Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis author Veiko Valkiainen via channel Delfi Tasku

Today’s episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is devoted again to self-managing organizations. This time I sat down with Thomas Thomison, a co-founder of HolacracyOne and encode.org, both companies devoted to shifting humanity’s relationship with power. I was intrigued to get to know Tom better and inquire about his journey, endeavors and convictions in the world of self-managing organizations.

“One of the major challenges in implementing Holacracy is unlearning. It is about getting rid of the habits of mind, the inertia and the momentum toward expecting certain behaviors in an organizational space. This is not a bolt-on or a bandaid; the fundamental governance and operational dynamics are very different. Leaders need to unlearn their traditional ways and learn new methods to lead not people, but their work. On the other side, those accustomed to following must learn to step into their own power and authority to lead their work. Both sides need to learn this new dance of leadership and followership in a self-organization system.” – Thomas Thomison

Listen and enjoy!

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on personalijuhtimise strateegilist nõustamist ja teenuseid pakkuva ettevõtte PersonaliDisaini juht, konsultant ja koolitaja Hanna Jõgi. Tema meelisteemadeks on kujunenud organisatsioonikultuuri ja meeskonnadünaamikaid puudutavad valdkonnad. Tänases episoodis võtamegi Hannaga luubi alla organisatsioonikultuuri temaatika, arutledes selle üle, kuidas kultuur kujuneb, millist mõju see avaldab organisatsiooni toimimisele ja edu saavutamisele ning milliseid samme saab astuda teadliku ja eesmärke toetava kultuuri kujundamiseks.

“Kultuur on lihtsustatult kokkulepitud ja kokku leppimata viisid, kuidas me organisatsioonis asju ja valikuid teeme. Seega on see justkui õli, mis mõjutab seda, kui sujuvalt soovitud suunas organisatsioonina liigutakse. Ei ole head või halba kultuuri, küll aga on eesmärke ja strateegiat toetavaid või tulemuste saavutamist takistavaid kultuurikombinatsioone. Kas kasutatav õli sobib sellele mootorile? Kas see hoiab seda mootorit võimalikult hästi töös või pigem takistab selle sujuvat toimimist? Võib-olla on kultuur see, mis meid natukene tagasi hoiab.” – Hanna Jõgi

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach ja koolitaja Liina Kadari. Liina läbis hiljuti psühholoogilise turvalisuse praktiku litsentsikoolituse ja ma ei saanud jätta kasutamata seda võimalust temaga sel teemal pikemalt vestelda. Kuna ma ise olen suuresti psühholoogilise turvalisuse usku, siis olen ülimalt tänulik, et sain Liinaga tunnikese selle teema üle arutleda.

“Psühholoogilise turvalisuse põhiline fookuskoht on see, et ületada nn vaikimise epideemia, kus me tegelikult ei räägi enam, hoiame oma mõtted ja ideed endale, sest et meil on niimoodi endal turvalisem olla. See viib selleni, et olulised ideed ja tähelepanekud jäävad jagamata, mis omakorda pärsib meeskonna ja organisatsiooni õppimist ja kasvu.” – Liina Kadari

Kuulake ikka ...

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda.

Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest.

Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas.

Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti iduettevõtja Kadri Tuisk. Kadri suur missioon ja kirg ettevõtjana on inimpotentsiaali avamine. Tema idufirmad Clanbeat ja Wundamental tegelevad täpselt just sellega, kuid erinevatest nurkadest. Rakendades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, keskendub Clanbeat õpilaste ja koolihariduse potentsiaali avamisele ja Wundamental tegeleb täiskasvanute tööalase eneseteostuse toetusega. Minu jaoks oli ülipõnev arutleda selle üle, kuidas Kadri oma tiimiga on nutikalt kasutamas tehistaibu võimalusi juhtimiskvaliteedi parandamiseks ettevõtetes.

“Uurides erinevaid ettevõtteid, jõudsime arusaamisele, et organisatsioonide kasvule on kõige suuremaks takistuseks just inimeste potentsiaali avamise aspekt. Ja me saime aru, et selle põhjuseks on eelkõige juhtimiskvaliteet. Kui juhtimiskvaliteet on madal, siis ei saavutata soovitud äritulemusi, efektiivsus on madal, inimesed põlevad läbi ja head töötajad lahkuvad. Seega, kui on soov ettevõtte kultuuri ja tulemuslikkust parandada, tuleks alustada just juhtimiskvaliteedi tugevdamisest, misjärel loksuvad kõik muud komponendid ka paika. Kuna ma olin seda probleemi omal nahal juba ka varem oma elus kogenud, siis asusimegi oma tiimiga sellele lahendust looma.” – Kadri Tuisk

Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises.

“Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kunagi tegi elekter, või isegi veelgi võimsamalt. Aga jällegi – kui elekter vallutas maailma umbkaudu saja-aastase teekonna jooksul, siis tehistaibu puhul me räägime siin kordades lühemast ajavahemikust, mil ta meie elus kõikjale peaks jõudma. Juhtidel on siin mitu väljakutset: kõigepealt, kuidas tehistaipu ise oma töös kõige mõistlikumalt rakendada; teine väljakutse aga on ette näha, kuidas tehistaip maailma muudab ja milliste strateegiliste valikute ette see konkreetse ettevõtte edasise tegevuse asetab; ning lõpuks, kuidas nii iseennast kui ka oma ettevõtet selleks kõigeks parimal moel ette valmistada.” – Indrek Seppo

Kuulake ikka ...