Olukorrast digiriigis Delfi Meedia

Eesti on tuntud oma eduka ja innovaatilise e-riigi poolest, mille üheks alustalaks on elektrooniline identiteet (eID). Elektrooniline identiteet võimaldab igapäevaselt turvalist ja mugavat digitaalset tuvastamist, olles aluseks paljudele e-teenustele, mida me igapäevaselt kasutame. Aga mis täpselt teeb Eesti eID-süsteemi nii eriliseks ja millisest suunast puhuvad tuleviku tuuled?

Hiljuti Google’i poolt tellitud uuringust selgus, et generatiivse tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt võib kümne aasta pärast suurendada Eesti aastast sisemajanduse kogutoodangut 3 miljardi euro võrra. Kas selline plaan on reaalsuses teostatav ning milliseid samme tuleks selleks astuda, räägib seekordses episoodis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi andmete juht Ott Velsberg.

Ega ilmaasjata levi arusaam, et andmeid võib mõista kui tänapäeva ajastu kulda. Kuigi Eestis on selle arusaama valguses juba suuri tegusid tehtud, annab nii riigisektoril kui ka eraettevõtetel veel palju edasi areneda. Andmemajanduse olukorrast, väljakutsetest ja tulevikusammudest on seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ tulnud stuudiosse rääkima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast Kuldar Aas ning Kaarel Sepp.

9. juunil valib Euroopa endale uue parlamendi. Eestis on võimalik oma hääl anda, juba 2005. aastast alates, ka elektrooniliselt. Selgitamaks, miks saab e-hääletamist usaldada, kui mitu kontrollkihti on süsteemil peal ja millal võiksime saada valida oma mobiiltelefonide kaudu, on stuudios RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) valimiste valdkonna juht Alo Einla ja Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, kuhu kuuluvad muu hulgas innovatsioonid, nagu e-kviitungid, e-arved, andmepõhine aruandlus ja palju muud. Kuigi Eesti on hästi tuntud oma arenenud digiriigi poolest, on kohalikel ettevõtetel reaalajamajanduse vallas veel arenguruumi, leiavad seekordses saates külalised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonnast.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) on käsil suured arengud, kui sealsed teenused on kolimas automatiseerimisprogrammi Infra 3 peale. Kuna SMIT pakub infosüsteemide arendust ja haldust muu hulgas elupääste eest vastutavatele asutustele (PPA, Päästeamet ja Häirekeskus), on tegu olulise muutusega mitmes elutähtsas valdkonnas. Kas ja kuidas ka tavainimene seda muutust tajub, selgitavad seekordses saates SMIT-i valdkonna arhitekt Siim Vene ja valdkonna peaarhitekt Mart Järvi.