Kaalujutud

Delfi Meedia

Kaalul on meie tervis, vaimne heaolu ja tulevik. Ometi on kehakaal teema, mis on mattunud eelarvamuste, müütide ja lihtsustatud lahenduste alla. Rasvumine on keeruline krooniline haigus, mis mõjutab sadu tuhandeid Eesti inimesi, kuid liiga sageli käsitletakse seda vaid tahtejõu või ilu küsimusena. Delfi uus podcast "Kaalujutud" murrab nendest valearusaamadest läbi. Räägime saates avatult, ausalt ja tõenduspõhiselt kehakaalu teemadel – mis ülekaalu ja rasvumist tegelikult põhjustab ning kuidas selle keerulise haigusega toime tulla. Vestleme arstide ja ekspertidega, et murda kehakaaluga seotud müüte ja pakkuda tuge neile, kes otsivad päris vastuseid. Kuula ja loe lisaks veebilehelt www.minukaal.ee. Saatesarja toob teieni Novo Nordisk Eesti.

  1. 2d ago

    Kõht on ees, aga muidu terve mees? Alari Kivisaar ja Margus Viigimaa räägivad meeste tervisest

    Vererõhk on natuke kõrge, kolesterool samuti ja kõht ulatub kaugele üle püksivärvli, aga mees peab ennast ikka täiesti terveks? Sellist suhtumist kohtab kardioloog Margus Viigimaa sageli. „Kaalujuttude“ uues osas arutleb ta koos Alari Kivisaarega, miks kipuvad mehed, kelle puhul häirekell juba heliseb, oma tervisega tegelemist edasi lükkama, ja mida teha, et mehed tervemad oleks ja kauem elaks.

  2. Oct 9

    Henry Jakobson: olen terve elu olnud ülekaalus ja tahan, et mu lapsed ei peaks sama kogema

    „Ma ei olnud oma pere jaoks päriselt kohal,“ meenutab kolme lapse isa Henry Jakobson aega, mil 125 kilone kehakaal hävitas tema tervise ja võimaluse laste elus osaleda. Nüüdseks on ta kaotanud 60 kilo. „Mu lapsed on õnnelikumad, et neil on nüüd isa, kellega palli taga ajada. Pingutame perega, et ülekaal ka meie laste probleemiks ei saaks.“ „Kaalujuttude“ uues saates räägib Henry avameelselt lapsepõlves kogetud söömise ja kaaluga seonduvast häbist. Toidu ja kehakaalu teemal oma lastega suheldes püüab ta vältida käitumist, mis loodetud kasu asemel hoopis kahju teeks. Henry pere kogemus näitab, et sama toidulaua ääres kasvavatel lastel võib olla vägagi erinev kehakaal ja suhe toiduga. See on ilmekas näide, et ülekaalu ei saa pidada üksnes halbade valikute või vähese tahtejõu tagajärjeks. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitab, et kehakaalu mõjutavad väga paljud aspektid, näiteks geneetika, ümbritsev keskkond, uni, liikumine ja ka söögiisu regulatsioon. Mõnel lapsel ei teki küllastustunne sama kergesti kui teisel. Seetõttu ei aita näpuviibutamine ega nõudmine, et laps lihtsalt vähem sööks. Kui on soov liikuda tervislikuma kehakaalu suunas, peab muutuma kogu pere elukorraldus, sest laps ei osta ise koju toitu ega otsusta alati sedagi, kas ta läheb kooli jalgsi või viiakse sinna autoga. Saates räägime, millal muutub lapse ülekaal terviseriskiks, millistest muudatustest võiks pere alustada, kuidas last kontrollimise ja keelamise asemel toetada ning millal tasub pöörduda spetsialisti poole?

  3. Aug 24

    Kes tegelikult otsustab, mida me toidupoest ostame?

    Toidupoodi minnes tundub, et toodete valik on meie endi teha. Aga kas ikka on? Meie ostukorvi sisu kujunemises räägivad kaasa nii hind, harjumused, pakendid, tootjad kui ka see, kuidas on tooted poes paigutatud. „Kaalujuttude“ saates võtame luubi alla eestlaste toiduvalikud ning arutleme, kuidas muuta tervislik söömine igapäevaelu lihtsaks ja loomulikuks osaks. Tervise Arengu Instituudi esindaja Janne Lauk tõdeb, et eestlaste toidulaual on endiselt liiga vähe köögi- ja puuvilju, täisteraviljatooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samal ajal kipume liialdama maiustuste, magustatud piimatoodete ja lihatoodetega. Ta tõdeb, et teadlikkus tervislikust toitumisest võib küll kasvada, kuid sellest üksi ei piisa – poes tuleb otsuseid teha kiiresti ning kümnete sarnaste toodete koostise ja toitumisalase teabe võrdlemine nõuab tarbijalt suurt pingutust. Leiburi Baltikumi tootmisjuht Anni Talts räägib, kuidas sünnivad toidutootjate retseptid ning kuidas püütakse tasakaalustada maitset, tervislikkust, hinda ja tarbijate tegelikke ostuharjumusi. Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste avab aga jaekaupmehe vaadet ning räägib, mida inimesed päriselt ostavad ning kuidas saavad kauplused tervislikumaid valikuid soodustada. Omavahelises arutelus tuleb muu hulgas juttu valgurikastest toodetest, kiudainetest, ülitöödeldud toidust ning sellest, miks tervislik toit ei tohiks olla luksus. Pikemalt peatume Nutri-Score’il ehk pakendi esiküljel oleval värvilisel A-st E-ni skaalal, mille eesmärk on aidata tarbijal sama kategooria toodete vahel kiiresti paremat valikut teha. Arutleme, kas selline lihtne märgistus võiks aidata ka Eesti inimeste toitumisharjumusi parandada, mida see tootjate jaoks muudaks ning miks Nutri-Score pole Eestis veel kohalike tootjate jaoks tavapärane tööriist. Kes siis lõpuks vastutab selle eest, mida me sööme – inimene ise, toidutootja, kauplus või riik? Vastus pole sugugi mustvalge. „Kaalujutud“ uurib, kuidas kujuneb meie igapäevane toidukeskkond ja mida saaksid kõik osapooled teha selleks, et parima toote valik oleks lihtne.

  4. Jul 16

    Käitumispsühholoog Andero Uusberg ja perearst Marta Velgan selgitavad, miks me eelistame tihti tervislikule toidule ebatervislikku

    Meile meeldib uskuda, et toidupoes sünnivad otsused teadlikult: loeme pakendeid, võrdleme hindu ning mõtleme maitsele ja tervisele. Tegelikult mõjutavad meid ka riiulite paigutus, sooduspakkumised, pakendite värvid, reklaamid ja harjumused. Mida siis ette võtta, et meil oleks lihtsam tervislikke valikuid teha? „Kaalujuttude“ uues osas arutavad käitumispsühholoog Andero Uusberg ja perearst Marta Velgan, et tervisliku toidu valik ei sõltu üksnes teadmistest, sest meid mõjutavad ka väga paljud muud faktorid. Et oskuslik reklaam tõesti meie ostuvalikuid mõjutab, näitas Eestis tehtud katse, kus toidupoe ostukorvi põhja paigutatud plakat küsimusega „Kas rohelist on piisavalt?“ suurendas nende ostude osakaalu, kuhu lisati puu- või köögivilju. Uusberg tõdeb saates, et muutus oli küll väike, kuid just sellised igapäevased müksud võivad meid tervislikumalt toituma suunata. Velgan ütleb, et laste toidueelistusi kujundab eelkõige kodune eeskuju, kuid rolli mängivad ka lasteaia- ja koolitoit ning koolides olevad puhvetid, aga ka reklaamide ja sõprade mõju. Perede toitumisharjumusi mõjutavad tugevalt ka toidu hind ja oskus värskest kraamist midagi valmistada. „Teadmine, et köögiviljad on kasulikud, ei tähenda veel, et need õhtusöögiks taldrikule jõuavad,“ tõdeb perearst. Saates võetakse luubi alla ka Nutri-Score’i märgistus – pakendi esiküljel olev värviline A-st E-ni skaala, mis aitab sama toidugrupi tooteid lihtsamalt võrrelda. Aga kas üks täht saab ostuotsust päriselt muuta? „Uuringud näitavad, et mõju on olemas, kuigi see pole hüppeline,“ ütleb Uusberg teiste riikide kogemuste põhjal tehtud uuringutest rääkides. Mõlemad saatekülalised usuvad, et kui meie toiduainete pakenditel see märgistus oleks, suunab see tõenäoliselt tarbijaid paremate valikute poole, lisaks ajendaks märgistuse kasutuselevõtmine tootjaid vähendama toitudes soola, suhkrut või küllastunud rasvu. Kuula saadet ja saa teada, kuidas kodu, pood, kool ja töökoht meie toitumisvalikuid mõjutavad ja mida võiks ette võtta, et tervislikum valik oleks lihtsam.

  5. May 13

    Dr Ehala-Aleksejev: rasvumine ei ole iseloomu nõrkus, vaid keeruline terviseprobleem

    Kui kaalu on üleliia, muutub kogu keha toimimine, muuhulgas hakkavad teistmoodi tööle ka hormoonid, ainevahetus ja ajukeemia, lisaks aktiveeruvad põletikuprotsessid. Kõik see suurendab riski haigestuda näiteks kõrgvererõhutõppe või 2. tüüpi diabeeti. Rasvumist nähakse sageli kui tahtejõu puudust või valede valikute tagajärge, kuid kaasaegne meditsiin räägib sellest üha enam kui kroonilisest haigusest. Arst ja toitumisterapeut dr Kristel Ehala-Aleksejev selgitabki saates „Kaalujutud“, et rasvumisprobleemi ei saa taandada üksnes soovitusele „söö vähem ja liigu rohkem“, kuigi elustiil on alati oluline osa lahendusest. „Mõnele tõepoolest piisab toitumise ja liikumise korrigeerimisest, aga on ka neid, kelle tekib näljatunne kiiremini, täiskõhutunne hiljem ja võime enda isusid kontrollida on nõrgem,“ selgitab ekspert. Kui oled ise kaalulangetamise teekonnal ja tahad paremini aru saada, kuidas kehakaal ja tervis omavahel seotud on, pakub „Kaalujuttude“ uus episood nii äratundmist kui uusi vajalikke teadmisi. Kuula saadet ja vaata lisaks minukaal.ee

  6. Apr 22

    Kardioloog Henri Kaljumäe ülekaalust ja südamehaigustest: selleks ajaks, kui ennast juba kehvasti tundma hakkad, on haigus juba välja kujunenud

    Värskes Kaalujuttude episoodis räägib kardioloog, kuidas liigne kehakaal mõjutab südant, vererõhku, ainevahetust ja kogu organismi. Et ülekaal mõjutab oluliselt tervist, kinnitab ka suure kaalulanguse läbi teinud treener Talis. Südametervise kuul selgitab kardioloog Henri Kaljumäe, et kõrge vererõhk, kõrge kolesterool või kehas tasapisi süvenev põletik võivad südant kahjustada ka siis, kui inimene ise arvab, et tunneb end hästi. Ta kinnitab, et ka mõõdukas kaalulangus võib südametervise seisukohast olla suur samm paremuse poole. „Viie kuni viieteist protsendiline kehakaalulangus võib olla täiesti piisav, et sellest mõõdetav kasu saada,“ ütleb ta. Kaalulanguse positiivseks kõrvalmõjuks saab pidada paremat vererõhku, väiksemat diabeediriski, rohkem energiat ja rohkem tervelt elatud aastaid. „Muutus algab eelkõige teadlikest otsustest ja püsivatest sammudest,“ ütleb kardioloog. Saates on oma lugu jagamas ka treener Talis, kes räägib, kuidas ülekaal mõjutas mitte ainult tema enesekindlust, vaid ka tervist, jaksu ja igapäevaelu. Ta räägib ausalt oma varasematest korduvatest ebaõnnestunud katsetest kaalu langetada ja jagab, kuidas ta lõpuks kaalu kontrolli alla sai. Kardioloog tõdeb, et mõnikord on vaja alustada hoopis ravimitest. „Näiteks kaalulangetusravimeid ei tohiks vaadata ainult kui vahendit kaalu vähendamiseks, sest nende mõju on oluliselt laiem, kuna aitavad langetada veresuhkrut ja on olulised diabeedi ravis, lisaks vähendavad vererõhku ja kolesterooli, mõjutavad positiivselt mitmeid südame-veresoonkonna riskitegureid ja võivad vähendada sõltuvust toidust.“ Kuula Kaalujuttude saadet, vaata veebilehte minukaal.ee ja hoolitse oma südametervise eest juba täna.

  7. Apr 15

    Kas kehamassiindeksist ikka piisab, et kehakaalu tervislikkust määrata? Endokrinoloog: arvestada tuleb ka teiste oluliste näitajatega

    „KMI on endiselt oluline, kuid tegelikult on tervise seisukohast sama tähtsad ka vööümbermõõt ja kehakoostise analüüs,“ ütleb endokrinoloog Ingrid Reppo. Ta toob näite, et inimene võib olla justkui normaalkaalus, kuid ainevahetuslikud riskid esinevad sellest hoolimata. „Just vistseraalne rasv ehk siseelundite ümber kogunev rasv on südame-veresoonkonna haiguste ja ainevahetushäirete seisukohalt eriti ohtlik.“ Juttu tuleb ka sellest, milliseid näitajaid võiks iga inimene oma tervise jälgimisel tähele panna ja kuidas vööümbermõõtu õigesti mõõta. Saade annab praktilise kompassi, millal piisab esmasest enesehindamisest ning millal võiks pöörduda perearsti või spetsialisti poole. Kui soovid oma tervist targemini hinnata ja tahad teada, millest päriselt alustada, siis kuula „Kaalujuttude“ uut osa ja vaata minukaal.ee. Saad nii uusi teadmisi kui ka väga praktilisi soovitusi, mida kohe oma tervise heaks kasutada.

  8. Apr 8

    Kas kaal ei lange, kuigi sööd hoolikalt ja liigud piisavalt? Lahendus ei pruugi peituda taldrikul ega trennisaalis, vaid hoopis magamistoas

    Delfi taskuhäälingu „Kaalujutud“ uues osas räägib uneekspert Kene Vernik, miks kehv uni saboteerib kaalulangust, enesetunnet ja üldist tervist. „Juba üks magamata öö võib mõjutada seda, kuidas aju toitu tajub ehk magus ja rasvane muutuvad ahvatlevamaks ja enesekontroll nõrgeneb, sest keha hakkab otsima kiiret energiat. Teisisõnu – probleem ei pruugigi olla niivõrd tahtejõus, kui bioloogias,“ selgitab uneekspert. Kene Vernik räägib, kuidas mõjutab unepuudus nälja- ja küllastushormoone, stressitaset, veresuhkrut ning isegi seda, kuidas keha treeningust taastub. Veelgi enam – vähene uni võib tekitada nõiaringi, kus halb uni soodustab kaalutõusu ja lisakilod omakorda rikuvad und veelgi. Kuula saadet ja vaata minukaal.ee, kui soovid kaaluteemat terviklikumalt mõista. Mõnikord ei ole järgmiseks targaks sammuks mitte rangem dieet, vaid kvaliteetne ööuni.

See All (17)

About

Kaalul on meie tervis, vaimne heaolu ja tulevik. Ometi on kehakaal teema, mis on mattunud eelarvamuste, müütide ja lihtsustatud lahenduste alla. Rasvumine on keeruline krooniline haigus, mis mõjutab sadu tuhandeid Eesti inimesi, kuid liiga sageli käsitletakse seda vaid tahtejõu või ilu küsimusena. Delfi uus podcast "Kaalujutud" murrab nendest valearusaamadest läbi. Räägime saates avatult, ausalt ja tõenduspõhiselt kehakaalu teemadel – mis ülekaalu ja rasvumist tegelikult põhjustab ning kuidas selle keerulise haigusega toime tulla. Vestleme arstide ja ekspertidega, et murda kehakaaluga seotud müüte ja pakkuda tuge neile, kes otsivad päris vastuseid. Kuula ja loe lisaks veebilehelt www.minukaal.ee. Saatesarja toob teieni Novo Nordisk Eesti.

Information

  • Creator
    Delfi Meedia
  • Years Active
    2025 - 2026
  • Episodes
    17
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © All rights reserved

You Might Also Like