Päevakord Delfi Meedia

Tsahkna käis Gruusias. McDonalds hakkas eestikeelseks. Kuidas kärbitakse? Valusalt! (Ennustame riigikaitsemaksust teatamise aega). Riigikohus lubas rohelised suurema nimekirjaga valimistele. Kas Tallinna võimuliit laguneb?Vene varade konfiskeerimine võib olla põhiseadusega vastuolus. Eluloterii

01:48. Eelvaade tulevasele kliimaseadusele. 17:30. Võrklaev teeb tööd. 27:28. Meid jälgitakse! Õiguskantsler ütleb, et juba üle piiri palju. 35:20. E-riigi arenguhüpe? 42:29. HARNO ostab end roheliseks. 50:16. Eluloterii

Eelmisel suvel kui toonane EKRE liige Peeter Ernits teatas kandideerimisest partei juhiks Martin Helme vastu, kõlas „Päevakorras“ mitu ennustust. Ühe järgi ootab Ernitsat EKREst lahkumine kolm nädalat pärast üldkogu, teise järgi kulub selleks ehk pool aastat.Läks nii, et kulus isegi peaaegu aasta. Aga nüüd see juhtus, Ernits lahkus ja veelgi valjema kriitika saatel. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei muuda see EKREs midagi, vanker läheb edasi nii nagu see seni on liikunud. „EKRE on pereäri, näpuotsaga antakse sõnaõigust ka mõnele teisele liikmele,“ ütles ta. „Üks ja teine partei juhtliige on küll öelnud, et eks Ernitsal oli ühes-teises asjas ju õigus ka.“Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et eristada tuleb kaht asja: Ernitsa kriitika sisu ning selle välja ütlemise ajastust ja ajendit. „Ernits kandideeris eelmisel suvel erakonna juhiks ja osa tema toonaseid etteheiteid on tal ka praegu. Aga kriitika ajastusel näib oma tagamõte, sest kas ta tõesti on pea aasta aega vaevelnud nende mõtetega, mis tema arvates kõik erakonnas valesti on?“ küsis Jaagant.Kuna Ernits on öelnud, et keegi võiks Helme kõrval veel esimeheks kandideerida, siis küllap on tal ka soosik, näiteks Jaak Madison, keda Ernitsa praegune kriitika võiks toetada.Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo sõnul on loomulik, et nüüd kerkib kriitika. „Enne ehk oligi toerdam erakonnas olla, mil oli tõusulaine. Kui valimised ei läinud nii nagu loodeti, tuleb mõelda, kas me arutame seda, kuidas me asju parandame,“ ütles Nikkolo.Tema arvates võiks Helmed endale natuke otsa vaadata, aga sisekaemust pole kuskilt välja paista, samuti tunnistamist, et kuskil tehti vigu. „On võetud suund, et kõik läks hästi, süüdi olid e-valimised. Küllap aga erakonnas on neid, kes mõtlevad, et olgu, tulemus polnud see, mida ootasime, teeme muutusi. Praegu ei paista, et selleks valmis oldaks, välja seda vähemalt ei räägita,“ leidis ta.

Sel nädalal tuli avalikuks, et Eesti suurettevõte Bolt on püüdnud Eesti majandusministeeriumi kaudu survestada muutma Bolti tegevust mõjutava EL-i direktiivi firmale soodsamaks.Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates on igati õige, et Bolt tegutseb enda huvides - nii see asi peabki käima, sama teevad ka teised asutused ja ettevõtted. „Küsimus on, kas lobitöö registreerimata jätmine oli sihilik või lihtsalt väike lohakus. Kas asekantsler töötas kuidagi Bolti huvides? Ma ei näe tõendeid, et ta ise oleks väga aktiivselt sekkunud,“ ütles Nikkolo. „Ega Bolt pole ju andnud kellelegi raha, et siin on eelnõu mustand, viige see ellu.“Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja eristab Bolti juhtumis kolme aspekti: esiteks Bolti õigus ja isegi kohustus oma huvide eest seista, teiseks riigi võimekus Bolti huvisid arvestada laiemas kontekstis kui vaid ühe firma nägemus maailmast ning kolmandaks - kuidas Euroopa tahaks platvormitööd reguleerida.„Bolt on käitunud nii nagu ta peab käituma. Aga on vaks vahet, kas riik lihtsalt kuulab oma ettevõtjaid või teeb asju täpselt nii nagu ettevõte ütleb, sest riigil pole väga täpset arusaama, kuidas mingi valdkond toimib,“ ütles Riikoja. „Siin see, kuidas riigi poolt oli valmisolek külma kõhuga ühe ettevõtte huvisid esindada, on kurb.“Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et uurim kahju selles juhtumis on löök usaldusväärsusele, et lobitöö on avalik ja kontaktidest ametnike ja ettevõtjate vahel jääb jälg maha. „Lobi on täiesti normaalne, aga kui kujuneb Eesti riigi seisukoht, siis ma tahaks näha, kes on selle kujunemisse panustanud, kuidas seda on tehtud ja kui palju selleks on raha kulutatud,“ ütles ta. „Kui ikka ja jälle juhtub, et kuskil pole mõnd kirjavahetust registreeritud, siis tekib aga küsimus, kus ja kui palju veel on lobitööd, mida pole avalikustatud.“

Obstruktsiooni kui tööriista ei tohiks opositsioonilt ära võtta, ükskõik, kui jaburalt seda ei kasutata. Saates veel: Tallinna võimuliit alustas rabinaga; Madis Kallas tahab koju; Repsi tõetund läheneb; Parmase järelevalve lõppes eikuskil; miks kohus Ekspressi valmimata loo keelas; mini-eluloterii.

Kas Vene kiriku keelamisel on mõtet? Kes Tallinna võimukõnelustel järgi annab? E-eksamite e-käkk, Eesti Energias tehakse audit, mida Konstantin Vassiljev valesti tegi, kärpejutud on tagasi.