Iseendaks kasvamine

Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon
  • 0,0 (0)
  • Salute mentale
  • Ogni mese

Kes oleme, kust tuleme ja miks oleme just sellised, nagu oleme? Kas pärismina on see, kellena sündisin, või koosneb hoopis sellest, millised uskumused ja käitumised olen ära õppinud? Kuidas kujuneb minapilt, enesekindlus, usaldus elu vastu? Mismoodi loome uskumused enda, teiste inimeste ja maailma kohta? Skeemiteraapia teoorial ja teadusuuringutel põhinevas taskuhäälingus lahkavad skeemiterapeudid inimese kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõju tema uskumuste, tunnete ja käitumisharjumuste tekkimisele ning uurivad võimalusi, kuidas täiskasvanuna varasemalt äraõpitud mustreid muuta.

  1. #13 Enesetähtsustamise / grandioossuse skeem

    1 giu

    #13 Enesetähtsustamise / grandioossuse skeem

    Enesetähtsustamise / grandioossuse skeemi korral peab inimene ennast teistest paremaks ja olulisemaks ning ta ootab teistelt erikohtlemist, sest ta tunneb, et tavalised reeglid tema kohta ei kehti. Selle skeemi puhul ei oska inimene teistega arvestada, ta võib alahinnata või ignoreerida teiste vajadusi ega tunne nende suhtes eriti empaatiat. Teistes võib ta käivitada ühelt poolt imetlust, sest sageli on sellise skeemiga inimene karismaatiline, aga teisalt ka alaväärsustunnet. See skeem viib sageli suhteprobleemideni, raskusteni lähisuhteid hoida ja sellest tuleneva üksinduseni. Enda upitamine ei täida vajadust tingimusteta armastuse järele ja inimese sisse jääb siiski tühjus ja rahulolematus. Enesetähtsustamise skeemi tagamaid avavad skeemiterapeudid Signe Noppel ja Marika Paaver. Saatejuht Katrin Saali Saul.

    57 min
  2. #12 Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem

    30 apr

    #12 Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem

    Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta ei ole teistest – enamasti mõnest lähedasest inimesest – eraldiseisev ja autonoomne, vaid peab nendega tugevalt seotud olema, et tunda end turvaliselt ja terviklikuna. Seda skeemi  kujundab sageli varane kogemus, kus iseseisvumist ei ole piisavalt toetatud või kus kiindumussuhe on tähendanud identiteetide segunemist, näiteks kui laps on pidanud arvestama eelkõige vanema emotsionaalsete vajadustega või kui eraldumine on toonud kaasa süütunnet või hülgamishirmu.  Üleseotuse skeemiga kaasneb raskus oma soovide, tunnete ja identiteedi eristamisel, samuti ärevus, süü ja ebakindlus, kui viibitakse lähedasest eraldi, tuntakse või mõeldakse neist erinevalt, samuti isiklikest vajadustest ja soovidest lähtumisel. Skeemiteraapias keskendutakse selle skeemi puhul oma vajaduste, tunnete ja identiteedi teadlikumale eristamisele ning autonoomia järkjärgulisele tugevdamisele. Uuritakse varaseid suhtekogemusi ja nendest kujunenud uskumusi ning harjutatakse turvaliselt iseseisvate otsuste tegemist, piiride seadmist ja enesele toetumist, et kujuneks selgem ja kindlam sisemine mina-tunnetus.  Saatekülalised on skeemiterapeudid Marika Paaver ja Signe Noppel, saatejuht Katrin Saali Saul.

    54 min
  3. #11 Allutatuse skeem

    7 apr

    #11 Allutatuse skeem

    Allutatuse skeemi korral usub inimene, et ebameeldivate tagajärgede vältimiseks peab ta teiste soovidele järele andma ja alluma nende kontrollile. Skeemi keskmes on veendumus, et oma vajadused, soovid, arvamused ja tunded ei ole õigustatud või olulised ning hirm, et enese kehtestamine võib kaasa tuua teiste viha, hülgamise või suhte katkemise. Allutatuse skeemiga inimesed valivad pigem mitte oma arvamust avaldada või oma vajadusi väljendada. Mõnikord ei väljenda nad oma soove sõnaliselt, aga käituvad kuidagi passiiv-agressiivselt. Mõnikord aga võivad need lõpuks ka vihapurske või mässuna väljenduda. Seetõttu tekivad allutatuse skeemiga inimesel sageli probleemid lähisuhetes. Allutatuse skeem kujuneb olukordades, kus lapse põhivajadused autonoomia, spontaansuse ja eneseväljenduse järele jäävad krooniliselt rahuldamata. Sageli esineb see kasvukeskkondades, mis on lapse suhtes liigselt domineerivad, kontrollivad või kus tunnete ja vajaduste väljendamist piiratakse, naeruvääristatakse või karistatakse ning kus allumist ja kohandumist aktiivselt soodustatakse. Skeemiteraapias keskendutakse skeemi äratundmisele igapäevaelus, selle aluseks olevate varajaste kogemuste ja sisemiste uskumuste mõistmisele ning uute toimetulekuviiside harjutamisele. Kasutatakse nii emotsioonikeskseid kui ka kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid, et toetada enese kehtestamist, piiride seadmist ja turvalise eneseväljenduse kujunemist. Saatekülalised on skeemiterapeudid Kadri-Liis Sits ja Kristi Esperk. Saatejuht Katrin Saali Saul.

    53 min
  4. #10 Eneseohverduse skeem

    27 feb

    #10 Eneseohverduse skeem

    Selles episoodis räägime eneseohverduse skeemist – elamise mustrist, kus inimene seab teiste vajadused järjekindlalt enda omadest ettepoole. See võib tunduda hoolivuse ja headusena, kuid sageli peitub selle taga sügav sisemine uskumus: “Hea inimene mõtleb enne teistele kui iseendale.” Räägime, kuidas see muster võib alguse saada juba lapsepõlves – näiteks siis, kui laps pidi vara teisi toetama või õppis, et armastus sõltub tema “tublidusest”. Eneseohverdus võib täiskasvanuna väljenduda pidevas abistamises, raskustes “ei” ütlemisel või süütundes, kui tekkib  vajadus enda eest hoolitseda. Vaatleme, miks selline käitumine võib viia kurnatuse ja läbipõlemiseni. Selgitame ka, mis vahe on hoolimisel ja eneseohverdusel ning kuidas õppida teistest hoolima iseennast kaotamata. Saatekülalised on skeemiterapeudid Katrin Kaljula ja Piret Evert, saatejuht Katrin Saali Saul.

    54 min
  5. #9 Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeem

    30 gen

    #9 Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeem

    Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeemiga inimene eeldab, et teised üldjuhul valetavad, petavad, kasutavad teda ära ja tahavad temaga manipuleerida. Äärmuslikumal juhul arvab ta, et ümbritsevad inimesed plaanivad pidevalt tema alandamist ja väärkohtlemist. Nad ei usalda inimesi, on kahtlustavad ja  raskematel juhtudel lausa paranoilised. Selle tõttu antud skeemiga inimesed pigem väldivad lähedust ja intiimsust ning ei avalda oma sügavamaid mõtteid ja tundeid teistele. On inimesi, kes aga alistuvad väärkohtlemise ideele ja lubavad ennast jätkuvalt ära kasutada, valides endale väärkohtlevad partnerid või sõbrad. Nad ei usu, et on teistsuguseid valikuid. Mõningatel juhtudel hakkavad selle skeemiga inimesed enesekaitse eesmärgil  hoopis ise teisi ründama ja väärkohtlema. Neil on põhimõte: “olen hunt huntide seas” ja “parim kaitse on rünnak.” Vahel hakkavad nad skeemi  tulemusel jõuliselt nö teiste inimeste “päästjateks”. Sageli need käitumisviisid vahelduvad. Skeemi all kannatajate tegelikud vajadused on turvatunne, lähedus, ühendus ja kontrollitunne. Nende inimeste elus on nõiaring, sest alistudes, vältides või üle kompenseerides kinnitub uskumus, et inimesed on ohtlikud, mistõttu jätkuvalt tuleb üles näidata usaldamatust ning tõelised vajadused jäävad täitmata. Saatekülalised on skeemiterapeudid Kristi Esperk ja Lemme Haldre. Saatejuht Katrin Saali Saul.

    50 min
  6. #8 Läbikukkumise skeem

    2 gen

    #8 Läbikukkumise skeem

    Läbikukkumise skeem on meie võrdlemisele üles ehitatud maailmas üks keskseid teemasid, mis kannab endas sisemist uskumust: „Ma ei ole piisav. Ma ei saa hakkama, teised on paremad/targemad/edukamad/ilusamad/huvitavamad/kompetentsemad“. Sageli on selle all lapsepõlve lugu, mis on täis kriitikat, võrdlemist, toetuse ja juhendamise puudumist või varajasi ebaõnnestumise kogemusi. Täiskasvanueas võib see viia väljakutsete vältimise või vastupidi – kurnava perfektsionismi ja ületöötamiseni. Selle skeemi keskmes on sügav häbi ja hirm paista ebapädevana isegi siis, kui välised saavutused on olemas. Uurime, kuidas läbikukkumise skeem meie valikuid, enesehinnangut ja suhteid mõjutab ning kuidas teraapias on võimalik seda mustrit samm-sammult tervendada, taastades usalduse iseenda võimekusse ja õiguse õppida, eksida ja kasvada. Saatekülalised on skeemiterapeut Katrin Kaljula ja superviseeritav skeemiterapeut Liis Vahtra-Šmutov. Saatejuht Katrin Saali Saul.

    51 min
  7. #7 Puudulikkuse / häbi skeem

    02/12/2025

    #7 Puudulikkuse / häbi skeem

    Puudulikkuse ehk häbi skeem on justkui vana, pragunenud peegel, mis moonutab meie enesetunnet ja paneb uskuma, et meis on midagi “valesti” või et me pole armastust ja kuuluvust väärt. See on sisemine veendumus, mis võib väljenduda nii vaikses alaväärsuses kui lärmakas ülekompenseerimises, nii eemaldumises kui ületöötamises. Selles episoodis uurime, kuidas see skeem kujuneb — millised kogemused panevad lapse tundma, et ta peab olema parem, tubli, nähtamatu või laitmatu, et mitte kaotada armastust. Räägime ka sellest, kuidas puudulikkuse skeem mõjutab täiskasvanu elu: suhted, lähedus, enesekriitika, häbitunne, pidev võrdlemine ja hirm, et “kui mind päriselt nähakse, siis ma ei kõlba”. Vestluses toome sisse nii teooriat kui näiteid: kuidas inimesed alistuvad skeemile, kuidas nad selle vastu võitlevad ja kuidas nad seda väldivad. Ja mis kõige olulisem — kuidas saab hakata end kohtlema kaastundlikumalt, kuidas kasvatada Tervet Täiskasvanut enda sees ning õppida nägema iseennast mitte läbi häbi, vaid läbi reaalsuse, üldinimlikkuse ja kuulumise soovi. See episood on kutse märgata, kui tihti räägib meie sees vana hääl “sa pole piisav” ning kuidas sel hetkel ümber lülituda loomulikkusele, lahkusele ja tõele lähemale — sellele sisemisele teadmisele: "Ma olen väärt just sellisena, nagu olen". Saatekülalised on superviseeritavad skeemiterapeudid Anni Kuusik ja Ann-Liis Ojaots. Saatejuht Katrin Saali Saul

    1h 2m
  8. #6 Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem

    31/10/2025

    #6 Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem

    Sotsiaalse isoleerituse / võõrandumise skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta on muust maailmast justkui eraldi, teistest erinev, ei kuulu teiste sekka. Seda skeemi kujundab varane kogemus kõrvalejätmisest ja/või teistest mingil viisil erinev olemisest, näiteks kui inimene on kasvueas kogenud, et ta ei kuulu talle olulisse gruppi eakaaslaste seas või et teda ei võeta tema endana vastu tema enda peres. Sotsiaalse isoleerituse skeemiga kaasneb sotsiaalärevus ja raskesti talutavad üksilduse, kurbuse, eraldatuse ja häbi tunded. Nende tunnetega toime tulemiseks püütakse sageli teistega sobituda enda autentsuse arvelt või välditakse suhteid üleüldse – mistõttu sisemine eraldatuse tunne hoopiski süveneb. Kuidas sellise nõiaringiga toime tulla ja kas sellest saab ka terveneda, arutavad kliinilised psühholoogid, skeemiterapeudid Marika Paaver ja Inga Ignatieva. Saatejuht Katrin Saali Saul

    54 min
Elenco completo (13)

Descrizione

Kes oleme, kust tuleme ja miks oleme just sellised, nagu oleme? Kas pärismina on see, kellena sündisin, või koosneb hoopis sellest, millised uskumused ja käitumised olen ära õppinud? Kuidas kujuneb minapilt, enesekindlus, usaldus elu vastu? Mismoodi loome uskumused enda, teiste inimeste ja maailma kohta? Skeemiteraapia teoorial ja teadusuuringutel põhinevas taskuhäälingus lahkavad skeemiterapeudid inimese kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõju tema uskumuste, tunnete ja käitumisharjumuste tekkimisele ning uurivad võimalusi, kuidas täiskasvanuna varasemalt äraõpitud mustreid muuta.

Informazioni

  • Creatore
    Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon
  • Anni di attività
    2025 - 2026
  • Puntate
    13
  • Classificazione
    Contenuti adatti a tutti
  • Copyright
    © Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon
  • Sito web del podcast
    Iseendaks kasvamine

Potrebbero piacerti anche…