Äripäeva raadio Äripäev

Rahapuuduses teedeehitussektor on leidmas lahendusi, kuidas tööprotsesse kiirendada ja digitaliseerida. Keerukas aeg sunnib optimeerima.  

Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates räägime digilahendustest üldisemalt, kuid peamiselt e-veoselehtede käekäigust teedeehituses. Kuidas on e-veoselehed sektorit mõjutanud? Milliseid protsesse on mõistlik digitaliseerida ja millised on riskikohad? Nendele küsimustele saab saatest vastuse. 

Stuudios on külas TREV-2 esindaja Priit Kuldsaar, transpordiametist Taavi Tõnts ja tehnoloogiaettevõttest Waybiller Kert Kaspar Tammaru. Saatejuht on Lauri Toomsalu. 

Foto: Erik Prozes.

Viimaste aastakümnete uneuuringud on toonud nii uusi teadmisi une tähtsuse kohta kui ka võimalusi seltsimees unetute aitamiseks. Saates selgitab erakliiniku Fertilitas unearst dr Heisl Vaher, kuidas uni mõjutab südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi tööd ning ainevahetust. Lisaks saab saatest teada kosutava une parameetrid, kiire värskendava uinaku retsepti ning näidustused, millega kindlasti unearsti poole pöörduda.
Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Foto: Fertilitas, fotol dr Heisl Vaher.

Swedbank avaldas maikuus järjekordse tööstusettevõtete uuringu tulemused, kus paistab silma asjaolu, et ettevõtted tegelevad endiselt liiga vähe küberriskidega. Olulise uue riskina nähakse küll ka geopoliitikat, kuid suurimaks mureks, millele plaanitakse edaspidi enim tähelepanu pöörata, peetakse siiski tootele konkurentsivõimelise omahinna tagamist.
"Tööstusuudised eetris" saates anname põhjalikuma ülevaate uuringu tulemustest, ettevõtete plaanidest ja tööstussektori olukorrast. Tulemusi kommenteerib Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.

Fotol: Raul Kirsimäe. Autor: Harro Puusild

Saate „Digitark äri” fookuses on mobiiliäpid, nende ärilised võimalused ja piirangud. Saatekülalised selgitavad, millised teemad peab ettevõtja enne läbi mõtlema, kui mobiiliäppi looma hakatakse. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mobiiliäpp aitab ettevõttel äri kasvatada ning millal see pole mõistlik valik.

Saatekülalised − Mooncascade’i tegevjuht Romet Rahuoja ning XYB tehnoloogiajuht Jonas Kiiver − räägivad veel sellest, milliseid olulisi vigu tehakse mobiiliäppidega. Loomulikult võtame jutuks ka üliolulise teema nagu andmete turvalisus, millega mobiiliäpi omanik ja kasutaja peab kindlasti arvestama. Lisaks tuleb juttu äppide hooldamisest.

Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht.

Saadet toetab tarkvarafirma Mooncascade.

Fotol vasakult: Jonas Kiiver, Mare Timian ja Romet Rahuoja. Foto autor: Kai Koks

PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.

Kuigi põllumajandusettevõtetele võib tunduda, et toetuste summad ajas aina vähenevad, siis Margus Noormaa sõnul ei saa selle väitega kuidagi nõustuda. Pigem on viimase kahekümne aastaga toetuste struktuur pidevalt muutunud. Programmiperioodi 2023-2027 toetuste portfell on juba 1,6 miljardit eurot. Toetused jõuavad nii põllumajandusse, ettevõtlusesse kui kalandusse.

Kontrolli paremaks sujumiseks on tööetappe viidud üle veebipõhisele aruandlusele. Näiteks kuu aega töös olnud e-põlluraamat, mida pikalt ette valmistati. Kuigi kõigi uuendustega ei pruugi algus ladusalt sujuda, on Noormaa arvamusel, et paljud nö lastehaigused on seljatatud ja töö sujub juba kenasti.

Üheks näiteks saab tuua äpi Iva, mis tekitas põllumeestele alguses peavalu, sest andmete üleslaadimine tihti takerdus. Nüüd aga ollakse lahendusega rahul. Igal juhul hoitakse nii ametnike ja põllumeeste aega kokku.

Kuula saatest, miks soovib PRIA lähitulevikus rohkem nõustaja rollis olla ja kuidas vältida toetusrahade tagasi maksmist. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.

Fotol Margus Noormaa.
Foto autor: Liis Treimann.

Viimane aasta on olnud märgiline ESG ja jätkusuutlikkuse regulatsioonide kiire arengu tõttu. Nõuded puudutavad äritegevust alates juhtimisest kuni jätkusuutlikkuse aruandluse koostamise ja tarneahelate juhtimiseni.

CSRD direktiiv ja ESRS standardid eeldavad väärtusahela põhist lähenemist, sest see tagab, et ettevõtted saavad täpse ülevaate oma tegevuse jätkusuutlikkusest. Seeläbi on võimalik parandada oma mõju, vähendada riske ja suurendada läbipaistvust.

"Juhtimisauditi" saates keskendumegi just sellele, kuidas integreerida kestlikku mõtlemist ärijuhtimisse ja ettevõtte igapäeva.

Saates tuleb juttu Utilitase kestlikkusteekonnast ja senistest väljakutsetest, sh süsinikuneutraalsuse saavutamisest ja väärtusahela ettevõtete kaasamisest. Lisaks räägime Eesti enda roheidust Esgrid, nende tarneahelate hindamise ja enesehindamise mudelist ehk ESG tervisekontrollist. Praktikutena pakume ka võimalusi nende teemadega süvitsi tegeleda.

Oma kogemusi jagavad Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere ja Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg.

Pildil: Katrin Isotamm, Helen Klettenberg ja Kaire Kuldpere. Pildi autor: Rain Jüristo