Iga naine on lugu

Delfi Meedia
Iga naine on lugu

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ uurib saatejuht Ingrid Peek erinevate inspireerivate naiste elu, ilmavaadet ja lugusid.

  1. 15 THG 11

    Ämmaemand Ingrid Kaoküla: kõige paremini sünnitab kõige julgem lahtilaskja, kes oskab lõdvestuda, mitte kõige kõvem punnitaja

    Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas.Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama.Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast.

    2 giờ 6 phút
  2. 8 THG 11

    Evelin Võigemast: kultuur viib meid maailmakaardile ja teeb meid suuremaks

    Evelin Võigemast on näitleja. Ta on lõpetanud Tallinna Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu. Ta töötab Linnateatris, aga on mänginud külalisnäitlejana ka Estonias, Vanemuises, Vaba Laval, Von Krahlis ja Kinoteatris, Vanalinnastuudios, Nukuteatris. Evelini näitlejameisterlikkust oleme lisaks arvukatele teatrietendustele saanud nautida ka paljudes filmides, näiteks „Stiilipidu“, „Deemonid“, „Supilinna Salaselts“, “Minu näoga onu”, “Keti lõpp”, „Tagurpidi torn“ ning mitmetes telesarjades: „Õnne 13“, „Tuulepealne maa“, „Pank“, “Mis juhtus Otto Mülleriga”, “Elu võimalikkusest maal“, „Papsid“, „ALO“ jt. Ta on dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonifilmides, millest tuntuimad on Lotte ja Elastiknaine “Imelistes”.Evelin Võigemasti näitlejatööd on tunnustatud arvukate auhindadega: mitmed erinevad näitlejapreemiad, publikupreemiad, Kultuurkapitali preemiad, Eesti Teatriliidu auhind, Kroonika Aasta meelelahutaja tiitel, kolleegipreemiad, Eesti Filmi- ja Teleauhind jpt.Evelin on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes, ta armastab liikuda ja olla laval ning naudib aplausi.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Evelin Võigemastiga juttu näitlemisest teatris ja filmis ning kodumaise publiku käitumisest, rolli loomisest ja andekusest, kultuuri väärtustamisest, polariseerumisest ja ühisosa leidmise vajalikkusest, empaatiast ja päris elust, kaunist küpsemisest ja paljust muust huvitavast.

    1 giờ 41 phút
  3. 1 THG 11

    Mari-Liis Rüütsalu: mugavustsoonis lilledel hõljudes arengut ei toimu

    Mari-Liis Rüütsalu on Ekspress Grupi juhatuse esimees. Ta on õppinud majandust ja täiendanud end jooksvalt meedia, avalike suhete ja juhtimise vallas. Mari-Liis alustas oma tõsisemat karjääri Estravelis, kus ta töötas kokku pea 15 aastat. Alustades projektijuhi ametist ning lõpetades juhtides turunduse- ja tootevaldkonda. Siis suundus ta täiesti pea ees meediasse. Esmalt puhtalt online-uudisteportaali Delfi tegevjuhina. Seejärel liitis ta kaks ettevõtetet – toonase Eesti Ajalehed ja Delfi, millest sai kokku Ekspress Meedia. 2017. aastal sai Mari-Liis kutse asuda juhtima Ekspress Gruppi, kus ta on nüüdseks töötanud seitse aastat. Peamiseks tööks on meediakontserni kasvustrateegia loomine, laienemine ja olemasolevate ettevõtete valitsemine. Selle aja jooksul on läbitud erinevaid aegu, ettevõtteid konsolideerides, neid müües ja ostes. Peamiseks strateegiaks on olnud meedia ja ajakirjanduse digitaliseerimine, milles Eesti on kindlasti üks maailma tublimaid.Mari-Liis on kahe poja ema ja oma abikaasaga on koos oldud juba 25 aastat. Tema suureks kireks on (rahva)sport: ta armastab joosta, suusatada, jõutrenni teha ja golfi toksida. Vabal ajal meeldib Mari-Liisile kokata, reisida ja vandele asjadele uus ja elus elu luua.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tippjuhi töökogemusest ja muutuvast meediamaastikust, ajakirjandusest kui pidepunktist ja sõnavabadusest, väärtusbaasist elus ja töös, kokkamisest ja sportimisest ning oskusest olla rahul enda ja eluga.

    2 giờ 5 phút
  4. 25 THG 10

    Helena Väljaste: tähelepanu on meie supervõime

    Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja paljudel teistel  vaimse tervisega seotud koolitustel. Täna pakub ta oma 15-aastaseid kogemusi teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest konsultatsioonidel ja retriitidel, koolitab riigiasutusi ja ettevõtteid ning juhendab erinevaid kursuseid. Olles sertifitseeritud teadveloleku õpetaja täiendab ta end selles vallas pidevalt ning panustab aktiivselt selle populariseerimisse ja kvaliteeti Eestis. Ta on Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) asutajaliige ning MTÜ Vaikuseminutid liige.Helena on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes ning naudib pikki jalutuskäike, meelerahu praktikaid, joogat ning oma psühholoogitöös suure huvi ja uudishimuga inimeseks olemise uurimist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.

    1 giờ 47 phút
  5. 11 THG 10

    Tiina Lokk kultuuridiplomaatiast: kui riigid ei saa enam suheldud, siis kultuuritegijad loovad sillad

    Tiina Lokk-Tramberg on Pimedate Ööde Filmifestivali direktor, Eesti filmindustegelane ja -õppejõud. Ta õppis Moskvas Rahvusvahelises Filmiinstituudis filmiteooriat ja -kriitikat. Filmimaailmas on ta töötanud paljudel ametikohtadel, alustades filmilevi- ja reklaamifirmast Meedium, seejärel Tallinnfilmi stuudios käsikirjatoimetaja ja kunstinõukogu aseesimehena, ta on olnud peatoimetaja filmiajakirjadele Multimedia ning Pilt ja Sõna, loonud filmilettevõtted FilmiMAX ja Marvofilm, tema peetud ametipostide sekka kuuluvad ka hankejuht ja -konsultant, filmikriitik, režissöör, käsikirjadoktor, nõustaja ja palju muud. Pimedate Ööde Filmifestival startis 1997. aastal Tiina Loki initsiatiivil ning ta on olnud 28 aastat PÖFFi festivali direktor, programmijuht ja juhatuse liige. Alates 2014. aastast kuulub PÖFF A-kategooria festivalide hulka (nagu näiteks Veneetsia, Cannes’i ja Berliini filmifestivalid). Oma teadmisi filmivaldkonnast jagas ta veerand sajandit ka õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Kunstiakadeemias ning Balti Filmi- ja Meediakoolis – viimases valiti ta 2012. aastal filmikunsti professoriks ning ta oli BFMi algaastatel üks filmikunsti õppekava aluste väljatöötajatest. Alates 1992. aastast on ta olnud Berliini ja Cannes’i rahvusvaheliste filmifestivalide erikorrespondent, ta on ka Euroopa Filmiakadeemia liige. Tema tööd filmivaldkonna edendamisel on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Välisministeeriumi kultuuripreemiaga, Eesti Kultuurkapitali preemiaga, 2020. aastal riikliku kultuuri aastapreemiaga ning Postimehe kultuuriveduri auhinnaga. Aastatel 2012–2015 oli ta XII Riigikogu liige. Ta on kahe tütre ema ja õnnelik vanaema ning naudib võimalusel vaba aega perega ja oma maakodus.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu filmimaailmast ja kultuuri ellujäämisest, A-klassi festivali tähendusest Eesti riigile ja kultuuridiplomaatiast, läbipõlemisest ja usaldusest, meeskondade juhtimisest ja inimsuhetest, lastest ja tervisest ning südamelutikatest ja paljust muust huvitavast.

    2 giờ 21 phút
  6. 4 THG 10

    Anni Arro sügislemmikud – särtsakas kõrvitsasupp ja Tarte Tatin õunakook

    Anni Arro on kokaraamatute autor ja kokk. Ta alustas oma kokandusalast teekonda Itaaliast Iesi linnast, kus õppis Slow Food Cooking School’is itaalia köögi põhitõdesid. Tema sulest on ilmunud üheksa kokaraamatut: „Saiad, pirukad, suupisted“, „Haapsalu kohvikuid ja retsepte“, kaks osa sarjast „Sepamaa talu köök“, „Itaalias, Pelgurannas ja Sepamaal“, „Toidupäevik“, „Parimad palad“, lastele „Roosamanna ja banaanismuuti ehl lapsepõlvetoidud siis ja praegu“ ning viimati 2023. aastal „​Läbi Lillede. Vanaemast inspireeritud retseptid“. Anni on osalenud kodumaise kohvikukultuuri arendamises: Haapsalus asuv Müüriääre kohvik on saanud temalt abi kontseptsiooni ja kujunduse osas, Haapsalus oli ka Epp Maria Galerii kohvik, Tallinnast mäletame tema loodud poulaarseid kohvikuid Kukeke ja Komeet. Ta on osalenud ka Bocuse d'Or Eesti 2023 maitsežüriis. Televaatajale on Anni Arro tuttav kokandussaatest „Meie annid“ ja „Terevisiooni“ kokandusnurgast.Anni on abielus ja kahe lapse ema ning jagab oma aega maakodu ja Tallinna kodu vahel. Pealinnas on tal oma Stuudioköök, kus ta korraldab õhtusööke ja kooskokkamisi, et oma loodud toiduelamusi teistega jagada. Kõige hingelähedasemaks kokandusalaseks väljundiks on tema jaoks siiski jäänud kokaraamatute kirjutamine ning oma aias Sepamaa talus Pärnumaal köögiviljade kasvatamine ning nendega kokkamine. Anni usub, et hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ jagab Anni Arro oma mõtteid toidukultuurist ja kokkamisest, söögist ja kvaliteetsest toorainest, juttu tuleb ka lastest ja nende kasvatamisest, kodust ja pereelust, näpud mullas aiamaal toimetamisest, armastusest ja elu põhiväärtustest ning paljust muust huvitavast.

    1 giờ 41 phút
  7. 27 THG 9

    Birgit Kermes: probleemid on tegelikult ka lahendused

    Birgit Kermes on koolitaja ja kommunikatsioonijuht. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja  kommunikatsiooni osakonnas avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal. Koolitajana, treenerina ja konsultandina on ta töötanud alates ülikooli kolmandast kursusest, on andnud kommunikatsioonikoolitusi, konsulteerinud erakliente, lahendanud kriise või treeninud inimesi selgelt oma sõnumeid edastama. Samuti on ta tegutsenud kommunikatsiooniõppejõuna erinevates õppeasutustes. Ta on ka coach, superviisor, neurolingvistilise programmeerimise meistertreener ning täiendanud end väga paljudes muudes teemades.Ta on kommunikatsioonijuhtimist ja turundustööd ning meeskondade vedamist teinud nii avalikus sektoris (EAS, Päästeamet, Põha-Eesti Verekeskus) kui ka erasektoris (rahvusvaheline kaubandus, Eesti Pandipakend). Birgiti jaoks on alati oluline olnud ka keskkonnateadlikkus ja loodushoid: ta oli aastal 2008 Teeme Ära põhituumikus logisikaplaani juht, aastal 2018 Suure maailmakoristuspäeva Let’s Do It World põhitiimis action-tiimide liider, vabatahtlike eestvedaja ja staabijuht. Seejärel panustas ta üle kahe aasta Rohetiigri koostööplatvormi arendamisse, kus oli üksikisiku strateegilise suuna eestvedaja. Ühiskondlikusse töösse on ta investeerinud ligi 15 aastat oma elust palgatöö kõrvalt või vahel ka põhitööna. Huumoril on Birgiti elus oluline roll: koos Point Productions tiimiga on ta kirjutanud stand-up tekste Tõnis Niinemetsale, Kristjan Lüüsile, Jan Uuspõllule, Ott Sepale ja paljude teiste esinemiste jaoks. Ta on EFTA auhindadega pärjatud teleseriaali „ALO“ esimesel hooajal platsil olnud produtsendina ja olnud ka seriaali idee õhku viskajaks. Äsja tuli ta välja oma haridusliku meelelahutusetteastega „Dead End Talk“, mis räägib kuidas me igapäevaselt teeme oma parima, kuid sellele vaatamata satume mingil hetkel tupikusse. Ta on kahe lapse ema ning naudib pidevat enesetäiendmist, lugemist ja õppimist, inimestega tegelemist.Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tupikutest väljatulemisest ja julgelt oma teed käimisest, hirmude ületamisest, kommunikatsioonist ja tänapäevasest juhtimisest, kaosemomendist loomisest ja probleemide lahendamisest, Eesti riigi uue narratiivi otsingutest, huumori olulisusest, neurolingvistilisest programmeerimisest, loodusest ja paljust muust huvitavast.

    1 giờ 43 phút

Giới Thiệu

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ uurib saatejuht Ingrid Peek erinevate inspireerivate naiste elu, ilmavaadet ja lugusid.

Có Thể Bạn Cũng Thích

Bạn cần đăng nhập để nghe các tập có chứa nội dung thô tục.

Luôn cập nhật thông tin về chương trình này

Đăng nhập hoặc đăng ký để theo dõi các chương trình, lưu các tập và nhận những thông tin cập nhật mới nhất.

Chọn quốc gia hoặc vùng

Châu Phi, Trung Đông và Ấn Độ

Châu Á Thái Bình Dương

Châu Âu

Châu Mỹ Latinh và Caribê

Hoa Kỳ và Canada