Ekspert eetris

Ekspert Eetris

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  1. 27/05

    Katrin Aava - Kuidas arendada kohanemisvõimet maailmas, mis ei tundu enam turvaline?

    Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme. Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses.   Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid.  Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse. Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

  2. 20/05

    Linda Helene Sillat - Miks tehnoloogia hariduses ilma pedagoogikata ei toimi?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse haridustehnoloogia mõju õpetamisele ning vaadatakse kriitiliselt otsa sellele, kuidas tehnoloogia kasutamine koolisüsteemis päriselt toimib. Külas on õpitehnoloogiate dotsent ja teadlane Linda Helene Sillat, kelle uurimistöö keskendub õpetajate professionaalsele arengule ja digipädevuse sisulisele mõtestamisele. Saates lahatakse levinud müüti, justkui piirduks digipädevus vaid tehniliste oskustega. Selgitatakse, mis on see osa digipädevusest, millest kõige sagedamini valesti aru saadakse ning miks on tegemist hoopis mitmemõõtmelise pedagoogilise oskusega. Analüüsitakse, kas tehnoloogia lisamine klassiruumi muudab õpetaja otsused alati kvaliteetsemaks või tekitab see hoopis informatsioonilist müra, mis õppeprotsessi hägustab. Erilist tähelepanu pööratakse tehisintellektile ja selle rollile tänapäeva koolis. Arutletakse, miks ei piisa haridusmaastikul enam pelgalt promptimisest ehk tehisintellektile käskluste andmisest, vaid vaja on sügavamat TI-kirjaoskust. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas saab tehisintellekt õpetaja otsuseid toetada, ilma et see ohustaks õpetaja professionaalset rolli või autoriteeti. Lisaks vaadeldakse saates hindamispraktikate mõju – uuritakse, kas praegused meetodid toetavad või hoopis pidurdavad digipädevuse arengut. Kuna reaalsuses peab kogu tehnoloogilise uuenduse ellu viima õpetaja, siis analüüsitakse ka pedagoogide tegelikku koormust ja ootusi. Saates püütakse selgeks teha, mida õpetajad täna kõige kriitilisemalt vajavad: kas selleks on lisaaeg, sihipärane koolitus või süsteemne tugivõrgustik, mis aitaks tehnoloogiat teaduspõhiselt ja eesmärgipäraselt rakendada. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  3. 13/05

    Susan Pihelgas - Õnn algab kõhust: kuidas sünnib sild laboriseinte ja päriselu vahel

    Saates „Ekspert eetris“ avatakse uksed toiduteaduse ja rakendusliku kõrghariduse põnevasse maailma, kus kohtuvad akadeemiline sügavus ja ettevõtluse praktiline vajadus. Külas on AS TFTAK-i (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) teadur ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant Susan Pihelgas. Saates selgitatakse, mida kujutab endast teadmussiirde doktorantuur kui strateegiline karjäärivalik, kus doktoritöö valmib otseselt ettevõtte baasil, kombineerides ülikoolipoolse teoreetilise raamistiku ja reaalsed empiirilised andmed. Arutelu fookuses on soolestiku mikrobioota – ökosüsteem, mis mängib kriitilist rolli elustiilihaiguste ennetamisel ja inimese üldises heaolus. Saates lükatakse ümber levinud müüte toidulisandite ja probiootikumide kohta ning selgitatakse, miks võib purgist võetud kapsel jääda alla kodumaisele hapukapsale või keefirile. Juttu tuleb ka õnnehormooni serotoniini tootmisest soolestikus ning sellest, kuidas kaasaegne ühekülgne ja ületöödeldud toit meie sisemise tasakaalu segi lööb. Saates peatutakse põhjalikult pre- ja probiootikumide koosmõjul ning hoiatatakse äärmuslike toitumisotsuste eest. Selgub, et ka tervislikuna näivate toidulisandite nagu psülliumi kontrollimatu tarbimine võib soolestiku mitmekesisust hoopis pärssida. Susan Pihelgas jagab teaduspõhiseid soovitusi, kuidas hoida oma mikrobiootat tasakaalus läbi mitmekesise ja kiudainerikka toidulaua, ning selgitab, miks on andmete analüüs toiduteaduses täna suurem väljakutse kui andmete puudus. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

  4. 6/05

    Marge Tooming & Christian Veske - Võrdõiguslikkus digiajastul: kas masin on erapooletu kohtunik või eelarvamuste peegel?

    Saates arutlevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning ekspert Marge Tooming teemadel, mis ulatuvad palgaläbipaistvuse direktiivist kuni tehisintellekti poolt loodud diskrimineerimisriskideni. Kui Eesti tähistab ajalooliselt väikseimat palgalõhet, siis saatekülalised küsivad, kas probleem on sellega lahendatud või on ebavõrdsus muutumas lihtsalt raskemini hoomatavaks.  Vestluse alguses otsitakse vastust küsimusele, miks on meeste ja naiste palganumbrid endiselt nii erinevad ja millist rolli mängivad siin varajane haridustee või naiste ajutine eemaldumine tööturult. Marge Tooming avab teemat läbi moraali ja eetika prisma. Juttu tuleb ka paradoksist Eesti ühiskonnas: miks me kogukondliku rahvana ei pruugi alati tahta aidata oma lähedasi ja kuidas see seostub laiema võrdõiguslikkuse küsimusega. Saate teises pooles keskendutakse tehisaru (AI) ja automatiseeritud otsustussüsteemide kiirele levikule. Christian Veske toob esile murettekitava statistika: kui veel eelmisel aastal oli avalikus sektoris kasutusel kümmekond sellist süsteemi, siis nüüdseks on nende arv ületanud kahesaja piiri. Analüüsitakse riske, mis kaasnevad kallutatud andmetel treenitud süsteemidega – olukordi, kus algoritmid eemaldavad CV-sid demograafiliste tunnuste põhjal või langetavad teenuste osutamisel diskrimineerivaid otsuseid. Saates antakse juhiseid ka selleks, mida peaks tegema tavaline kodanik, kui ta kahtlustab, et automatiseeritud süsteem on tema suhtes ebaõiglaselt käitunud. Lisainfot leiab https://www.algoritmotsustab.ee/  Arutelu juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

  5. 29/04

    Karel Kulbin - Vaba aeg kui heaolu allikas: milline jõudeolek aitab stressiga toime tulla?

    Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ keskendutakse vaba aja ja rekreatsiooni rollile kaasaegses ühiskonnas ning uuritakse, kuidas need mõjutavad inimeste tervist ja üldist heaolu. Külas on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse nooremlektor Karel Kulbin, kes avab teemat läbi oma doktoritöö ja värskete teadustööde tulemuste. Saates analüüsitakse levinud arusaamu psühholoogilisest stressist ning selgitatakse olulist erisust stressori ja stressivastuse vahel, tutvustades vaatajale stressimõtteviisi kontseptsiooni. Arutelu käigus otsitakse vastust küsimusele, kas püsiva pinge korral on vaba aeg piisavalt tõhus sekkumisviis või on tegemist liiga pehme lahendusega sügavamate probleemide leevendamiseks.  Erilist tähelepanu pööratakse jõudeaja mõistele ja aktiivse vaba aja tähtsusele, mis oli keskne teema ka eksperdi uurimistöös. Saates selgub, millised teaduslikud tähelepanekud üllatasid autorit doktoritöö protsessis kõige enam ning milline konkreetne elustiili muutus võiks statistiliselt parandada enamiku inimeste igapäevast enesetunnet. Vestluse lõpus jagab Karel Kulbin kolme universaalset ja tõenduspõhist soovitust heaolu hoidmiseks, peatudes liikumisel, looduses viibimisel ning regulaarse harrastuse olulisusel. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  6. 22/04

    Annika Volt - Mõtlemine nähtavaks: miks on matemaatikas arutelu oluline?

    Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral vaatluse alla matemaatikaõppe valukohad ja uued meetodid, mis muudavad viisi, kuidas me numbrite maailmast mõtleme. Külas on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ja nooremteadur Annika Volt, kes avab projekti „Mõtlemine nähtavaks“ tagamaid ja selgitab, miks on kaasaegses matemaatikatunnis arutlemisoskus sama kriitiline kui õige lõppvastus. Saates arutletakse, kas tänapäeva ühiskond on loonud sooritussurve, kus õpilane kardab eksida rohkem kui ta soovib ainest päriselt aru saada. Volt viitab, et paljudel õpilastel on matemaatikast moonutatud ettekujutus, mis tekitab asjatut ärevust ja pärsib õpimotivatsiooni. Saates selgitatakse, kuidas muuta õppimisprotsess nähtavaks, et õpetaja ei hindaks vaid tulemust, vaid mõistaks õpilase mõttekäiku ja võimalikke takistusi sellel teel. Juttu tuleb ka konkreetsetest muredest koolipingis: õpilaste nappivast oskusest oma mõtteid väljendada ning rääkimisjulguse puudumisest. Annika Volt tutvustab esimeste ülesannete katsetuste tagasisidet ning toob praktilisi näiteid, kuidas õigete vahenditega julgustada õpilasi rohkem küsima ja vähem muretsema. See on vestlus neile, kes soovivad mõista, kuidas toetada laste enesekindlust ning näidata, et matemaatikas ei ole tulemuseni jõudmiseks oluline vaid üks ja õige lahendustee. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  7. 15/04

    Halliki Kreinin & Grete Arro - Eliit, ärihuvid ja meie valikud: kas tavainimese pingutusel on veel mõtet?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla teema, mis tekitab ühiskonnas kirglikke arutelusid, kuid samas ka märkimisväärset ebamugavust ja hirmu – kestlikkus. Külas on Tallinna Ülikooli kestliku siirde individuaalsete tegurite teadur Halliki Kreinin ning hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro.  Kuigi „kestlikkusest“ on saanud meedia ja poliitika püsiv märksõna, kaasneb sellega sageli vastuseis. Saates lahatakse, kuidas on tekkinud fenomen, kus planeedi hoidmiseks vajalikud muudatused mõjuvad tarbijale hirmutava, ebamugava või põhjendamatult kallina. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimusele, miks tundub kestlik eluviis sageli „ebanormaalne“ ning kuidas motiveerida inimest tegema valikuid, mis ei paku kohest mugavust. Arutleme selle üle, kas ilma majanduslike surveteta kalduks inimloomus loomupäraselt kestlikumate lahenduste poole või on meie valikud jäädavalt süsteemi poolt raamitud. Saate fookuses on ka terav küsimus võimusuhetest ja vastutusest. Kui poliitiline eliit ja suured ärihuvid ei näita üles piisavat tahet süsteemi muuta, siis kas tavainimese pingutusel on üldse kaalu? Eksperdid selgitavad, kes on need narratiivi loojad, kes kujundavad reegleid, ning millist rolli mängib selles protsessis tänapäeva ületöötanud inimene – keda on teadupärast kergem mõjutada säilitama vana, isegi kui see on meile kahjulik. Kuidas aga murda kehtivat süsteemi ja muuta narratiivi nii, et kestlikkus poleks enam pelgalt poliitiline loosung, vaid loogiline elukorraldus? Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

  8. 8/04

    Eve Kikas & Kati Aus - Haridusrevolutsioon 2035: kas hinne õpetab?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla Eesti haridusmaastiku üks põletavamaid ja emotsionaalsemaid teemasid – hindamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan minna 2035. aastaks algklassides üle sõnalisele hindamisele on tekitanud elavat arutelu nii õpetajate tubades kui ka lapsevanemate seas. Saates avavad selle reformi tagamaid ja hariduspsühholoogilist väärtust Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus ning koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas. Diskussiooni keskmes on oluline eristus: mis on tegelikult hindamine ja kuidas see erineb pelgalt hinnete panemisest? Eksperdid selgitavad, et praegune eristav hindamissüsteem, mis tugineb viiepallisüsteemile, on paljuski ajale jalgu jäänud ega toeta piisavalt õpilase individuaalset arengut. Saates arutletakse, milliseid fundamentaalseid probleeme uus õppekorraldus lahendama peaks ning kas praegune süsteem toetab või pärsib laste loomulikku õpihimu ja eneseusku. Juttu tuleb ka praktilistest näidetest ja Eesti koolide valmisolekust. Meil on juba koole, kus numbrite asemel toimub sisukas dialoog õpetaja ja õpilaste vahel ning saame juba hinnata, kuidas see mõjutab lapse motivatsiooni. Saates ei vaadata mööda ka kriitilistest küsimustest: kas Eesti õpetajad on valmis hinnetest loobumiseks ja uute meetodite õppimiseks õppijate õppimise ja motivatsiooni toetamiseks ning kuidas peaksid lapsevanemad tundma end turvaliselt maailmas, kus traditsiooniline „viis“ asendub õpetaja ja õpilaste vahelise sisuka dialoogiga. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Ver tudo (145)

Sobre

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Informação

  • Autoria
    Ekspert Eetris
  • Anos em atividade
    2021 - 2026
  • Episódios
    145
  • Classificação
    Para todos
  • Copyright
    © Ekspert Eetris
  • Site do programa
    Ekspert eetris