Mis tunne on?

Delfi Meedia

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

  1. 16 JANV.

    Režissöör Steiv Silm kartis Partizani staadionil elu pärast. „Aia peale roninud Serbia fänn näitas näpuga minu peale“

    Populaarsete Coolbeti doksarjade režissöör ja sügisel linastuva Magnus Kirdi dokfilmi autor Steiv Silm meenutas saates „Mis tunne on?“ värvikaid seikasid võtteplatsidelt ja komandeeringutelt ning rääkis oma professionaalse karjääri kujunemisest. Saatejuht on Gunnar Leheste.

    1 h 22 min

  2. 31/12/2025

    Janno Kivisild tööst FIFA-s: Euroopas on selle ameti peal koos minuga 2,5 inimest

    Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on taas eetris ning sel korral on meil külas Janno Kivisild. Aastaid Eesti jalgpallis erinevates ametites olnud mees on nüüdseks juba ligemale aasta olnud Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA palgal. Aastaid teati Kivisilda Eesti jalgpallikoondise abitreenerina. Ta oli selles rollis ka Tarmo Rüütli ametiajal, kui Eesti koondis jõudis 2012. aasta EM-valiksarjas play-off’i. Seejärel kuulus ta ka Magnus Pehrssoni ning Martin Reimi tiimi. Abitreeneri ameti pani ta lõplikult maha 2019. aasta 17. juunil. Seejärel jätkas ta jalgpalliliidus tehnilise direktorina, kus ta oli tööl alates 2013. aasta algusest. 2025. aasta veebruaris sai Kivisilla ja jalgpalliliidu töösuhe aga läbi ning Kivisild liikus edasi FIFA-sse. Seal töötab ta Euroopa regionaalse tehnilise konsultandi ametikohal. Koos temaga on Euroopa suunal selliseid inimesi maailma katuseorganisatsioonis töötamas 2,5. Eestlase vastutusel on Euroopast 23 riiki, kelle alaliitude spordidirektoritega on ta regulaarses suhtluses. Umbes poole aastast sõidus olev Kivisild saigi nüüd pühade perioodil korraks aja natuke maha võtta ning jõudis oma tööst ja tegemistest rääkima ka „Mis tunne on?” podcasti. Muuhulgas tunnistas Kivisild, et kontoritööle minnes andis ta endale koheselt aru, et varasem igapäevane jalgpallimurul müttamine tuleb ära unustada. Nagu ta tõdes, siis suurt igatsust igapäevaste treeningute läbiviimise osas tal ei olegi, kuna uus töö on tema jaoks väga huvitav. Muuhulgas kirjeldas Kivisild ka enda värbamise ja kandideerimise protsessi. Nimelt lõpetas ta mullu FIFA tehniliste direktorite kursuse, mis kestis kokku 1,5 aastat. Juba õppimise perioodil anti talle FIFA-st teada, et antud ametikoht on vaba ning ta võiks samuti sinna kandideerida. Seejuures tuletati talle seda meelde mitmel korral. Kandideerimisel jõudiski Kivisild viimasesse vooru välja ning osutus ka valituks. Erinevate riikide alaliitudega koostööd tehes ongi ta praeguseks näinud nende riikide jalgpalli köögipoolt. Kivisilla „klientide” sekka kuuluvad näiteks Holland, Belgia, Luksemburg, Läti, Leedu, Küpros, Kreeka, Türgi jne. Muuhulgas tõi ta välja Luksemburgi jalgpalli viimase aja edu saladuse. Nimelt on seal juba üle kümne aasta toimetanud n-ö riiklik jalgpalliakadeemia, kuhu tulevad üle riigi parimad kokku. Kuna riik on pindalalt väike, siis on selline tegutsemine tavapärasest lihtsam. Lisaks on Luksemburgi naaberriikideks jalgpallimaailma suured tegijad Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Seetõttu on antud akadeemial võimalik väga lähedalt leida ka heal tasemel vastaseid. Nagu Kivisild tõdes, siis mitmed tegurid on antud akadeemia toimimist soodustanud ning Luksemburgi jalgpall on sellest suurt kasu lõiganud. 670 000 elanikuga Luksemburgist on praeguseks kolm meest mängimas Bundesligas. Neil on mängijad Mönchengladbachi Borussias, FC Augsburgis ning St. Paulis. Aastaid Mainzi ridades Bundesligas mänginud Leandro Barreiro kuulub aga Portugali suurklubi Lissaboni Benfica ridadesse. Kuula juba saatest täpsemalt, millega Kivisild igapäevaselt tegeleb, kuidas suhtlus erinevate alaliitudega välja näeb ja mida huvitavat on ta seni juba teada saanud. Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

    54 min

  3. 03/12/2025

    Üksinda üle Atlandi purjetanud Anna-Liisa Talts: kõige kurvem on, kui inimesed jätavad asju tegemata, arvates, et see on liiga raske

    "Pärast kolme nädalat oma mullis elamist taas virtuaalsesse maailma sukelduda oli sürreaalne," tõdes 13. novembril pärast 18 päeva, 17 tundi ja 20 minutit kestnud ookeanisõitu Kanaaridelt Kariibidele purjetanud Anna-Liisa Talts, kellest sai esimene eestlanna, kes kunagi üksinda üle Atlandi purjetanud. 31-aastane Anna-Liisa Talts pole pärast sisuliselt kolm aastat kestnud projekti lõppu veel kodumaale tulnud, sest tahab läbielatut veel rahulikult seedida ja läbi mõtestada. Intervjuu Delfi Spordi podcastile "Mis tunne on?" andis võistluse Mini Transat läbinud soolopurjetaja Dominikaani Vabariigist, kus ta hetkel puhkab, videokõne vahendusel.

    1 h 13 min

  4. 27/11/2025

    Kersti Kaljulaid: EOK-s me ei ütle, et keegi tehku. Me viime ise projektid ellu

    Eesti olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid leiab, et on pisut üle aastase ametiaja jooksul Eesti spordi heaks väga palju ära teinud ja ka kriitikat kuulda võtnud, kuigi tunnistab osa artiklite peale solvumist. Saates „Mis tunne on“ rääkis Kaljulaid Jaan Martinsonile, mille üle ta oma esimese ametiaasta puhul uhke on, mida saanuks paremini teha ning mis projektid veel töös ja tulevikus plaanis on. Head kuulamist!

    1 h 10 min

  5. 11/11/2025

    Metalli täis Gert Krestinov ei jäta jonni: EM-tiitlita jäämine ikka jubedalt kripeldab

    Delfi spordi-podcast’i „Mis tunne on?“ järjekordses osas käis külas Eesti motolegend Gert Krestinov. 35-aastane Krestinov tunnistab, et viimastel aastatel on motokross eestis kahetsusväärselt tagaplaanile jäänud, kuid teeb kõik endast oleneva, et ala taas populaarsemaks muuta. Kõigil huvilistel on võimalik vanameistrit juba sel nädalal Unibet Arenal võistlemas näha, kui Eestis toimub esmakordselt vaatemänguline SuperCrossi võistlus. „Seda on suur risk Eestis korraldada, sest kunagi ei tea, kas üritus ikka rahvast kõnetab ja inimesed tulevad kohale. Kulud on samas väga suured, sest rada tuleb üles ehitada, pinnas halli sisse viia ja hiljem välja ka,“ sedastas Krestinov, kes kuulub ka ise korraldustiimi „Pealtvaatajatel peaks väga huvitav olema, sest seal on korralik show, valgusmäng, muusika ja heliefektid. Kohale tuuakse ka freestylerid, kes teevad saltosid, hüppeid ja erinevaid trikke,“ julgustab ta kõiki kohale minema. Täpsemalt saab võistluse kohta kuulda saate lõpuosas. Enne seda tuli aga juttu nii Eesti motokrossi hetkeseisust, Krestinovi vigastusterohkest karjäärist, kui ka erinevatest summadest, millega tuleb nõudlikul alal arvestada. Muuhulgas rääkis Krestinov ka hiljutisest konfliktist Jörgen-Matthias Talvikuga ja miks ta ei osalenud tänavusel Rahvuste krossil. Head kuulamist!

    36 min

  6. 03/11/2025

    Mihkel Kärmas ja Urmo Soonvald Alaveri vaikimisest: kardetavasti on tõde lihtsalt nii kole

    Delfi spordipodcasti „Mis tunne on?” värskes osas räägivad Mihkel Kärmas ja Urmo Soonvald, kuidas nad üritasid suusatreener Mati Alaveri dokumentaalide tarbeks rääkima saada. Oktoobris jõudsid Eesti rahvani kaks dokfilmi: Delfi Meedia „Kindral” ja ERR-i saate „Pealtnägija” teledokumentaal „Mati Alaver – valgusest varju”. Alaveri hääl küll kõlas, aga vaid arhiivikaadrite kaudu. „Pealtnägija” doki autor Kärmas ja Delfi Meedia „Kindrali” produtsent Soonvald kinnitasid, et üritamise taha asi ei jäänud. Kõnesid, sõnumeid ja e-kirju kogunes lugematul arvul, nii otse kui ka vahendajate kaudu. „Oli hetki, kui lootus oli täiesti horisondil,” lausus Kärmas, kes alustas koos toimetajatega materjali kogumist juba viis aastat tagasi. „Meie alustasime Alaveriga kontakti otsimist 2023. aasta sügisel,” sõnas Soonvald. „Mul oli päris kindel teadmine, et kui me talle otse läheneme, siis sellest asja ei saa. Leidsin enda arvates päris hea vahemehe ja ta andis ka lootust. Aga ühel hetkel vahemehe entusiasm rauges.” Miks Alaver ei räägi? Kas tal on kaotada veelgi enam kui võiks arvata? Kui kaugele jõuti Andrus Veerpaluga? Kas keegi kunagistest suurkujudest või nende abilistest avab kunagi suu? Kes või mis oleks esimene doominokivi? Vestlust juhib Ats Kuldkepp. Head kuulamist!

    31 min

  7. 28/10/2025

    Lõppenud hooajal eredalt säranud Keiti Tätte mõtleb pere loomisele. „Mulle öeldakse, et ma pole veel nii vana“

    Kahekordse maailmameistri Kristin Läti säravate esituste taustal on end jõudsalt nii Euroopas kui teiselpool suurt lompi pildile mänginud ka Tätte. Lõppenud hooajal oli ta Tallinna Lauluväljakul toimunud suure slämmi turniiril kaheksas, Soomes peetud MM-il aga 10. Mitmed esikümnekohti noppis Tätte ka profituuri etappidel ja Norras toimunud Euroopa meistrivõistlustel, kus ta sai kirja seitsmenda koha. Sarnaselt Kristin Lätile, kes teatas pooleteise kuu eest, et paneb oma karjääri pausile, pole ka Tätte 100% kindel, kas ja millises mahus teda järgmisel aastal võistlusareenil näeb. „See küsimus on iga aasta. Olen kaks aastat hooaja lõpus rääkinud, et see oli viimane aasta. Ja tegelikult on mõtted ka pere loomise pool. Olen seda mitmele discgolfi tuttavale öelnud, kui küsitakse, mis saab järgmisel aastal. Vastan siis, et vanus on juba selline, et peaks pere peale vaatama. Siis vaadatakse aga mulle otsa ja öeldakse, et ma pole veel nii vana. Kui neile vastan, et olen juba 30, öeldakse: „Aaa, siis küll võib-olla!". Tihti inimesed ei mõtle isegi selle  vanuse peale ja arvatakse, et olen noor,“ rääkis Tätte. Millal karjääri  jätkamise või mittejätkamise otsust oodata on, Tätte öelda ei osanud. Ta lihtsalt kulgeb läbi elu  ja langetab otsuseid  käigupealt. Samuti rääkis Tätte edukast möödunud hooajast, seiklustest Ameerika Ühendriikides ning  Kristin Lätist ja tema rollist Tätte karjäärile. Samuti tuli jutuks, kuidas Tätte discgolfi juurde jõudis ning mida ta soovib teha pärast seda, kui tema elukutselise mängija karjäär lõppeb. Head kuulamist!

    49 min

  8. 02/10/2025

    Erki Nool: mind hämmastavad sportlased, kes räägivad kohutavast ebaõnnest, kuid võtavad siis pika puhkuse

    Taas on eetris Delfi spordipodcast „Mis tunne on?“. Sel korral on külaliseks Sydney olümpiavõitja ja treener Erki Nool. Mõistagi tuli Noolega jutuks olümpiatriumf, millest äsja möödus veerandsada aastat. Nool meenutab toonaseid sündmusi, jagab uusi fakte ning tunnistab, et on mõnus saada olümpiavõitja pensioni. Suur osa saatest keskendub Noolele kui edukale treenerile. Ta selgitab, miks ja kuidas ta sattus juhendama Soome üht andekamat kergejõustiklast Saga Vannineni ja kuidas ta 22-aastast neiut põhjanaabritele arusaamatul moel juhendab. Nool räägib ka oma teistest õpilastest ning arutleb Eesti kergejõustiku ja tippspordi probleemide üle. Mõistagi paneb Nool puid alla nii mõnelegi, oma osa saavad ka ajakirjanikud eesotsas saatejuhi Jaan Martinsoniga.

    1 h 19 min
Tout afficher (48)

À propos

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

Informations

  • Création
    Delfi Meedia
  • Années d’activité
    2024 - 2026
  • Épisodes
    48
  • Classification
    Tous publics
  • Copyright
    © All rights reserved

Vous aimeriez peut‑être aussi