8 Min.

Bhumi Charitham Questions Never Asked - Stories Never Heard - YTY Podcast

    • Wissenschaft

p.p1 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000}
p.p2 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000; min-height: 14.0px}
span.s1 {font-kerning: none}



Bhumi Charitra



Mana bhumi eppudu form ayyindi. asalu ela forme ayyindi? asalu enduku form ayyindi? ivanni ee roju mana podcast lo telusukundaam



mana bhumi daadaapuga 4.5 billion years ante 450 kotla samvatsarala kritham form ayindi.



mana bhumi vayasu, mana bramhandam vayasulo moodo vanthu. ante 1/3rd 



puttina roju deggira nundi ippatiki mana bhumi lo chalane maarpu vachindi. paiga manchi maarpule anukovali. so mana bhumi good boy/girl anamata.



mana bhumi solar nebula lonchi form ayyindi - accretion ane process lo. accretion ante accumulation anamata. pogu cheyatam. oka layer meeda inkoka layer form avvadam laaga.



volcanos - agni parvatalu ninchi vachina poga, mana atmosphere  - vaatavaranam ga form ayyindi. vachina poga lonchi neeru melliga bhumi meeda varsham laaga padindi. kani mana vaatavaranam lo oxygen ledu aa time lo.



Mana bhumi meeda aa time lo manushulu brathike avakasam elag ledu. continuous ga meteors ninchi, vere pedda pedda raallu bhumi meeda padataa undevi. ilanti oka collision lo ne mana chandrudu form ayyadu telusa?



melli ga bhumi challarindi, mana bhumi meeda neellu pravahinche avakasam yerpadindi



350 kotla samvatsarala kritam modati jeevi puttindi, ala melli melli ga chetlu manushulu puttaaru. ivalla manam daani gurinchi matlaadukuntunnam.



ee process lo modati angam chandrudi formation. aa mundara events ni date cheyadam konchem kastham avtundi. endukante, aa mundaranta mana bhumi oka mandutunna golam laantidi, radioactive isotoping cheyadaniki manaki avakasam ledu. emi evidence dorakadu. kotta techniwues vache daaka, manaki intha varaku ne telusu.



chandrudu ela puttaadu anedi chala rojulu mystery ga ne undindi. bhumi chuttu unna debris antha melliga chandrudi laaga form ayyindi annadi modati hypothesis



chandrudu vere ekkado putti, melliga bhumi deggara vachi cheraadu anndi inkoka hypothesis.



Kaani chandrudu spin, mana spin okate undi - so bhumi ninche putti undaali



kaani chandrudi iron core chaala chinnadi and daani relative density kuda takkuva - so inkekkado putti mana deggariki vachi undali



vere solar systems lo ilanti collisions chala common, so chandrudu vachi mana deggira putti undali.



Kaani chandrudi meeda okka chukka neeru kuda ledu. frozen form lo kuda - So ekkado putti ikkada mana deggira vachi undali



so ila rakarakala speculations tho godavalu paddaaru.



ee time lo Dr Wilian K Hartman oka hypothesis velikki loki techadu. rendu Mars size planets collide ayyi, oka moon oka earth form ayyi undachu ani. 



Kaani idi nammadaaniki evaru ready ga leru aa samayam lo. ee theory ela disprove cheyali anna uthsaaham lo tayaru chesina theoretical models entha accurate ga undinayi ante, William Hartman hypothesize chesindi nijame ayyunddachu anedi rujuvu ayyindi.



Paiga, moon landing chesi venakki vachina astronauts, moon samples techaaru. 



chandrudu samples analyze cheyaga, oxygen isotopes evaithe chandrudi meeda unnayo, vaatiki bhumi vaatiki theda ledu. so ila confirm ayyindi chandrudi formation.



Paiga chandrudiki bhumi ki jarigina collision entha head on collision ante, bhumi motham chittu chitthu avvalsindi. Kaani adi ade roopam lo undadame kaakunda, aa rendava prapanchaanni lopalaki mingesindi. 



ee minge process lo, mana bhumi surface antha magma - ante silaa dravam neella laaga paarindi. 



Ee process taravata, oka boring time anamata. Late Heavy bombardment antaru. anni chinna chinna raalu oka 30 kotla samvatssaralu vachi bhumi ki guddhukuntu undevi. mana bhumi ke kaadu, mana solar system lo unna anni planets/grahala ki 



Anni grahalu mana suryudi chuttu ippatiki kaana chaala deggariga tirugutu undevi. 



Planetary resonance ane event lo, jupiter and saturn every revolution appu

p.p1 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000}
p.p2 {margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px; font: 12.0px 'Helvetica Neue'; -webkit-text-stroke: #000000; min-height: 14.0px}
span.s1 {font-kerning: none}



Bhumi Charitra



Mana bhumi eppudu form ayyindi. asalu ela forme ayyindi? asalu enduku form ayyindi? ivanni ee roju mana podcast lo telusukundaam



mana bhumi daadaapuga 4.5 billion years ante 450 kotla samvatsarala kritham form ayindi.



mana bhumi vayasu, mana bramhandam vayasulo moodo vanthu. ante 1/3rd 



puttina roju deggira nundi ippatiki mana bhumi lo chalane maarpu vachindi. paiga manchi maarpule anukovali. so mana bhumi good boy/girl anamata.



mana bhumi solar nebula lonchi form ayyindi - accretion ane process lo. accretion ante accumulation anamata. pogu cheyatam. oka layer meeda inkoka layer form avvadam laaga.



volcanos - agni parvatalu ninchi vachina poga, mana atmosphere  - vaatavaranam ga form ayyindi. vachina poga lonchi neeru melliga bhumi meeda varsham laaga padindi. kani mana vaatavaranam lo oxygen ledu aa time lo.



Mana bhumi meeda aa time lo manushulu brathike avakasam elag ledu. continuous ga meteors ninchi, vere pedda pedda raallu bhumi meeda padataa undevi. ilanti oka collision lo ne mana chandrudu form ayyadu telusa?



melli ga bhumi challarindi, mana bhumi meeda neellu pravahinche avakasam yerpadindi



350 kotla samvatsarala kritam modati jeevi puttindi, ala melli melli ga chetlu manushulu puttaaru. ivalla manam daani gurinchi matlaadukuntunnam.



ee process lo modati angam chandrudi formation. aa mundara events ni date cheyadam konchem kastham avtundi. endukante, aa mundaranta mana bhumi oka mandutunna golam laantidi, radioactive isotoping cheyadaniki manaki avakasam ledu. emi evidence dorakadu. kotta techniwues vache daaka, manaki intha varaku ne telusu.



chandrudu ela puttaadu anedi chala rojulu mystery ga ne undindi. bhumi chuttu unna debris antha melliga chandrudi laaga form ayyindi annadi modati hypothesis



chandrudu vere ekkado putti, melliga bhumi deggara vachi cheraadu anndi inkoka hypothesis.



Kaani chandrudu spin, mana spin okate undi - so bhumi ninche putti undaali



kaani chandrudi iron core chaala chinnadi and daani relative density kuda takkuva - so inkekkado putti mana deggariki vachi undali



vere solar systems lo ilanti collisions chala common, so chandrudu vachi mana deggira putti undali.



Kaani chandrudi meeda okka chukka neeru kuda ledu. frozen form lo kuda - So ekkado putti ikkada mana deggira vachi undali



so ila rakarakala speculations tho godavalu paddaaru.



ee time lo Dr Wilian K Hartman oka hypothesis velikki loki techadu. rendu Mars size planets collide ayyi, oka moon oka earth form ayyi undachu ani. 



Kaani idi nammadaaniki evaru ready ga leru aa samayam lo. ee theory ela disprove cheyali anna uthsaaham lo tayaru chesina theoretical models entha accurate ga undinayi ante, William Hartman hypothesize chesindi nijame ayyunddachu anedi rujuvu ayyindi.



Paiga, moon landing chesi venakki vachina astronauts, moon samples techaaru. 



chandrudu samples analyze cheyaga, oxygen isotopes evaithe chandrudi meeda unnayo, vaatiki bhumi vaatiki theda ledu. so ila confirm ayyindi chandrudi formation.



Paiga chandrudiki bhumi ki jarigina collision entha head on collision ante, bhumi motham chittu chitthu avvalsindi. Kaani adi ade roopam lo undadame kaakunda, aa rendava prapanchaanni lopalaki mingesindi. 



ee minge process lo, mana bhumi surface antha magma - ante silaa dravam neella laaga paarindi. 



Ee process taravata, oka boring time anamata. Late Heavy bombardment antaru. anni chinna chinna raalu oka 30 kotla samvatssaralu vachi bhumi ki guddhukuntu undevi. mana bhumi ke kaadu, mana solar system lo unna anni planets/grahala ki 



Anni grahalu mana suryudi chuttu ippatiki kaana chaala deggariga tirugutu undevi. 



Planetary resonance ane event lo, jupiter and saturn every revolution appu

8 Min.

Top‑Podcasts in Wissenschaft

Aha! Zehn Minuten Alltags-Wissen
WELT
Quarks Daily
Quarks
Das Wissen | SWR
SWR
KI verstehen
Deutschlandfunk
Sternengeschichten
Florian Freistetter
radioWissen
Bayerischer Rundfunk