neile Eurovisioni lauluvõistlus. Räägime avameelselt, kuidas me elasime kaasa seda suursündmust kajastama lähetatud ajakirjanikulaadsete toodete pettumustele ja juubeldamisele, ning arutleme, millisena näeme lauluvõistluse tulevikku Eesti avalikõiguslikus eetris. Kui poleks hokit, jalgpalli ja laskesuusatamist, võiks habemega naist ETV ekraanil kogu aeg näidata, arvavad eksperdid, ning isegi Lauri Vahtre kipub nendega nõustuma.

Aga plaanime rääkida ka meedia ja suhtekorralduse suurpealetungist ning reklaamituru viimaste aastate arengutest. Ning loomulikult ei saa mööda pardijahi teemast, sest valimiste eel lennutatakse avalikku ruumi rohkelt sulelisi skandaale, mille ainus eesmärk on endale tähelepanu tõmmata.

Kuidas pöörata tööliste, talupoegade ja nepmanite laiad massid maksude tõstmise usku? Vanamehed viinavabriku kõrvalt tudeerivad sedapuhku kultuuriministeeriumis valminud plaani teha rahvusringhäälingust maksutõusu propagandamasin. Meie koht rahvusvahelises ajakirjandusvabaduse pingereas on paranenud. Järelikult on, mida maha mängida. Või on see üks ületähtsustatud edekabel, mida saab kasutada oma väikese asja ajamiseks. Sellest ja ehk muustki pajatavad Rein Lang ja Väino Koorberg saates "Olukorrat ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Rein Lang ja Väino Koorberg üritavad sedapuhku rääkida ka ajakirjandusest, muidugi juhul, teiste pakiliste teemade kõrvalt aega üle jääb. Kas teie teate, kui palju on kaks triljonit? Meie teame: ühe Google’i. Kas me üldse teame, kui suured on suured platvormid nagu Google või Facebook Eesti turul? Ja kui teame, mis selle teadmisega siis peale hakata? Kas riik peab hoolitsema oma ettevõtjate eest korraga või ükshaaval? Mis maksab ajakirjanikule tema nimi: kas seda peab häbenema ja kas seda võib varjata? Sekka ka natuke vaigistamise ja vaikseks jäämise juttu.

Igal sammul kostub hüüatusi, et meie liitlastele pole vene oht kohale jõudnud. Aga kas meile on jõudnud kohale, et raha põle. Või on inimloomusele ja seega ka ajakirjandusele omane, et tõsiasju, mis tekitavad ebameeldivusi, ei taheta teadvustada? Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sel korral veel ka kõikvõimalikke silte eeskirjade ja kodukordadega, mis on asunud täitma avalike kohtade seinu. Kas see on protsendikunst või hullus. Ja mis ikka on tsensuur ja kuidas seda süüakse?