Ekspert eetris

Ekspert Eetris

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  1. Oct 21

    Helin Puksand - Miks Eesti noorte lugemistulemused langevad ja kuidas tehisaru seda mõjutab?

    Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral noorte lugemisharjumustele, PISA uuringu värsketele tulemustele ning tehisaru mõjule tekstide mõistmisel ja kirjutamisel. Külas on Tallinna Ülikooli emakeele ja eripedagoogika dotsent Helin Puksand, kes analüüsib, miks on õpilaste lugemistulemused teinud läbi kukkumise ning mida saab koolisüsteem ette võtta lugemisrõõmu taastamiseks. Saates analüüsitakse viimaste PISA uuringute tendentse, kus hoolimata Eesti jätkuvalt kõrgest positsioonist maailmas ja Euroopas on õpilaste keskmine lugemistulemus langenud. Puksand toob välja üllatava nihke – kui varem vedasid tipptulemusi eesti õppekeelega tüdrukud, siis viimastel aastatel on just nende tulemused kõige märgatavamalt langenud. Samuti vaadeldakse koroonapandeemia ja distantsõppe tagajärgi algklasside fundamentaalsetele oskustele ning võrreldakse Eesti olukorda Lätiga, kus kiire üleinek lätikeelsele õppele tõi kaasa järsu languse PISA testide tulemustes. Erilise tähelepanu all on tehisaru kasutus ja noorte harjumus pikemate tekstide vältimiseks kokkuvõtteid genereerida. Saates selgitatakse, miks on tehisaru ajastul kriitiline lugemisoskus vajalikum kui kunagi varem: algoritmid tõlgendavad tekstikonteksti sageli omamoodi või toodavad faktivigu, mida ilma algallikat lugemata ei ole võimalik märata. Lisaks arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia lühivormid ja videokultuur nihutavad noorte fookust, kuigi õige lähenemise korral võib näiteks TikToki raamatukogukond toimida ka lugemishuvi äratajana. Arutelus peatutakse ka koolide soovituslikul kirjandusel ning õpetajate rollil. Puksand julgustab pedagooge liikuma klassikute kõrval kaasaegsema laste- ja noortekirjanduse, krimi- või fantaasiakirjanduse juurde, mis kõnetaks tänapäeva noori ja aitaks tekitada püsivat lugemisharjumust enne sügavama kirjandustee algust gümnaasiumis. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katriin Lepik.

  2. Oct 7

    Tiia Õun & Anne-Mai Meesak - Alusharidus kui hariduse alus: miks algab PISA edulugu ja lapse areng igast kodust ja lasteaiast?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse alusharidus ning analüüsitakse, milline on lasteaia ja sealsete õpetajate tegelik roll lapse arengus ning Eesti heades PISA tulemustes. Külas on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja õpetajahariduse valdkonna juht Tiia Õun ning hariduspsühholoogia keskuse teadur ja arendusjuht Anne-Mai Meesak. Saates selgitatakse Eesti alushariduse unikaalsust – alates pikaajalisest ajaloost ja kõrgharidusega õpetajatest kuni terve päeva kestva kvaliteetse õppe, muusika- ja liikumisõpetajate ning mängulise projektõppeni. Anne-Mai Meesak tutvustab oma doktoritöö tulemusi, kus kaasati viieaastaseid lapsi, kes lahendasid tahvelarvutil toredaid ülesandeid. Selgub, et lapse akadeemilistele oskustele panevad aluse eelkõige tema enda mõtlemisprotsessid ja õpioskused ning kodus tähtede ja numbrite õpetamisest olulisem on vanemate positiivne suhtumine oma lapsesse, suhtlemine ja ühine tegutsemine ning aktiivne osalemine lasteaia tegemistes. Lisaks arutletakse saates alushariduse populaarsuse ja kõrgete sisseastumiskonkursside üle, kus ühele kohale on kandideerinud isegi 11 soovijat. Räägitakse karjääripöörajate rollist, alustava õpetaja tugiprogrammist ning vajadusest toetada õpetajate autonoomiat ja maine tõstmist. Murekohtadena tuuakse välja tugispetsialistide ehk eripedagoogide ja logopeedide puudus ning tõsiasi, et ühiskonnas ja palgaaruteludes kiputakse lasteaiaõpetajaid sageli teenimatult kooliõpetajate varju jätma. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

  3. Sep 30

    Gea Ashilevi - Mis on mindfulness ehk kuidas mürarikkas maailmas kohal olla?

    Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral teadvelolekule (ehk mindfulness’ile) ning selle sisulisele tähendusele ja rakendatavusele igapäevaelus. Külas on Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant ja pereterapeut Gea Ashilevi, kes selgitab, et kuigi teadvelolekust on saanud laialdaselt kasutatav trendisõna, peitub selle taga tegelikult pika ajalooga süsteemne tähelepanu ja kohalolu treenimise praktika. Saates lahatakse teadveloleku ning meditatsiooni seoseid ja selgitatakse, miks on tänapäeva kiire elutempo ning ülemäärase informatsioonimüra keskel muutunud vajalikuks teadlikult iseendaga kontakti otsida. Ashilevi toob välja, et teadvelolek ei tähenda mõtete täielikku väljalülitamist, vaid oskust ja võimet märgata oma tundeid ning impulsse ilma nendega kohe kaasa minemata. See annab inimesele võimaluse valida, millistele mõtetele või reaktsioonidele reageerida, toetades seeläbi paremat eneseteadlikkust ja enesekontrolli. Lisaks käsitletakse saates teadveloleku tehnikaid pereraamistikus ja konfliktide ennetamisel. Ashilevi selgitab, kuidas lühikesed hingetõmbehetked saavad aidata nii vanemate kui ka partneritena keerulistes situatsioonides hoogu maha võtta ning emotsionaalseid reaktsioone juhtida. Saate jooksul katsetatakse ka praktilist paari-minutilist harjutust, mida igaüks saab teha oma igapäevategevuste keskel. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katarina Mürk.

  4. Sep 23

    Indrek Rannama - Miks ei ole energia tegelikult kunagi otsas?

    Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse inimese ainevahetusele ja energiatootmise mehhanismidele ning analüüsitakse, mida me tegelikult mõtleme, kui ütleme, et „energia on otsas“. Külas on spordibioloogia dotsent Indrek Rannama, kes selgitab Teadlaste Öö teemast „Energia“ tõukudes, kuidas organism energiat toodab, taastoodab ja erinevate koormuste puhul kasutab ning kuivõrd saab usaldada meie igapäevaseid mõõteriistu.   Saates analüüsitakse inimese lihastöö otsest energiaallikat ehk ATP-d ning kummutatakse müüt, nagu lülituksid keha energiasüsteemid sisse järkjärgult – tegelikult töötavad need pidevalt paralleelselt. Juttu tuleb sellest, miks sprint lõppeb kiiresti ja miks piirangud pikaajalisel pingutusel võivad tulla hoopis süsivesikute kättesaadavusest. Samuti selgitatakse, et laktaat ei ole lihtsalt kahjulik jääkprodukt, vaid organism saab seda kasutada edasises energiaainevahetuses.   Lisaks võetakse fookusesse tänapäeva spordi andmepõhisus ja igapäevased nutiseadmed. Arutletakse, miks ei tasu nutikella näidatud päevast kalorikulu võtta absoluutse tõena ning millised on tegelikud veamäärad pelgalt kiirendusandurite põhjal arvestamisel. Saates analüüsitakse ka liikumise efektiivsust ja lihastöö kasutegurit ning antakse praktilisi soovitusi, kuidas jälgida oma enesetunnet ja miks energiat ei tasu üksnes säästa, vaid seda tuleb kehas teadlikult liigutada.   Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  5. May 27

    Katrin Aava - Kuidas arendada kohanemisvõimet maailmas, mis ei tundu enam turvaline?

    Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme. Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses.   Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid.  Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse. Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

  6. May 20

    Linda Helene Sillat - Miks tehnoloogia hariduses ilma pedagoogikata ei toimi?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse haridustehnoloogia mõju õpetamisele ning vaadatakse kriitiliselt otsa sellele, kuidas tehnoloogia kasutamine koolisüsteemis päriselt toimib. Külas on õpitehnoloogiate dotsent ja teadlane Linda Helene Sillat, kelle uurimistöö keskendub õpetajate professionaalsele arengule ja digipädevuse sisulisele mõtestamisele. Saates lahatakse levinud müüti, justkui piirduks digipädevus vaid tehniliste oskustega. Selgitatakse, mis on see osa digipädevusest, millest kõige sagedamini valesti aru saadakse ning miks on tegemist hoopis mitmemõõtmelise pedagoogilise oskusega. Analüüsitakse, kas tehnoloogia lisamine klassiruumi muudab õpetaja otsused alati kvaliteetsemaks või tekitab see hoopis informatsioonilist müra, mis õppeprotsessi hägustab. Erilist tähelepanu pööratakse tehisintellektile ja selle rollile tänapäeva koolis. Arutletakse, miks ei piisa haridusmaastikul enam pelgalt promptimisest ehk tehisintellektile käskluste andmisest, vaid vaja on sügavamat TI-kirjaoskust. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas saab tehisintellekt õpetaja otsuseid toetada, ilma et see ohustaks õpetaja professionaalset rolli või autoriteeti. Lisaks vaadeldakse saates hindamispraktikate mõju – uuritakse, kas praegused meetodid toetavad või hoopis pidurdavad digipädevuse arengut. Kuna reaalsuses peab kogu tehnoloogilise uuenduse ellu viima õpetaja, siis analüüsitakse ka pedagoogide tegelikku koormust ja ootusi. Saates püütakse selgeks teha, mida õpetajad täna kõige kriitilisemalt vajavad: kas selleks on lisaaeg, sihipärane koolitus või süsteemne tugivõrgustik, mis aitaks tehnoloogiat teaduspõhiselt ja eesmärgipäraselt rakendada. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

About

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

You Might Also Like