Kes me oleme? Kust me tuleme‪?‬ Postimees podcast Raadio

Jaak Aru: „Üks suurimaid saladusi fennougristikas, meie sugulasrahvaste ajaloos on see, miks siis liiguti ikkagi nii kaugele põhja. Kus on küll igavest valgust, kuid kus on ka meeletult külm ja pime. See on väga erinev, kuidas me geneetiliselt tajume sooja ja külma – mul on perekonnas kaks liiget kes naudivad talisuplemist ja kaks kes kaldal külmetavad.
Tõenäoliselt olid vaimsel tasandil tähed see tõmme, mis soome-ugri rahvaid ja kõiki neid teisi rahvaid põhja poole liigutas. Kui vaadata tähti ja kuulata muusikat, siis võib-olla saabki kõigest paremini aru.“

Lisaks inimliku väljanägemise kujunemisele evolutsiooni käigus, tuleb uurida ka mismoodi võis töötada kunagiste inimeste mõistus. Loomadega võrreldes jätava inimesed endast maha teistsuguseid jälgi: nad kasutavad tööriistu ja tuld, tegutsevad plaanipäraselt. Jälgede järgi saame tuletada, mis inimese ja inimese eellase peas. Inimkona ajalugu näitab, et igasuguse tegevuse aluseks on meil peas tekkinud plaan.

Arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska jätkab meie esiajaloo selgitamist hõlmates selle korral aega 3900 a eKr kuni 1500 a eKr.

Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaarel on külas Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu, et lähemalt tutvustada inimeste geneetilist varieeruvust. Kuidas aitab geneetilise varieeruvuse uurimine kaasa rahvastiku demograafia ja sugulassuhete uurimisele? Millisesse aega on võimalik tagasi viia tänast Eesti-sisest geneetilist struktuuri? Kes on eestlastele geneetiliselt lähedamad, soomlased või lätlased?

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla arheoloogi, Eesti Teaduste Akadeemia liikme Valter Langi, et heita valgust eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloosse. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast.

Inimkonna kujunemise uurimisse on tänuväärselt panustamas geneetika, mille abil on võimalik saada selliseid teadmisi, millest veel mõnikümmend aastat tagasi poleks isegi osanud unistada. Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi, et süüvida avastustesse ja järeldustesse, mida geneetika lubab inimkonna ajaloo kohta teha.