Ekspert eetris

Ekspert Eetris

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

  1. 5D AGO

    Snežana Stoljarova - Rohkem kui higi ja pisarad: spordi potentsiaal kujundada noore inimese eluoskusi

    Kevadine päike toob endaga kaasa soovi end liigutada, kuid kas sport on alati ja tingimusteta hea ning kasulik? Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral luubi alla spordipsühholoogia ning murtakse levinud müüte, mis ümbritsevad treeningprotsessi ja selle mõju noore inimese arengule. Külas on spordipsühholoog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Snežana Stoljarova, kes avab spordimaailma tagamaid oma praktilise kogemuse ja doktoritöö valguses. Saates arutletakse, miks ainuüksi füüsilisest pingutusest ei piisa, et kasvatada vastupidavat ja sotsiaalselt võimekat isiksust. Stoljarova selgitab, et sport iseenesest ei ole hea ega halb – selle tegelik väärtus peitub teadlikult loodud keskkonnas. Juttu tuleb sellest, kuidas treeneri suunamine ja fookuse seadmine määravad, kas noorsportlasest kasvab vaid käske täitev "kuulekas õpilane" või autonoomne ja ennast juhtida oskav inimene, kes suudab elus ette tulevate raskustega edukalt toime tulla. Fookuses on noored, kelle treeningprotsessis peitub tohutu potentsiaal arendada psühhosotsiaalseid oskusi ja vaimset vastupidavust. Saates küsimegi: kas me kasutame spordi tegelikku väge piisavalt või jääme liialt kinni vaid sekunditesse ja punktitabelitesse? Uurime, milline on kaasaegne teadmus spordipsühholoogias ja kuidas rakendada seda nii tippspordis kui ka tavapärases tervisejooksus, et toetada inimese terviklikku heaolu. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

    21 min

  2. MAR 25

    Mart Murusalu & Tõnis Saarts - Sisutu sümbol või tõhus tasakaalustaja? Presidendi rollist, võimust ja valimisest

    Saates “Ekspert eetris” võetakse sel korral vaatluse alla Eesti riigi üks sümbolväärtuslikumaid, kuid samas enim kirgi kütvaid institutsioone – Vabariigi President. Kuigi aeg-ajalt kõlavad populismimaigulised üleskutsed, et väikeriik võiks hakkama saada ilma tseremoniaalse esindusfiguurita, on ajalugu ja võrreldavate riikide kogemused näidanud tasakaalustava jõu kriitilist vajalikkust. Saates arutletakse ka provokatiivselt: kas meil on üldse presidenti vaja ja kui oluline on tema roll tänases Eestis? Külas on Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Mart Murusalu, kelle uurimisteemaks on presidendi mitteformaalne võim, ja võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Üheskoos avatakse presidendi rolli tagamaid läbi ajaloolise prisma, võrreldes Eesti valikuid Soome ja Tšehhi kogemustega. Eesti jõudis alles 1938. aastal, uue põhiseadusega, riigivanema (peaministri) juurest presidendi ametikohani. Soome varajane otsus stabiilse presidendi kasuks oli üks tegureid, miks verise kodusõja järgselt demokraatia kinnistus ja arenes, ent Eestis kriisides hävines (Siaroff, 1999). Samas esineb hilisemas ajaloos ka kurioosseid episoode, nagu Kekkoneni ametiaja eriseadusega pikendamine (1974. a), ilma valimisi korraldamata. Samuti ei pruugi probleeme demokraatlikes protsessides ja poliitilises kultuuris ‘ravida’ valimissüsteemi vahetamine, näiteks Tšehhis asendati kaudne valimine 2013. a otsevalimistega, ent tulemused jäid pingeliseks ja kaks tsüklit oli ametis mitmeti problemaatiline ja vastanduv riigipea (Paris, 2021). Loomulikult ei pääse mööda Eesti poliitika püsiteemast, mis tõstatub käsikäes valimistsükliga: otsevalimised versus tänane duaalne süsteem (vt ka Madise, 2006; 2016; Nutt, 2016; Mutt, 2021). Miks toetab rahvas järjekindlalt presidendi otsevalimist, samas kui eksperdid hoiatavad institutsionaalsete konfliktide eest? Saates vaetakse praeguse, kompromissil rajaneva 1992. aasta põhiseadusliku disaini põhjuseid ja eeliseid. Vaadeldakse huvitavaid praktikaid ka mujalt Euroopast (vt Sikk, 2006). Mainitud saab Iirimaa mudel, kus populaarne president saab soovi korral, teatud olukordades (kui teisi kandidaate ei esitata), ilma kampaania ja valimisteta jätkata. Saates arutatakse, kas tänane riigipea on olnud valitsustele ‘mugav’ partner ja mis võiks muutuda tema stiilis võimalikul teisel ametiajal. Saatejuht on Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

    25 min

  3. MAR 18

    Katrin Männik & Tarmo Pikner - Miks peaks kestlikkust õpetama kõigile?

    Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord vaatluse alla üks kaasaja põletavamaid ja samas enim vääriti mõistetud mõisteid – kestlikkus. Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tarmo Pikner ning jätkusuutliku hariduse teadur ja keskkonnamuutuste klastri KEKO juht Katrin Männik lahkavad küsimust, kas kestlik tulevik on pelgalt teaduslik ja poliitiline projekt või nõuab see sügavamat kultuurilist nihet ja suhtumise muutumist.  Arutelus otsitakse vastuseid, kuidas õpetada kestlikkust valdkondades, mis esmapilgul keskkonnateemadest kaugele jäävad, olgu selleks filmi- või humanitaarteadused. Kestlikkus on laiem küsimus kui kliimaprobleem. Väljakutseks on kestlikkuse pädevuste integreerimine horisontaalselt õppetegevusse. Kas loengusaal on ainuke sobiv paik reaalse muutuse loomiseks või peab haridus liikuma linnaruumi ja kogukondadesse? Saates selgitatakse, kuidas viia ülikoolis sündiv teadustöö seinte vahelt välja, et see omaks laiemat ühiskondlikku väärtust ja kõnetaks ka neid, kes tunnevad süvenevat „roheväsimust“. Erilise tähelepanu all on linnade roll kliimakriisis ning seni väheavatud taasarengu mõiste, mis pakub alternatiivi senisele kasvule orienteeritud maailmapildile. Samuti heidetakse pilk ülikoolide rohenädalale, avades tänavusi fookusteemasid ja praktilisi samme, mis aitavad kujundada kestlikku tulevikku olukorras, kus kõik vajalikud ressursid ja teadmised on justkui käeulatuses, kuid nende rakendamine nõuab otsustavaid samme. Kestlikkusest rääkides võiksime koos mõelda rohkem võimalustele.  Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

    22 min

  4. MAR 11

    Rafaela Lehtme - Miks peaksime rääkima linnupesavanemlusest?

    Jagatud vanemlus, kus mõlemad vanemad jäävad pärast lahkuminekut lapse ellu aktiivselt osalema, on muutumas üha tavalisemaks lahenduseks pere lagunemisel. See muutus on toonud kaasa uue reaalsuse: aina enam lapsi pendeldab kahe elukoha vahel, mis võib sageli olla kurnav ja veelgi süvendada lahkuminekuga seotud pingeid. Kuid kas peab just laps olema see, kes liigub? Selles „Ekspert eetris" saates räägib Tallinna Ülikooli laste õiguste ja huvikaitse lektor Rafaela Lehtme linnupesavanemlusest (bird’s nest parenting, birdnesting), mis on Eestis veel vähelevinud, kuid maailmas järjest enam kanda kinnitavast lahendusest ning seab esikohale lapse heaolu. Erinevalt tavapärasest jagatud vanemlusest, kus kahe koha vahel rändab laps, võtavad linnupesa-peredes vastutuse suuremate muutuste eest vanemad – laps jääb püsivalt ühte koju ja vanemad on need, kes kordamööda sisse ja välja kolivad. Saates analüüsitakse, kuidas selline korraldus aitab kaasa lapse kodutunde säilimisele ja pakub emotsionaalset ankrut ajal, mil pere senine struktuur on purunenud. Lehtme selgitab, milliseid konkreetseid probleeme aitab selline elukorraldus lahendada nii laste kui ka vanemate vaatest, toetudes uuringutele, mis kirjeldavad lahutatud perede laste suurimaid väljakutseid uue elukorraldusega kohanemisel.  Kuid linnupesavanemlus ei ole universaalne võluvits. Nii ei ole kõige olulisem küsimus lahutavatele vanematele see, milline elukorraldus valida, vaid kas nad on valmis tõeliseks jagatud vanemluseks, mis tähendab ekspartneri tunnistamist teise lapsevanemana enese kõrval. Vanematevahelised pinged ja erimeelsused ei tohiks võtta lapselt õigust tingimusteta armastada nii ema kui isa. Kui erimeelsused suudetakse lapse nimel kõrvale panna, muutuvad võimalikuks mitmed lahendused, millest lõppkokkuvõttes on kasu kõigil. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

    22 min

  5. MAR 4

    Liili Abuladze - Kas üksildus on uus rahvastikuprobleem?

    Tallinna Ülikooli vestlussaate „Ekspert eetris“ seekordses saates süvenetakse ühte kaasaegse ühiskonna põletavamasse küsimusse: kuidas mõjutavad meie sotsiaalsed suhted ja tugivõrgustikud elukvaliteeti ning rahvastiku arengut tervikuna? Külas on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze, kes avab üksilduse ja sotsiaalse kaasatuse tagamaid teaduslikust vaatepunktist.  Saates lahatakse üha süvenevat üksilduse epideemiat ja küsitakse, kas oleme jõudmas ajastusse, kus füüsiline eraldatus on muutumas uueks normiks. Seejuures ei ole tegu vaid emotsionaalse murega – üksildusel on kõrge hind, mida maksame ühiselt läbi tervishoiusüsteemi koormuse. Erilise tähelepanu all on Eesti fenomen: miks loodab eestlane vanemas eas vankumatult vaid perele, samas kui mujal Euroopas mängivad olulist rolli sõbrad ja laiem kogukond? Arutleme, millist rolli mängib meie valikutes ajalooline mälu ning kuidas regulaarne suhtlus ja tugev tugivõrgustik toimivad otsese elupäästjana, pikendades märkimisväärselt tervena elatud aastaid. Lõpetuseks otsitakse vastust küsimusele, milline on siinkohal riigi roll – kas ja kuidas peaks avalik sektor sekkuma, et soodustada põlvkondadeülest suhtlust ning ennetada sotsiaalset isoleeritust juba eos. Vestlus pakub värskeid sissevaateid sellesse, kuidas ühiskond tervikuna saaks soodustada hinnanguvabamat suhtlust ja sotsiaalsete oskuste arendamist.  Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

    20 min

  6. FEB 25

    Maria Erss & Triin Lauri - Üksikisik vs ühiskond: kuidas koolivalik peegeldab lapsevanemate ja ühiskonna vastandlikke huve?

    Tallinna Ülikooli vestlussaates avavad hariduse ja ühiskonna seoseid õppekavateooria dotsent Maria Erss ja avaliku poliitika professor Triin Lauri. Saatejuht Katriin Lepikuga arutletakse teemadel, mis puudutavad iga Eesti peret ja meie riigi tulevikku. Miks me "hääletame jalgadega"? Eestis valitseb murettekitav trend: koguni 37% õpilastest ei käi elukohajärgses koolis. Kui lapsed viiakse väikesest kohast suurde keskusesse, ei jää tühjaks ainult koolipingid, vaid hääbub ka kohalik kogukond. Saates küsitakse otse: kas Eesti koolisüsteem vajaks tsentraalset koolikohtade jaotust või kvoodisüsteemi, et tagada võrdsus ja elujõulisus igas Eestimaa nurgas. Jalgadega hääletamise taga ei ole ainult logistika või maine, vaid koolivalik on sageli segu ratsionaalsetest otsustest, identiteediotsinguist – ent sageli on see ka hirm, mis kooli vahetama kihutab. Lapsevanemad kardavad, et nende laps ei saa piisavalt head haridust, ei pääse soovitud gümnaasiumi või ei leia turvalist ja toetavat keskkonda. Hariduse roll on palju laiem kui vaid faktiteadmiste omandamine. Saates selgitavad külalised hariduse kolme sammast: Õppimine: oskus omandada uusi teadmisi. Sotsialiseerumine: õppimine, kuidas teiste inimestega koos eksisteerida. Subjektsus: julgus ja oskus kujuneda iseseisvaks, otsustusvõimeliseks kodanikuks. Kuidas aga arendada kodanikunärvi klassiruumist väljaspool ja kas õpetajad on valmis üha mitmekultuurilisemaks muutuvaks õpikeskkonnaks? Just siin peitub hetkel suurim väljakutse – uuringud näitavad, et õpetajad tunnevad end kõige ebapädevamalt just mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas. Maria Erss ja Triin Lauri toovad saatesse unikaalse vaatepunkti, kombineerides õppekavateooria ja avaliku poliitika analüüsi. See on interdistsiplinaarne pilk haridusele, mis aitab mõista, kuidas suured reformid ja igapäevased koolivalikud meie ühiskonda tegelikult voolivad. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik. Vaata projekti EDUMERIT kohta lisainfot siit: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6e8f2c4a-7b63-416e-a191-c979618ba823

    24 min

  7. FEB 18

    Marek Tamm - Dialoog masinaga: kuidas tehisintellekt elustab kultuuripärandit?

    Saates „Ekspert eetris“ võtame sel korral vaatluse alla põneva kohtumispunkti loomepärandi ja tehnoloogia eesliini, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Külas on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm, kellega koos arutleme, kuidas aitab digitehnoloogia hõlbustada ligipääsu kultuuripärandile ja kas tehisaru suudab tulevikus mõelda nagu maailmakuulus semiootik. Vestluse keskmes on Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse. Professor Tamm selgitab, kuidas Tallinna ja Tartu ülikoolis säilitatav mahukas Lotmani arhiivimaterjal – alates kirjavahetusest kuni joonistuste ja raamatute servamärkusteni – on omandamas uut elu digitaalsel kujul. See ei tähenda vaid dokumentide digiteerimist ja nende veebis kättesaadavaks tegemist, vaid samuti katset luua lokaalne keelemudel ehk „Lotman-bot“, mis suudaks kogu digiteeritud arhiivi põhjal arutleda õpetlase põhiideede ja seisukohtade üle. Saates peatutakse pikemalt ka "digitaalse elustamise" eetilistel ja tehnilistel aspektidel. Juttu tuleb sellest, kuidas visualiseerimistehnikaid kasutades äratada ellu Lotmani fotosid ja joonistusi, pakkudes alternatiivi nappidele säilinud videokaadritele. Samal ajal otsitakse vastuseid kriitilistele küsimustele: kuidas vältida masina „hallutsinatsioone“ ning tagada, et loodav juturobot püsiks algse tekstikorpuse piires. Lisaks pakub professor Tamm laiema vaate sellele, kuidas kujundab digitaalne vahendatus ümber meie ajalooteadmisi ja minevikusuhet. Arutletakse, kas immersiivsed keskkonnad ja interaktiivne minevikuaines on muutmas meie ajalookogemust mitme meelega tajutavaks rännakuks, kus tavapärase tekstipõhise teadmise kõrvale astuvad üha uued digitaalsed võimalused ajalugu kogeda, näiteks ajalooliste videomängude või virtuaalsete keskkondade näol. Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik. Projekti kohta lähemalt: https://dight-net.tlu.ee/eesti-keeles/

    22 min

  8. FEB 11

    Monika Reppo - Arheoloogia algoritmide küüsis: kas TikTok päästab või murendab teaduse usaldusväärsust?

    Saates „Ekspert eetris“ on seekord fookuses teaduse ja sotsiaalmeedia põkkumispunktid ning küsimus, kas nutitelefoni ekraanist võib saada teadlase kõige teravam tööriist. Külas on Arheoloogia teaduskogu teadur ja värske Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Monika Reppo, kes on murdnud müüdi tolmustes hoidlates vaikivast teadlasest, olles ise aktiivne ja nähtav sisulooja. Saates arutletakse, kas TikTok ja teised platvormid tähendavad teaduse populariseerimisel vältimatut revolutsiooni või peitub seal oht teaduse liigseks lihtsustamiseks. Monika Reppo selgitab, kas teadlase kohalolu sotsiaalmeedias on pelk meelelahutus või strateegiline vajadus, et võidelda leviva pseudoteaduse ja väärinfoga. Seejuures peatutakse küsimusel, kas arheoloogia visuaalne ja kombatav loomus annab selle valdkonna ekspertidele sotsiaalmeedias eelise, mida näiteks teoreetilisematel teadusharudel on raskem saavutada. Erilise tähelepanu all on möödunud suvel kirgi kütnud Viljandi kalmistu juhtum, kus Reppo oli üks peamisi eestkõnelejaid. Vestluse käigus selgub, kuidas sotsiaalmeedia tähelepanu aitas tuua keerulised sõjahaudade seaduse kitsaskohad tavakodaniku teadvusesse ning kas avalik surve ongi uus viis, kuidas valideerida eksperthinnanguid olukordades, kus põrkuvad linna arendushuvid ja muinsuskaitse väärtused. Reppo lahkab ka sügavamaid eetilisi küsimusi: kuidas jääda truuks teaduslikule meetodile keskkonnas, mis toitub puhtalt emotsioonidest ja klikkidest. Arutluse alla tuleb teadlase vastutus algoritmide ajastul – kas algoritme peaks teadlikult ära kasutama, et suunata avalikku arvamust ja mõjutada otsustajaid, või riskib ekspert sellisel juhul oma objektiivsuse kaotamisega. Saate lõpus vaadatakse tulevikku, küsides, kas sotsiaalmeediast on saanud teaduse lahutamatu osa või on tegemist ajutise praktikaga, millest teadusmaailm võib ühel hetkel taas kaugeneda. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

    27 min
See All (137)

About

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Information

  • Creator
    Ekspert Eetris
  • Years Active
    2024 - 2026
  • Episodes
    137
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © Ekspert Eetris
  • Show Website
    Ekspert eetris