ENNtsüklopeedia Kuku Raadio

Sel laupäeval kuulete piisavalt palju kitarrimuusikat ning lugusid kuulsustest, kes seda kaunikõlalist pilli mänginud on. Neist ühe – Chet Atkinsi sünnist möödub kohepea sada aastat. Kitarri eellast kitaarat sõrmitseti tänase Iraani aladel juba siis, kui Jeesus Kristus oli alles väike poiss. Enn Eesmaa muusikavalik sisaldab kitarrile loodud klassikalist, džässi – ning popmuusikat. Esinejate hulgas on Francisco Torrega, Django Reinhardt, Chet Atkins, George Harrison ja Jimy Hendrix, kes peamiselt mängisid Fenderi, Gibsoni ja Zemaitise kitarridel.

Seekordne teabetund on maailmakuulsast iiri kirjanikust James Joyce’st ja ta raamatuist. Teda peetakse üheks tänapäeva inglise keelset kirjandust kõige rohkem mõjutanud autoriks. Teistesse keeltesse on Joyce’i teoseid suhteliselt vähe tõlgitud. Põhjuseks autori omapäraselt rafineeritud keelekasutus, mis paljudelt inglasteltki nõuab tavalisest suuremat keskendumist. Eesti tõlkekirjandusse on Paul – Eerik Rummo äsja andnud olulise panuse. Ta eestindas James Joyce’i suurromaani „Ulysses“. Enn Eesmaa saates kõlavad lisaks James Joyce’i elu ja loomingut tutvustavatele kommentaaridele ka kirjaniku tekstidele kirjutatud laulud.

Seekordses teabetunnis tähistame selle kevade suurjuubilari Ivo Linna sünnipäeva. Tema lauljakarjääri pikkus on erakordne, kuid Ivo Linna puhul on kvaliteet kvantiteedist olulisem. Paljud heliloojad on uusi laule kirjutanud just Ivo Linnat kõrvas pidades. Aastate jooksul on ta viljakat koostööd teinud mitme ansambli ning orkestriga. Ivo Linna on edukalt esinenud nii televisiooni-, kui kinoekraanil. Ning, mis erakordselt oluline - Ivo Linnast on saanud Eesti taasiseseisvumise üks sümbolkujusid. Enn Eesmaa saates kõlavad juubilari eri aegadel välja öeldud mõtted ja seisukohad ning laulud, mis paljudele meist mõndagi olulist tähendavad.

Seekordses saates meenutab Enn Eesmaa ühe kuulsa laulu kombel miks üks aasta loeb. Kõik mis toimus ning kes aastal 1924 sündisid on jõudnud sajandi tähiseni. Inimkonnale oli see suhtelisel hea ja rahulik aasta. Esimese maailmasõja katastroofist hakati üsna kiiresti toibuma, toimusid kahed olümpiamängud ning sporditaevasse tõusis esimene suurnimi Soomest Paavo Nurmi. Eestis alustas tööd osaühisus Raadio Ringhääling, Pääsküla - Tallinna liinil hakkasid sõitma elektrirongid. ENNtsüklopeedia muusikavalikus kuulete teoseid ja laule, mis kirjutati aastal 1924.

Väikest kasvu kuninganna Victoria tõestas taas kord, et selle maa ja rahva suuremad liidrid on olnud naised. Lisaks temale suutsid ka Elizabeth I ja Elizabeth II palju rohkem korda saata, kui enamus kuningaist. Victoria aeg oli Suurbritannia jaoks erakordselt edukas. Kuningriigi tähtsus ja tähendus polnud kunagi olnud nii suur, kui üheksateistkümnendal sajandil. ENNtsüklopeedia saatetunnis kuulete kommentaare kuninganna Victoria eraelu ning tema poliitikuid suunava tegevuse kohta. Ajapikku kuninganna võimalused Suurbritannia jaoks olulisi otsuseid mõjutada vähenesid. Enn Eesmaa muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saatetunni peateemaga.

Beethovenile pühendatud teises saates kuulete kommentaare geeniuse elu kohta ning Eestist pärit inimestega seotud muusika saamislugudest. Juttu tuleb Beethoveni ainsast ooperist „Fidelio“ ning äsja kahesaja aastaseks saanud 9. sümfooniast. Enn Eesmaa toob kuulajaini teiste muusikasuuruste arvamused Beethovenist. Robert Schumann imetles Bachi muusika sügavusi ja Mozarti oopuste kõrgusi. Beethoveni loomingus kuulis Schumann nii kõrgusi, kui sügavusi. Temagi lootis, et Beethoveni muusikat kuulatakse ka mõnesaja aasta pärast, võimalik, et igavesti.