Piibel Aastaga

Piibel Aastaga
  • 0.0 (0)
  • Christianity
  • Daily Series

Piibel Aastaga on vabatahtlike loodud eestikeelne 365-päevane taskuhääling. Iga päev loetakse Vana Testamenti, Uut Testamenti ja psalmi ning avatakse loetud teksti katoliikliku kommentaari abil. Sarja eesmärk on aidata kuulajal mõista Piiblit eesti keeles – loomisest lunastuseni – ning toetada igapäevast Pühakirja lugemist ja usuteekonda. Kommentaarid lähtuvad Katoliku Kiriku õpetusest, Katekismusest ja kirikuisade kirjutistest. Piibel Aastaga ei ole Katoliku Kiriku ametlik projekt ega väljaanne. Selle on loonud ja seda viivad iseseisvalt ellu vabatahtlikud, kes soovivad jagada Piibli lugemise ja katoliikliku traditsiooni kaudu saadud teadmisi.

Episodes

  1. Episode 1

    Päev 1: Loomine, pattulangemine ja lunastus

    Kas Jumalat saab usaldada ka siis, kui Tema tahe seab meie soovidele piiri? Piibli esimene päev viib meid loomise headuse, inimese kordumatu väärikuse, pattulangemise ja Kristuses antud lunastuse keskmesse. Jumal loob maailma heana ning inimese meheks ja naiseks oma näo järgi. Seetõttu ei ole ükski inimene juhus: igaühel on Jumalalt saadud väärikus, kutsumus Teda tunda ja armastada ning vastutus loodut hoida. Loomislugu ei ole tänapäevane loodusteaduslik aruanne, vaid kujundirohke ilmutus sellest, kellelt maailm pärineb ja miks loodu on väärtuslik. Eedeni aias pöörab madu inimese pilgu Jumala rohketelt andidelt ühele piirile ning külvab kahtluse, nagu varjaks Looja midagi head. Sõnakuulmatusele järgnevad häbi, peitumine ja süü veeretamine. Pärispatu haav puudutab kogu inimkonda, kuid Jumal ei hülga inimest: Tema küsimus „Kus sa oled?" on kutse tulla peidust välja. Matteuse evangeeliumi alguses saab nähtavaks Jumala vastus Eedeni katastroofile. Jeesuse sugupuu sisaldab nii ustavust kui ka läbikukkumisi, sest Jumala Poeg astub päriselt haavatud inimajalukku. Püha Vaimu väel Neitsi Maarjast sündinud Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, Immaanuel ehk „Jumal on meiega", kes päästab oma rahva pattudest. Püha Ireneuse õpetuse järgi võtab Kristus inimkonna loo enda peale ja tervendab oma kuulekusega selle, mida Aadama sõnakuulmatus haavas. Psalm 1 lisab pildi kahest teest ja vee äärde istutatud puust: Jumala sõnasse juurdunud inimene kannab vilja mitte oma jõust, vaid saadud elust. Nii algab pääste armust, Jumala tasuta kingitusest, mitte inimese eneseparandusest. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 1; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 2; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 3; Matteuse evangeelium, peatükk 1; Psalm 1. Mida tähendab, et inimene on loodud Jumala näo järgi? Kuidas mõista loomislugu, ilma et käsitleksime seda tänapäevase loodusteadusliku aruandena? Miks suunab kiusatus meie tähelepanu Jumala andidelt Tema seatud piiridele? Mida tähendab pärispatt ja kuidas erineb see inimese isiklikust süüteost? Kuidas vastavad Jeesuse sünd, nimi Immaanuel ja Tema lunastustöö Aadama sõnakuulmatusele? Miks võrdleb Psalm 1 Jumala sõnasse juurdunud inimest puuga veeojade ääres ning mida õpetab see armust, usaldusest ja vaimulikust viljakandmisest? Astume peidust välja ja vaatame, kuidas hea Looja otsib langenud inimest ning taastab Kristuses osaduse Temaga — Piibel Aastaga, päev 1 / 365.

  2. Episode 2

    Päev 2: Kadedus, vennavastutus ja tõeline Kuningas

    Mis juhtub südames siis, kui teine inimene ei tundu enam Jumala kingituse, vaid ohuna? Piibel Aastaga teise päeva episood jälgib kadeduse, viha, võimuiha ja kättemaksu teekonda Kainist kuningas Heroodeseni. Samal ajal avaneb teine tee: vastutus oma venna ja õe eest, meeleparandus, Jumala arm ning Kristuse ennastandev kuningavõim. Need lood kutsuvad märkama pattu juba lävel, enne kui varjatud solvumisest sünnivad nähtavad teod. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 4; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 5; Matteuse evangeelium, peatükk 2; Psalm 2. Mida tähendab Jumala hoiatus, et patt luurab ukse ees? Kaini lugu näitab, et mõrv ei alga käest, vaid kadedusest, haavatud uhkusest ja vihast, mida inimene enda sees toidab. Jumal kutsub Kaini tõele näkku vaatama ning patule vastu seisma. See kutse osutab armule: Jumala tasuta abi jõuab inimeseni juba enne, kui ta suudab ennast ise parandada. Kas ma olen oma venna hoidja ja milline vastutus on mul teiste inimeste eest? Kaini trotslik küsimus saab kogu Piiblis selge vastuse. Me ei oma teisi inimesi, kuid vastutame selle eest, kuidas neid kohtleme. Jumal kuuleb Aabeli vere hüüdu, mõistab kurja üle kohut ja paneb samal ajal Kainile märgi, et vägivald ei kasvaks lõputuks kättemaksuahelaks. Lemeki kiitlemine näitab siiski, kuidas patt moonutab suhteid üha sügavamalt. Miks korduvad Aadama järeltulijate loos sõnad „siis ta suri"? Esimese Moosese raamatu viies peatükk tunnistab pärispatu haavast, mis puudutab suhteid, tööd ja kogu inimelu. Pärispatt tähendab esimesest vastuhakust päritud inimloomuse haavatust, mitte vastsündinu isiklikku süüd. Surma refrääni keskel jätkub ometi Jumala tõotus ja lunastuslugu. Miks kartis võimas Heroodes vastsündinud Jeesust? Kui inimene hoiab oma troonist kramplikult kinni, võib ta näha isegi last konkurendina. Tähetargad kummardavad Jeesust, kuid Heroodes püüab Teda hävitada. Episood selgitab, miks Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene ning kuidas Tema kuningriik erineb hirmule, kontrollile ja poliitilisele vägivallale rajatud võimust. Kuidas mõista Psalmi 2 sõnu Jumala Võitust, Pojast ja raudkepist? Messias ja Kristus tähendavad „Võitut" ning kirik loeb seda psalmi Jeesuse valguses. Poeg ei ole loodud, vaid igavesti Isast sündinud. Raudkepi kujund ei anna kristlastele õigust vägivallaks, vaid kuulutab, et kurjus ei valitse igavesti ja Jumala õiglane kohtumõistmine on tõeline. Kuidas astuda vastu kadedusele, kontrollivajadusele ja vanale vihale oma igapäevaelus? Meeleparanduse sakrament ehk pihtimine aitab lõpetada Kaini kombel peitmise: inimene tunnistab ausalt oma patud ning Kristus annab preestri teenimise kaudu armu ja andestuse. Püha Maximilian Kolbe ennastandev tegu Auschwitzis näitab omakorda, mida tähendab vastata oma eluga küsimusele „Kus on su vend?". Kristus ei kaitse oma trooni teisi hävitades, vaid valitseb ennastandva armastusega ning pakub pelgupaika hirmunud ja patusele inimesele. Piibel Aastaga, päev 2 / 365.

  3. Episode 3

    Päev 3: Arm, meeleparandus ja pääste

    Mis siis, kui suurim oht ei ole väljastpoolt kerkiv veetase, vaid inimese süda, mis keeldub Jumala häälest? Tänane osa seob Noa laeva, veeuputuse, Ristija Johannese kuulutuse, Jeesuse ristimise ja Taaveti usaldava palve üheks looks Jumala kohtumõistmisest, armust ja päästest. Vägivallaga täitunud maa näitab, et patt ei ole Jumalale ükskõik: vastuhakk Tema heale korrale kahjustab inimesi, purustab suhteid ja levib kaugemale, kui patustaja ise mõistab. Veeuputuse tõsidus tuletab meelde, et kurjusel on tagajärjed, kuid see ei anna kellelegi õigust nimetada oma vägivalda Jumala tahteks ega järeldada, et iga kannatus on karistus mõne konkreetse patu eest. Pimeduse keskel kõlab lootus: Noa leidis Jumala silmis armu. Arm tuleb enne inimese teeneid, kuid kutsub esile tõelise vastuse, kuulekuse ja muutunud elu. Sama kutse kostab Jordani ääres, kus Ristija Johannes kuulutab meeleparandust ning Jeesuse ristimisel ilmutatakse Isa, Poeg ja Püha Vaim. Psalm 3 lisab sellele usalduse tunnistuse: pääste on Issanda käes isegi siis, kui vaenlased pole veel kadunud. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 6; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 7; Matteuse evangeelium, peatükk 3; Psalm 3. Mida tähendab, et Noa leidis armu Issanda silmis? Episood selgitab, miks Jumala tasuta arm eelneb Noa õigusele ja kuulekusele. Noa ei päästa ennast ega muuda Jumalat enda võlglaseks, kuid vastab saadud armule usuga: ta ehitab laeva ja täidab Jumala käsu isegi siis, kui see võis teistele näida arutu. Kuidas mõista veeuputust, Jumala kohtumõistmist ja inimliku vägivalla tagajärgi? Vaatleme, miks Piibel ei pehmenda kurjuse tõsidust ning kuidas Jumala valu kirjeldav inimlik kõneviis väljendab Tema vastuseisu patule. Samuti eristame Piibli õpetust ekslikust arvamusest, nagu oleks iga õnnetus kannataja isiklik karistus. Mida tähendab meeleparandus ja millist vilja see inimese elus kannab? Meeleparandus pole üksnes süütunne või halb enesetunne, vaid Jumala armust sündiv mõtteviisi ja elusuuna muutus. Head teod ei osta päästet, kuid tõeline pöördumine saab nähtavaks aususes, kuulekuses, abi palumises ja patust loobumises. Miks lasi patuta Jeesus Ristija Johannesel ennast ristida? Jeesus ei vajanud pattudest puhastamist, vaid astus vabatahtlikult patuste hulka ja võttis vastu tee, mis viib ristini. Tema veest väljumisel ilmutatakse Püha Kolmainsus: Poeg on vees, Püha Vaim laskub Tema peale ja Isa hääl kõlab taevast. Jeesus ei saa sel hetkel Jumala Pojaks, vaid Tema igavene identiteet tehakse avalikult nähtavaks. Kuidas on Noa laev seotud kristliku ristimise ja päästega? Katoliku Kiriku Katekismuse õpetuse järgi on laev ristimise kaudu saadava pääste eelkuju. Kristlik ristimine pole pelgalt sümbol, vaid Kristuse seatud sakrament, milles Ta vee ja Püha Vaimu kaudu puhastab patust, kingib uue elu ning liidab ristitu oma Kirikuga; Psalm 3 omakorda õpetab usaldama, et Issand toetab ja päästab ka keset hirmu. Kuula, märka oma südames tõusvat „vett“ ja astu täna üks aus kuulekuse samm — Piibel Aastaga, päev 3 / 365.

  4. Episode 4

    Päev 4: Jumala ustavus ja uus algus

    Mida teha siis, kui torm on möödas, kuid uks on endiselt suletud ja tulevik ebaselge? Noa lugu näitab, et Jumala vaikimine ei tähenda unustamist. Sõnad „Jumal mõtles Noale” väljendavad Jumala ustavat ja päästvat tegutsemist: veed alanevad, maa kuivab ning uus algus muutub võimalikuks. Noa ei torma siiski omal jõul laevast välja, vaid vaatab, ootab ja kuuletub Jumala sõnale. Tema esimene tegu kuival maal on altari ehitamine. Seejärel annab Jumal vikerkaare kui lepingu nähtava tähise, kinnitades oma püsivat ustavust Noale, tema järglastele ja kogu elavale loodule. Vikerkaar ei ole maagiline kaitse, vaid märk sellest, et Jumal jääb ka pilvede keskel oma tõotusele truuks. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 8; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 9; Psalm 4. Episood vaatleb ausalt ka Noa joobumust, häbi ja perekondlikku purunemist. Veeuputus muutis maailma väliselt, kuid ei kõrvaldanud inimese südamest kalduvust patule. Noale antud uus maa ei olnud veel inimkonna lõplik tervenemine. Samuti selgitatakse, miks Noa öeldud needust Kaanani kohta ei tohi kasutada orjuse, rassismi ega ühegi rahva alandamise õigustamiseks. See kirjakoht kirjeldab patust haavatud perekonna lugu, mitte Jumala käsku inimesi rõhuda. Psalm 4 asetab Jumala ustavuse kõrvale inimese kitsikuse, ärevuse ja vajaduse turvalisuse järele. Psalmisti tunnistus „Kitsikuses andsid sa mulle avaruse” õpetab, et Jumal ei pruugi raskust kohe eemaldada, kuid võib anda selle keskel ruumi hingata, palvetada ja usaldada. Rahus uinumine ei sünni ohutu maailma illusioonist, vaid teadmisest, et inimese viimane turvalisus on Issandas. Palve ei tähenda veendumust, et kõik läheb meie plaani järgi; see tähendab enda usaldamist Jumalale ka siis, kui väljapääsu pole veel näha. Kommentaar seob veeuputuse ka ristimise ja kristliku päästeloo tervikuga. Kiriku Traditsioon on näinud veeuputuses ristimise eelkuju ning püha Ireneus Lyonist õpetas, et üks ja sama Jumal juhib kogu päästelugu selle täitumiseni Kristuses. Ristimine on Kristuse seatud sakrament, milles Jumal kingib armu, pattude andeksandmise ja uue elu. See ei kõrvalda inimese vaba tahet ega tee hilisemat pattu võimatuks, mistõttu vajame jätkuvalt meeleparandust ja tagasipöördumist Jumala poole. Veeuputuse järel anti uus maa, kuid Kristuses pakub Jumal veel sügavamat uut algust: uut elu ja osadust Temaga. Mida tähendab lause „Jumal mõtles Noale” ja kas Jumal oli ta unustanud? Kuidas mõista Noa ootamist, lindude väljasaatmist ja kuulekust enne laevast lahkumist? Miks on vikerkaar Jumala lepingu tähis, mitte talisman või pelgalt ilus loodusnähtus? Mida õpetab Noa langemine inimese patuse südame ja meeleparanduse vajaduse kohta? Kuidas seostuvad veeuputus, ristimine, arm ja uus elu Kristuses? Kuidas aitab Psalm 4 leida rahu, kui ärevus püsib ning suletud uks ei ole veel avanenud? Leia Jumala tõotustes kindel alus ka keset pilvi, oota Tema sõna ning õpi puhkama Tema ustavuses — Piibel Aastaga, päev 4 / 365.

  5. Episode 5

    Päev 5: Paabeli torn ja Jeesuse kutse

    Kõige ohtlikum torn ei ulatu pilvedesse, vaid kerkib inimese südames: soov teha endale nimi, haarata kontroll ja rajada turvaline tulevik ilma Jumalata. Tänases episoodis kohtuvad Paabeli torni lugu, Jeesuse kiusatus kõrbes, esimeste jüngrite kutsumine ning psalmisti palve. Need tekstid näitavad, kuidas hirm, uhkus ja võimuiha võivad inimesi juhtida, kuid ka seda, kuidas Jumala arm, meeleparandus ja Kristuse kutse avavad teistsuguse tee. Paabel püüab ise taevasse jõuda, ent Jeesuses tuleb Jumal ise inimesele lähedale. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 10; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 11; Matteuse evangeelium, peatükk 4; Psalm 5. Mida tähendab Paabeli torni lugu ja miks segas Jumal inimeste keeled? Esimese Moosese raamatu rahvaste loetelu kinnitab, et erinevad rahvad kuuluvad ühte inimperre ning ükski neist pole Jumala jaoks nähtamatu. Paabelis püüab see pere aga saavutada ühtsust ja julgeolekut eneseülenduse kaudu. Inimesed tahavad teha endale nime, et mitte hajuda. Jumala sekkumine on kohtumõistmine, kuid ühtlasi piir kurjusele: Ta ei lase hirmul, uhkusel ja võimuihal kasvada piiramatuks ühiseks projektiks. Kuidas seostub Paabel Jeesuse kiusatusega kõrbes? Saatan pakub Jeesusele maailma kuningriike ühe kummarduse eest. See on sama otsetee: haara hiilgus ja nähtav võim kohe, ilma kuulekuse ja kannatuse teeta. Jeesus, kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, kogeb tõelist kiusatust, kuid jääb patuta. Ta keeldub saatanlikust pakkumisest ning kinnitab, et kummardada ja teenida tuleb üksnes Jumalat. Miks kutsub Jeesus tavalisi kalureid endale järgnema? Paabelis ütlevad inimesed: „Tehkem enestele nimi.“ Galilea järve ääres ütleb Jeesus: „Järgnege mulle.“ Jüngriks saamine ei alga inimese vaimsest saavutusest, vaid Kristuse kutsest. Arm on Jumala tasuta kingitud abi ja osadus Tema elus; inimene vastab sellele tõeliselt ja vabalt, kuid esimese sammu astub Jumal. Mida tähendab meeleparandus ja kuidas on taevariik lähedal? Meeleparandus on pöördumine patust Jumala poole, mitte pelgalt halbade tegude kahetsemine. Taevariik ei tähenda siin kohta pilvede kohal, vaid Jumala valitsust, mis on Jeesuses inimestele lähedale tulnud. Inimene ei pea ennast taevani üles ehitama, sest Kristuses on Jumal juba tema juurde tulnud. Kuidas õpetab Psalm 5 suhtuma valesse, vägivalda ja ebaõiglusesse? Psalmist tuleb Jumala ette mitte oma täiuslikkuse, vaid Jumala suure helduse tõttu. Kurjus ei ole Jumala silmis tühine, kuid õiglane viha ei anna inimesele luba vihkamiseks ega omakohtuks. Psalm õpetab andma õigluse igatsuse Jumala kätte ja otsima Temas pelgupaika. Milline Paabel võib kerkida meie enda südames? Püha Augustinus kirjeldab „Jumala linnas“ kahte südame suunda: enesearmastust, mis sulgeb inimese Jumalale, ja Jumala armastust, mis seab õigesse korda ka armastuse iseenda ning ligimese vastu. Need kaks suunda võivad läbida meie tööd, peresuhteid, internetikäitumist ja soovi olla märgatud. Küsimus pole ainult muistses tornis, vaid selles, kas püüame kontrollida kõike ise või usaldame Kristuse kutset. Loobu oma südame Paabeli ehitamisest ja kuula Jeesuse häält: „Järgne mulle.“ Piibel Aastaga, päev 5 / 365

  6. Episode 6

    Päev 6: Usaldus, arm ja rahutegemine

    Kas Jumala õnnistus muudab elu lihtsaks või õpetab see meid ka raskustes usaldama? Kuuenda päeva episood seob Aabrami kutsumise, mäejutluse õndsakskiitmised ja psalmisti appihüüu üheks tervikuks. Jumal kutsub Aabrami tundmatusse ning tõotab teha ta õnnistuseks kõigile rahvastele, kuid peagi kohtab mees nälga, hirmu ja ebakindlust. Tema teekond näitab, et usk ei tähenda täielikku kontrolli ega veatut elu, vaid Jumala sõnale toetumist, läbikukkumise järel Tema juurde naasmist ja valmisolekut olla teistele õnnistuseks. Episood käsitleb ka rahutegemist, vaenlaste armastamist, südames kasvava viha ohtu, Jumala armu ning päästet, mida inimene ei saa ise välja teenida. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 12; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 13; Matteuse evangeelium, peatükk 5; Psalm 6. Mida tähendab Jumala tõotus teha Aabramist õnnistus kõigile rahvastele? Kuidas mõista Aabrami usku, kui ta kuuletub Jumala kutsele, kuid annab Egiptuses hirmule järele ja seab Saarai ohtu? Miks pöördub Aabram pärast läbikukkumist tagasi altari juurde ning mida õpetab see meeleparandusest ja uuesti alustamisest? Mida tähendab Jeesuse lause „Õndsad on rahutegijad“ ning kuidas erineb tõeline rahutegemine konflikti vältimisest või kurja heaks nimetamisest? Kuidas saab nõrk inimene armastada vaenlasi, loobuda kättemaksust ja otsida teise tõelist hüve? Miks on Jumala arm pääste alus ning kuidas aitab vaimus vaesus meil loobuda enese päästmise katsest? Aabrami ja Loti konflikt näitab, kuidas usaldus võib muuta inimese käitumist väga praktilisel viisil. Aabramil oleks suguvõsa juhina olnud õigus valida esimesena, kuid ta annab valikuõiguse Lotile, et säilitada rahu. Õnnistatud inimene õpib ise olema õnnistuseks. Jeesus viib selle õpetuse mäejutluses veel sügavamale: väline korralikkus ei ole piisav, sest nähtavale vägivallale eelnevad sageli viha, põlgus ja soov tagasi teha. Kristlik armastus ei ole pelgalt soe tunne, vaid teise tõelise hüve soovimine ja selle järgi tegutsemine. See võib tähendada vabandamist, rahulikult tõe ütlemist või selgete piiride seadmist. Väärkohtlemise korral ei pea inimene jääma ohtu, vaid võib otsida turvalisust ja õiglast abi, laskmata vihkamisel oma südant valitseda. Psalm 6 tuletab meelde, et selline elu ei sünni inimese enda jõust. Psalmist ei varja pisaraid ega nõrkust, vaid palub Issanda armu ja jõuab usalduseni: Jumal kuuleb. Arm on Jumala tasuta kingitud abi ja osadus Tema elus, mitte tasu meie saavutuste eest. Kristuses täitub Aabramile antud tõotus, sest Jumala õnnistus avaneb kõigile rahvastele ning Jeesus annab oma elu inimeste vabastamiseks patu ja surma meelevallast. Püha Thérèse Lisieux’st kirjeldatud „väike tee“ rõhutab samasugust usaldavat väiksust: Jumala juurde ei minda enese suuruse, vaid Tema armastuse vastuvõtmise kaudu. Sellest usaldusest kasvab võime küsida konfliktis mitte ainult „Kuidas mina ei kaotaks?“, vaid „Kuidas saan mina siin olla õnnistuseks?“ Avasta, kuidas Jumala arm õpetab hirmu keskel usaldama, pärast eksimust tagasi pöörduma ja julgelt rahu tegema — Piibel Aastaga, päev 6 / 365.

  7. Episode 7

    Päev 7: Jumal kui kilp ja lepingu ustavus

    Mis kaitseb sind siis, kui raha, hea maine, töökoht, suhted või kontrollitunne enam turvatunnet ei anna? Seitsmenda päeva episood keskendub Aabrami usule, Jumala tõotusele ja lepingule ning küsimusele, mida tähendab võtta Jumal oma tõeliseks kilbiks. Pärast Loti päästmist keeldub Aabram Soodoma kuninga varandusest, sest ta ei taha rajada oma tulevikku kuninga võimule ega jääda talle tänuvõlglaseks. Selle otsuse järel kinnitab Jumal Aabramile: „Mina olen sulle kilbiks.“ Ometi tunneb võidukas Aabram hirmu, sest tal pole poega ja tõotuse täitumist pole veel näha. Jumal ei noomi teda ausa küsimuse pärast, vaid viib ta tähistaeva alla, kordab oma tõotust ja kinnitab temaga lepingu. Aabram usub Issandat ning see arvatakse talle õiguseks. Lepingurituaalis lähevad poolitatud loomade vahelt läbi ainult Jumala kohalolu tähistavad suitsev ahi ja tuleleek. See näitab, et tõotus toetub ennekõike Jumala ustavusele, mitte Aabrami laitmatule sooritusele. Samal ajal ei tähenda usk kannatusteta elu: Aabrami järeltulijatele kuulutatakse ette võõrsil elamist ja orjust. Psalm 7 lisab sellele usalduse õiglase Kohtumõistja vastu, kelle kätte võib anda süüdistused ja kättemaksusoovi. Episood vaatleb ka Melkisedekit, Saalemi kuningat ja Kõigekõrgema Jumala preestrit, kelle toodud leib ja vein osutavad katoliku õpetuse järgi ette Kristusele ning armulauale. Kristuse ristiohvriga rajatud uus ja igavene leping kinnitab, et Jumal ei jää kaugeks kaitsjaks, vaid annab oma rahvale iseenda. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 14; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 15; Psalm 7. Miks keeldus Aabram Soodoma kuninga pakutud varandusest, kuigi omand ja jõukus ei ole iseenesest kurjad? Mida tähendab Jumala tõotus „Mina olen sulle kilbiks“ olukorras, kus tulevik on ebakindel ja kontroll kaob? Kuidas mõista väidet, et Aabram uskus Issandat ning see arvati talle õiguseks? Miks läksid lepingu sõlmimisel poolitatud loomade vahelt läbi ainult suitsev ahi ja tuleleek ning mida õpetab see Jumala algatusest ja ustavusest? Kuidas aitab Psalm 7 anda ebaõigluse, süüdistused ja kättemaksusoovi Jumala kui õiglase Kohtumõistja kätte? Mida tähendab Melkisedeki leiva ja veini ohver ning kuidas osutab see ette Kristusele, armulauale ja uuele igavesele lepingule? Kui sa ei näe veel kogu teed, võid siiski usaldada Jumalat, kes jääb kilbiks ka kõige pimedamal ööl — Piibel Aastaga, päev 7 / 365.

  8. Episode 8

    Päev 8: Jumal näeb sind ja õpetab usaldama

    Kas Jumal näeb sind ka siis, kui teised sinust mööda vaatavad, ning kuuleb palvet, mida sa ei oska sõnadesse panna? Kaheksanda päeva keskmes on Jumala pilk, mis ulatub inimese varjatud valu, ootamise ja muredeni. Haagari lugu näitab, et Jumal märkab alandatut ja jõuetut ning kutsub teda nimepidi. Aabrahami ja Saara lugu õpetab omakorda, mis juhtub siis, kui hirm muutub usaldusest suuremaks ja inimene püüab Jumala tõotust oma jõuga täide viia. Samuti räägime Jumala lepingust, Ismaeli õnnistamisest, Iisaki tõotusest, palvest kui sõprusest Jumalaga, varjatud usust, ärevusest, inimese väärikusest ja vastutusest loodu eest. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 16; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 17; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 18; Matteuse evangeelium, peatükk 6; Psalm 8. Mida tähendab Haagari tunnistus, et Jumal on teda näinud, ja miks saab tema poeg nimeks Ismael ehk „Jumal kuuleb“? See lugu kinnitab, et Piibel ei kiida heaks kõike, mida ta kirjeldab: Saarai ja Aabrami praktilisena näiv plaan sünnitab kadedust, alandamist ja põgenemist, kuid Jumal ei unusta inimest, kellel on loos kõige vähem võimu. Kuidas mõista Jumala lepingut Aabrahamiga ning tõotust, et Saara sünnitab Iisaki? Jumal kinnitab, et Tema kavatsused ei sõltu inimese kontrollivajadusest ning miski pole Talle võimatu. Miks ütleb Jeesus, et Isa näeb varjatut? Almuste andmise, palve ja paastumise väärtus ei seisne teiste imetluses, vaid südames, mis otsib ausalt Jumalat. Kuidas mõista Jeesuse õpetust minna palvetades oma kambrisse? See ei keela ühist palvet, vaid hoiatab muutmast usku etenduseks ning kutsub kohtuma Jumalaga ilma rollide ja maskideta. Miks palvetada, kui Jumal juba teab, mida me vajame? Palve ei anna Jumalale uut informatsiooni, vaid õpetab meid usaldama, loobuma kontrollist ja ütlema: „Sinu tahtmine sündigu.“ Mida tähendab käsk mitte muretseda homse pärast? Jeesus ei kutsu hooletusele ega häbista ärevusega võitlejat, vaid tuletab meelde, et mure ei pea saama meie isandaks ja homne pole väljaspool Jumala hoolt. Psalm 8 avardab selle sõnumi kogu loodule: kuud ja tähti vaadates võib inimene tunduda väike, kuid Jumal annab talle erilise väärikuse ning vastutuse. Sama väärikus kuulub Haagarile, märkamatuks jäänud inimesele ja ka sulle. Püha Teresa Avila kirjeldas palvet sõprusena Jumalaga, kelle kohta me teame, et Ta armastab meid. Jumala hool ei tähenda, et iga raskus kohe kaob, vaid et ükski pisar pole nähtamatu ja ükski aus palve kuulmatu. Sa ei pea täna lahendama tervet homset: võid anda oma mure Jumala kätte ning teha ühe õige ja ustava sammu, mis on praegu sinu ees. Kuula ja õpi usaldama Jumalat, kes näeb sind, kuuleb sind ning kannab ka sinu homset. Piibel Aastaga, päev 8 / 365.

  9. Episode 9

    Päev 9: Jumala kohus, arm ja enese läbikatsumine

    Mis siis, kui suurim vaimulik oht pole kurjuse märkamata jätmine, vaid soovimatus näha pattu iseendas? Tänases osas kohtuvad Jumala õiglane kohus, teenimatu arm, meeleparandus, alandlikkus ja kuulekus. Soodoma hädakisa näitab, et vägivald ning ohvrite kannatused ei jää Jumalale nähtamatuks. Samal ajal hoiatavad Aabrahami eksimus ja Jeesuse õpetus palgist ning pinnust meid silmakirjaliku hukkamõistu eest. Enne teiste parandamist tuleb lasta Jumalal puhastada enda süda ja pilk. Tänased kirjakohad: Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 19; Esimene Moosese raamat (1. Moosese), peatükk 20; Matteuse evangeelium, peatükk 7; Psalm 9. Mida tähendab Soodoma hädakisa ning miks järgneb linnas levinud vägivallale Jumala kohus? Tekst ei kujuta kohtumõistmist meelevaldse vihahoona, vaid vastusena kurjusele, mis alandab inimesi ja kisendab õigluse järele. Piibel kirjeldab ausalt ka Loti kohutavat käitumist ja peatüki lõpus toimuvat verepilastust, kuid kirjeldamine ei tähenda heakskiitu. Soodoma lugu ei anna inimestele õigust vägivallaks ega luba meil otsustada iga hukkunu igavese saatuse üle. Kuidas mõista Jumala armu Loti pääsemises? Lott kõhkleb, kuid inglid haaravad tema ja ta pere kätest, sest Issand tahab neid säästa. Jumal sirutab esimesena käe: see on tasuta ja teenimatu arm. Ometi peab Lott tõusma, linnast lahkuma ning mitte tagasi pöörduma. Jumal päästab, kuid inimese vastus Tema kutsele on tõeline ja vajalik. Miks laseb Piibel Aabrahamil eksida ja võõral kuningal Abimelekil õigesti toimida? Aabraham varjab hirmu tõttu oma abielu, seab Saara ohtu ja vajab parandamist. Abimelek kuulab Jumala hoiatust, tagastab Saara ning heastab tehtu. Nii näitab Pühakiri, et ka Jumala valitud sulasel pole moraalset puutumatust: usklik võib eksida, vajada noomitust ja olla kutsutud meeleparandusele. Mida tähendab Jeesuse käsk „Ärge mõistke kohut”? See ei keela kurja kurjaks nimetamist ega kainet eristamist, sest Jeesus hoiatab samas peatükis valeprohvetite eest ja käsib vaadata nende vilja. Keelatud on silmakirjalik hukkamõist, milles inimene seab end teistest kõrgemale. Jeesuse antud järjekord on selge: tõmba esmalt palk oma silmast välja ja alles siis aita vennal pindu eemaldada. Johannes Kuldsuu õpetuse järgi peab tõde tulema koos alandlikkuse, halastuse ja puhastatud pilguga. Kuidas ehitada oma elu kaljule ning mida tähendab kitsast väravast sisenemine? Jeesuse sõnade kuulmisest ja isegi hüüdest „Issand, Issand” ei piisa, kui neile ei järgne kuulekust. Kaljule ehitamine tähendab, et Kristuse sõna kujundab päriselt valikuid: ausat vabandamist, ebaõiglusest loobumist ja patust Jumala poole pöördumist. Katoliiklase jaoks võib see hõlmata ka meeleparanduse sakramenti ehk pihtimist. Miks nimetab Psalm 9 Jumalat korraga kohtunikuks ja varjupaigaks? Õiglane Jumal ei unusta hädaliste kisendamist, mistõttu ei jää vägivalla ohvri appihüüd viimaks vastuseta. Halastav Jumal avab aga patusele tagasitee. Seepärast võime lõpliku kohtu usaldada Temale, kes näeb tervet tõde, ning küsida ausalt, kas meie enda elu seisab Jeesuse sõna kaljul või mugaval liival, kus süüdi on alati keegi teine. Lase Jumalal võtta esmalt kinni sinu enda käest, puhastada su pilk ja juhtida sind tõe, halastuse ning kuulekuse teele — Piibel Aastaga, päev 9 / 365.

  • 9 Episodes

About

Piibel Aastaga on vabatahtlike loodud eestikeelne 365-päevane taskuhääling. Iga päev loetakse Vana Testamenti, Uut Testamenti ja psalmi ning avatakse loetud teksti katoliikliku kommentaari abil. Sarja eesmärk on aidata kuulajal mõista Piiblit eesti keeles – loomisest lunastuseni – ning toetada igapäevast Pühakirja lugemist ja usuteekonda. Kommentaarid lähtuvad Katoliku Kiriku õpetusest, Katekismusest ja kirikuisade kirjutistest. Piibel Aastaga ei ole Katoliku Kiriku ametlik projekt ega väljaanne. Selle on loonud ja seda viivad iseseisvalt ellu vabatahtlikud, kes soovivad jagada Piibli lugemise ja katoliikliku traditsiooni kaudu saadud teadmisi.

Information

  • Creator
    Piibel Aastaga
  • Episodes
    9
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © Piibel Aastaga